Viivislaenude mahu kasv jätkus juunis aeglasemas tempos

Jana Kask, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Eesti eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute portfelli kogumaht vähenes juunis 1,7 miljardi krooni võrra ehk 0,6 protsenti. Laenu- ja liisinguportfelli maht oli juuni lõpu seisuga 261 miljardit krooni, mis on aastatagusest ligi 2 protsenti väiksem. Laenumahu vähenemise tänavu on põhjustanud eelkõige ettevõtete ootuspäraselt kahanenud laenunõudlus. Selle aasta esimese kuue kuuga on keskmisest rohkem vähenenud äriteenindus- ja kaubandusettevõtetele antud laenude maht, vastavalt 10 ja 8 protsenti.

EURIBORi alanemise mõju pankade väljastatud laenude intressimääradele on viimastel kuudel vähenenud. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad on pisut alanenud, olles juunis väljastatud laenude puhul vastavalt 3,8 protsenti ja 4,3 protsenti.

Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht vähenes juunis ligikaudu 800 miljoni krooni võrra ehk 0,7 protsenti. Osaliselt sesoonsete tegurite tõttu üle 500 miljoni krooni ulatunud erahoiuste mahu kasv ei suutnud tasakaalustada ettevõtete hoiuste mahu vähenemist 1,3 miljardi krooni võrra. Poole aasta kokkuvõttes on hoiuste maht püsinud eelmise aasta lõpu tasemel.

Viivislaenude mahu kasv jätkus juunis eelmise kuuga sarnases aeglasemas tempos. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis kasvas 5,8 protsendini, mais oli sama näitaja 5,5 protsenti. Lühema makseviivitusega laenude maht on viimastel kuudel seevastu vähenenud. Majandusarengu praeguste väljavaadete kohaselt võib siiski eeldada, et probleemlaenude hulk tänavu suureneb ning võib ulatuda Eesti Panga poolt kevadel prognoositud 9 protsendini pankade laenuportfellist.

Laenukvaliteet on keskmisest halvem ehitussektoris tegutsevatel ettevõtetel, kus laenude tasumisega on raskusi ligikaudu viiendiku ulatuses laenuportfellist. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude maht jääb alla 4 protsendi eluasemelaenude kogumahust.

Eestis tegutsevad pangad teenisid teises kvartalis 1,9 miljardit krooni kahjumit. Suurenenud on välispankade filiaalide kahjumlikkus - filiaalide kahjum moodustas selle aasta teises kvartalis 30% pangandussektori kogukahjumist.

Pankade tulemustele avaldasid enim mõju laenude allahindlused, mis ulatusid ligi 2,3 miljardi kroonini. Tänavu esimese poolaastaga tehtud laenude allahindlused moodustavad 1,6 protsenti pankade laenuportfellist. Eesti Panga kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumi põhjal võib laenukahjum kerkida sel aastal kuni 4 protsendini laenuportfellist. Lisaks suurenenud laenukahjumitele mõjutas pankade kasumlikkust negatiivselt eelmise kvartaliga võrreldes ligi 25 protsendi võrra väiksemad netointressitulud.

Pangandussektori kapitaliseeritus püsib kõrge. Pankade suurenenud kahjumi tõttu alanes kapitali adekvaatsuse koondnäitaja juunis 0,5 protsendipunkti võrra 21,8 protsendini, mis ületab piisava varuga 10protsendilist miinimumnõuet.


Joonis 1. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu ja liisingu kuine kasv


Joonis 2. Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht ja hoiuste aastakasvutempo


Joonis 3. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga on kättesaadav Eesti Panga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/pangandusstatistika/tabelid/.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 755, 5275 055
E-post:
viljar.raask [at] epbe.ee