Välisvõlg vähenes tänavu I kvartalis

Andres Saarniit, Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik

Käesoleva aasta esimeses kvartalis Eesti jooksevkonto praktiliselt tasakaalustus. See tähendab, et sisemaised säästud ja investeeringud olid sama mahus ning puudus vajadus välisrahastamise järele.

Võrreldes möödunud aasta lõpuga Eesti majanduse välisvõlg isegi vähenes. Peamiselt oli tegemist pankade kohustuste vähenemisega emapankade ees. Enam ei peetud vajalikuks hoida Eestis nii suuri rahavarusid kui üleilmse finantskriisi tipphetkel möödunud sügisel. Viimati vähenes välisvõlg mõneks ajaks veidi rohkem kui 10 aastat tagasi Aasia-Vene kriisi ajal.

Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumist lähtudes ei ole järgmiste kvartalite jooksul enam nii suurt võlakoormuse vähenemist oodata. Kiire majanduslanguse tõttu hakkab välisvõla ja SKP suhe taas kasvama.