Välistasakaal ei ole otsustavalt paranenud

Eesti ekspordikasv ei ole piisavalt kiirenenud, parandamaks otsustavalt välistasakaalu, ilmneb täna avaldatud teise kvartali maksebilansist. Viimase nelja kvartali keskmisena on jooksevkonto puudujääk oodatava SKP suhtes endiselt üle 14 protsendi.
"Endiselt peab paika väide, et ilma ekspordinõudluse kiire kasvuta pole alust loota jooksevkonto puudujäägi kiiret vähenemist. Hetkeolukorda iseloomustab pigem rahastamisvajaku suurenemise peatumine. Samas on maailmamajanduse üldise nõrkuse taustal positiivne, et kaupade väljaveo kasv jooksevhindades püsib kümne protsendi tasemel. See viitab Eesti majanduse konkurentsivõime säilimisele," kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. Tema sõnul nõuab teenustesektori nõrkus ilmselt täiendavat analüüsi, eristamaks külma talve mõju teistest võimalikest teguritest.
Ehkki mullu kevadel alanud investeerimistsükli tipp jäi esialgsel hinnangul käesoleva aasta esimestesse kuudesse, ületab investeeringunõudlus endiselt tunduvalt sisemaise rahastamise võimalusi. Investeeringute kasvu aeglustumisega kaasnes eraisikute säästu alanemine, mis vähendas sisenõudluse kasvu aeglustumise positiivset mõju.
Saarniidu sõnul suurendas arvestuslikult jooksevkonto puudujääki ka dividendide tavalisest suurem väljavool. Väliskapitali suure kaasatuse juures on tegemist normaalse nähtusega, mille põhjuseks enamuse ettevõtete kasumijaotuse langemine aasta teise kvartalisse.
Teise kvartali maksebilanss koos kommentaaridega on üleval Eesti Panga koduleheküljel.