Valmis Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitiline programm

Reedel, 11. veebruaril saatsid peaminister Mart Laar ja Eesti Panga president Vahur Kraft Rahvusvahelisele Valuutafondile Eesti 2000. ja 2001. aasta majanduspoliitilist programmi kajastava memorandumi.

Uus majanduspoliitiline programm on lahutamatu osa Eesti Euroopa Liiduga ühinemise riiklikust tegevuskavast, mis tagab Eesti majanduse üldise valmisoleku Euroopa Liiduga ühinemiseks. Eesti majanduspoliitika peaeesmärk Euroopa Liiduga ühinemise eelsel perioodil on nn. Kopenhaageni kriteeriumite täitmine: toimiva turumajanduse olemasolu ja Eesti konkurentsivõime Euroopa ühisturul.

Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt 1999.a. lõpul koostatud eduaruandele, on Eesti toimiva turumajandusega riik ja Eesti majandus on keskmises perspektiivis ka konkurentsivõimeline Euroopa turul. Uue majanduspoliitilise programmi põhieesmärk on seega Eesti majanduse põhistruktuuride ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamine ja tugevdamine. Samuti on 2000.a. ja 2001.a. majanduspoliitiline programm osa Eesti majanduse keskpikast arengukavast, mille Eesti ja Euroopa Komisjon kooskõlatavad käesoleva aasta veebruaris-märtsis.

Pärast 1998.a. teise poole ja 1999.a. alguse langust on Eesti majandus sisenemas uude kasvutsüklisse. 2000. aasta SKP eeldatav reaalkasv ulatub 4%. Majanduskasvu taastudes kasvavad vähesel määral ka inflatsioon ja jooksevkonto puudujääk vastavalt 4% ja 5,5%ni, kuid mõlemal juhul vastavad prognoositud suurused SKP stabiilsele kasvule keskmises perspektiivis. Uue majandusprogrammiga toetavad Eesti valitsus ja keskpank taasalanud majanduskasvu tasakaalustava makropoliitika ja riigi funktsioonide jätkuva täpsustamise ja efektiivistamise kaudu.

Rahvamajanduse tasakaal makrotasemel on Eesti majanduse arengu ja konkurentsivõime tingimusteta alus, mida on ilmekalt tõestanud 1998. ja 1999.a. sündmused. Stabiilse majandusolukorraga kaasnevad madal inflatsioon ning jooksevkonto liigsuure puudujäägi vältimine, mis tagavad omakorda nii kodu- kui välismaistele investorile ja tarbijale piisava kindlustunde ning majanduskasvu taastumise ja kiirenemise.

Fikseeritud kurss ja valuutanõukogu jäävad Eesti majanduspoliitika aluseks. Selline rahapoliitika on taganud inflatsiooni järk-järgulise kahanemise ja loonud aluse intressimäärade stabiilsusele. Oluliselt on viimasel aastal suurenenud finantssüsteemi usaldusväärsus, kus lisaks pangandussektorile on pärast nõrgemate ettevõtete pankrotte ja välisinvestorite osakaalu suurenemist oluliselt tugevnenud ka kindlustusettevõtted. Kokkuvõttes on madalad intressimäärad ning likviidne ja oluliselt paranenud riskijuhtimisega finantssüsteem loonud omalt poolt väga hea aluse majanduskasvu taastumiseks ja kiirenemiseks ning investeeringute uueks tõusuks pärast 1999.a. tagasiminekut.

Sellest tulenevalt on peamiseks 2000. ja 2001.a. peamiseks majanduspoliitiliseks ülesandeks rahvamajanduse tasemel eelarve puudujäägi otsustav kärpimine 2000.a. ja eelarve tasakaalu taastamine 2001.a. (arvestamata eelseisvate majandusreformide kulusid). Valitsus teeb kõik selleks, et käesoleva aasta kogueelarve (s.t., valitsuse, kohalike omavalitsuste ja eelarveväliste fondide summaarne eelarve) puudujääk ei ületa 1,3% SKPst.

Püsiva majanduskasvu tagamiseks ei piisa eelarve planeerimisest ainult ühe-kaheaastases perspektiivis. Riigieelarve koostamise järjepidevust ja läbipaistvust tõstab oluliselt eelarve uus baasseadus, mille eesmärgiks on iga uue eelarve koostamisel arvestada eeloleva kolme aasta majanduskavu ning riigi tulude prognoosi. Samuti tagab uus eelarve baasseadus kõigi riigi tulude ja kulude arvesse võtmise riigieelarves.

Majanduspoliitika memorandumi teine põhieesmärk on riigi funktsioonide täitmise tulemuslikkuse tõstmine. Eelarvepoliitika reform ja uus baasseadus on üks olulisematest sammudest selles valdkonnas. Teiseks põhimõttelise tähtsusega sammuks on haldusreform, mille eesmärgiks on tõsta valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevuse tulemuslikkust. Kolmandaks, majanduse pikema perspektiivi arengut silmas pidades samuti väga olulise tähtsusega meetmeks on pensionireformi finantsprojektsioonide lõpetamine ja kohustusliku kogumispensioni käivitamine 2002.a. alguses. Neljandaks oluliseks poliitika eesmärgiks on finantssektori konsolideeritud järelevalve tugevdamine ja strateegia välja töötamine järelevalveorganite edasiseks arenguks, arvestades valitsuse ja Eesti Panga põhimõttelist otsust luua ühendatud iseseisev järelevalveasutus.

Majanduspoliitiline programm näeb ette ka enamiku veel riigi omandusse kuuluvate infrastruktuuri ettevõtete täieliku või osalise erastamise, mis toob kaasa tootlikkuse suurenemise ning kindlustab Eesti ettevõtete konkurentivõimelisust maailmaturul. Lisaks suurte infrastruktuuri ettevõtete erastamisprotsessi elluviimisele, on oluliseks sammuks selles valdkonnas ühtse registri loomine riigi (sh. ka kohalike omavalitsuste) osalusega firmadest ja ettevõtetest.

Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitiline programm eelseisvaks pooleteiseks aastaks on täismahus avaldatud mõlema institutsiooni veebilehekülgedel.