Andres Kerge, Eesti Panga statistikaosakonna metoodik

2011. aastal eksporditi reisiteenuseid kokku ligi 900 miljoni euro eest ehk 11% enam kui 2010. aastal. Reisiteenuste import moodustas samal ajal 554 miljonit eurot ning kasvas aastaga 17%. Reisiteenuste eksport ületas importi 343 miljoni euro võrra ning see moodustas ligikaudu 2% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Reisiteenuste eksport moodustas Eesti teenuste väliskaubandusest 23% ja import 21%. Maksebilansi jooksevkonto reisiteenuste ekspordi ja impordi näitajate arvutamisel on reisiteenused olnud veoteenuste järel Eesti teenuste väliskaubanduses pidevalt tähtsuselt teisel kohal.

2011. aastal külastas Eestit ligi 5,3 miljonit väliskülastajat ehk 13% enam kui 2010. aastal. Euroopa Liidu elanike külastused moodustasid koguarvust 81%, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) osakaal oli 12%. Euroopa Liidu riikide elanike külastuste arv suurenes aastaga 12%, SRÜ oma 18%.

Külastuste koguarvust pooled olid mitmepäevakülastused ning see osakaal pole aastaga muutunud. Eelmisel aastal oli mitu päeva Eestit külastanud reisija siin keskmiselt neli päeva ehk sama palju kui 2010. aastal.
Külastajatest ülekaalukas osa, 42%, tuli Soomest, pooled neist viibisid Eestis vaid ühe päeva. Soomlaste kulutused moodustasid 46% reisiteenuste ekspordist. Venemaa osakaal külastuste koguarvus ning külastajate kogukulutused reisiteenuste ekspordis olid mõlemad 11%. Rootsi vastavad näitajad olid 6% ja 8%.

Eesti elanikud külastasid 2011. aastal välisriike 3,8 miljonil korral ehk 8% rohkem kui aasta varem. Eesti elanike Euroopa Liidu riikidesse tehtud reiside arv suurenes aastaga 6% ja hõlmas väliskülastuste koguarvust 67%. Reisimine SRÜsse kasvas aastaga 12% ning selle riigigrupi osatähtsus väliskülastustes oli 18%. Eesti residentide väliskülastuste koguarvust moodustasid mitmepäevakülastused 70%, nagu 2010. aastalgi. Ka mitmepäevakülastuste kestus oli nii 2010. kui ka 2011. aastal keskmiselt neli päeva. Mõningane erinevus oli Euroopa Liidu ja SRÜ külastuste keskmises kestuses - kui Euroopa Liidu riikide keskmine oli 4,6 päeva, siis SRÜ oma 2,5 päeva.

Eesti residentide välisreiside sihtmaad olid valdavalt naaberriigid: külastused Soome hõlmasid 24%, Venemaale 16%, Lätti 11% ja Rootsi 7%. Riikide lähedusest tulenevalt oli nende külastuste hulgas kõrge ühepäevakülastuste osakaal - Soomes 37%, Venemaal 35%, Lätis 53% ja Rootsis 40%. Eesti elanike uuteks populaarseteks puhkusesihtriikideks kujunesid suvel Türgi ja Tai ning talvel India.

Eesti elanike kulutused Soomes ja Venemaal moodustasid reisiteenuste impordist vastavalt 31% ja 8%.

Detailsem info välisreiside kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis. Välisreiside statistika külastuste arvu ja kestuse andmete koostamise metoodika on valminud Eesti Panga ja Tartu Ülikooli teadlasi kaasava OÜ Positium LBS koostöös. See põhineb mudelitel, mille sisendiks on mobiilpositsioneerimise abil kogutud anonüümne, mobiiltelefoniomanike igakülgset privaatsust tagav valikandmestik, mida kogub ja töötleb OÜ Positium LBS. Meetod on kooskõlas andmekaitse ja isikuandmete kaitse seadustega.

Reisiteenuste ekspordi ja impordi näitajate arvutamisel võetakse arvesse külastuste arvu ja kestust, valikvaatluse abil väljaselgitatud reisijate kulutusi ning Eesti Panga statistilise aruandlusega hõlmatud Eesti reisifirmade poolt ostetud ja müüdud turismiteenuseid.

Metoodika täpsem kirjeldus asub Eesti Panga kodulehel.

Välisreiside statistika 2012. aasta I kvartali andmed avaldatakse Eesti Panga kodulehel 18. mail 2012 kell 12.