Vahur Krafti avakõne rahvusvahelisel e-raha konverentsil Tallinnas 19. septembril 2000

Eesti Panga presidendi Vahur Krafti avakõne rahvusvahelisel e-raha konverentsil Tallinnas 19. septembril

TEESID

  Üha hoogustuv suundumus pakkuda erinevat sorti teenuseid ja tooteid interneti vahendusel on vallandanud n.ö. e-buumi. Tänaseks saab elektroonsel teel teha peaaegu kõike ning üha uusi teenuseid ja tooteid tuleb juurde. Peagi võib olla raske leida asja, mida ei saaks interneti vahendusel ajada. Ettevõtete vahel on alanud lausa võidujooks, kes oma teenuseid või kaupu suudab varem võrgu kaudu pakkuda. Kuid eraettevõtted pole ainukesed, kes oma teenuste või toodete elektroonsele pakkumisele mõtlevad, ka avalikus sektoris on e-buum üha enam hoogu võtmas. Alustades juba täna töötavatest elektroonsetest tulu deklareerimise võimalustest või äriregistrikannete vaatamisest, on julgemad mõtted viimas lausa e-valituse ja e-vabariigini välja.

  Oma teenuste pakkumisel läbi interneti on pangandussektor üks kõige eesrindlikumaid, sealjuures kipuvad arenevad majandused olema vanadest majandustest edukamadki. Interneti kaudu tehtavad pangaülekanded ei ole enam kusagil harulduseks, kuid mis on saanud e-rahast?

  E-rahale - uue maksevahendina - on pandud viimastel aastatel palju lootusi, kujutledes erinevaid valdkondi, milles e-rahal, kui maksevahendil, tundub traditsiooniliste maksevahenditega võrreldes olulisi kasutuseeliseid olevat. Mõned on lootnud, et e-rahast saab kauaoodatud asendaja sularahale, olles inimestele mugavamaks ja kiiremaks maksmise võimaluseseks olukordades, kus tavapäraseks maksevahendiks on sularaha. Teised on e-rahas näinud vähemkulukat alternatiivi väikeseväärtuselistele kaardimaksetele, mille puhul maksega kaasnevad teenustasud on ebaproportsionaalselt suured. Kolmandate ettekujutuses saab e-raha, tänu selle unikaalsetele omadustele, kasutada valdkondades, kus traditsiooniliste maksevahenditega maksmine on ebaturvaline, ebamugav või sootuks võimatu.

  Paraku ei ole e-raha käekäik reaalsuses osutunud nõnda edukaks kui loodetud. Faktid, kus mitmetes riikides alanud suurejoonelised projektid on kas peatatud või omavad pankade arengustrateegis kolmandajärgulist rolli, on selle otseseks tunnistuseks. Konkureerivate e-raha skeemide omanike omavaheline suutmatus tehnoloogiate kooskõlastamiseks on üks peamisi põhjuseid, miks ükski seni rakendatud e-raha lahendustest ei ole osutunud piisavalt edukaks. Just erinevate e-raha skeemide koostalitlusvõimelisus - olukord kus ühe väljaandja kaart töötab ka teise väljaandja süsteemis ja vastupidi - on e-raha läbilöögivõime võtmeks. E-rahal põhinevate maksevahendite marginaalne osakaal on omakorda heaks ettekäändeks riiklikele organitele vajalike regulatsioonide väljatöötamisega viivitamiseks.

  Vaatamata kõigele on siiski ka kogemusi, mis annavad tunnistust sellest, et hoolimata eelnimetatud takistavatest asjaoludest on läbimõeldult, tasakaalukalt ja ühiselt tegutsedes võimalik e-raha tooteid siiski edukalt rakendada.

  Käesoleva konverentsi eesmärgiks ongi veelkordselt teadvustada e-raha arenguga seonduvaid probleeme, tutvuda e-raha rakendamisest saadud positiivsete ja negatiivsete kogemustega ning püüda kõige selle taustal leida vastust küsimusele, kas ja millistel tingimustel võiksid kiiresti areneva majandusega Euroopa Liidu kandidaatriigid olla e-raha rakendamisel edukamad ja kas õigeaegne ning tulemuslik e-raha kasutuselevõtt võiks aidata edukam olla ka kandidaatriikide ühiskondadel tervikuna.

    Vahur Krafti avakõne rahvusvahelisel e-raha konverentsil Tallinnas 19. septembril 2000