Viivislaenude osakaal langes septembris alla 6% laenuportfellist

Jana Kask, finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Ettevõtetele septembris väljastatud uute laenude maht oli viimase kolme aasta suurimaid. Varasemate kuudega võrreldes anti Eesti ettevõtetele rohkem eelkõige pikaajalisi laene ja liisinguid, mille käive ulatus septembris 226 miljoni euroni. Uute laenude märgatava kasvu põhjustasid peamiselt paar suurt kinnisvaraga seotud laenuprojekti. Investeerimislaene võtsid rohkem ka töötleva tööstuse ettevõtted. Ettevõtete uute laenude aastakasv on alates 2011. aasta kevadest kiirenenud, ulatudes kolmandas kvartalis ligi 30 protsendini.

Eluasemelaene võeti kolmandas kvartalis 27 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Septembri jooksul väljastatud eluasemelaenude maht ulatus 54 miljoni euroni, mis on suurim laenukäive alates 2009. aasta algusest. Kooliaasta alguses võeti aktiivsemalt ka õppelaene, kuid võrreldes aastatagusega siiski ligi 32 protsenti vähem.

Kuigi kuu jooksul väljastatud laenude maht kasvas, vähenes Eesti ettevõtete ja eraisikute laenujääk laenutagasimaksete tõttu septembris 10 miljoni euro võrra. Kuu lõpus moodustas laenude ja liisingute kogumaht 14,6 miljardit eurot, mis on 5,3 protsenti väiksem kui aasta tagasi.

Edasist laenuaktiivsust piiravad väliskeskkonnas suurenenud riskid. Tugeva ekspordinõudluse tõttu hoogustunud majanduskasv ning soodsad intressimäärad on laenuvõtmist 2011. aastal toetanud. Väliskeskkonna halvenemine võib aga nõrgendada laenuvõtjate kindlustunnet ja karmistada laenutingimusi.

Laenuintressimäärad püsisid septembris eelmise kuu tasemel, kuna nii peamine baasintressimäär EURIBOR kui ka laenude keskmine intressimarginaal muutusid vähe. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid septembris vastavalt 3,4 ja 4,0 protsenti.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis alanes 5,9 protsendini. Pikaajalises võlgnevuses laenude maht kahanes kuuga rohkem kui 50 miljoni euro võrra. Viivislaenud vähenesid kõigis laenusegmentides, aga enim kinnisvarasektoris. Viivislaenud ja laenuprovisjonid vähenevad üha enam lootusetuks hinnatud laenude bilansist väljaarvamise tagajärjel. Lisaks on pangad vähendanud varem tehtud allahindlusi ka üksikutele laenuprojektidele antud hinnangute paranedes.

Laenuallahindluste vähendamine suurendas pankade kvartali puhaskasumit 7,8 miljoni euro ulatuses. Kokku teenisid Eestis tegutsevad pangad kolmandas kvartalis 424 miljonit eurot puhaskasumit, millest ligi 80 protsenti moodustas tütarettevõtete müügist saadud erakorraline finantstulu. Pankade tegevuskasumi kasvule aitas kaasa ka puhasintressitulu suurenemine, kuna nii EURIBORi tase kui ka laenuaktiivsus tõusis eelmise kvartaliga võrreldes mõnevõrra.

Eraisikute hoiuste aastakasv kiirenes 13 protsendini. Ettevõtete ja eraisikute hoiused suurenesid septembris 54 miljoni euro võrra 7,7 miljardi euroni. Lisaks nõudmiseni hoiustele on sel aastal ebakindlas investeerimiskeskkonnas pidevalt suurenenud tähtajaliste hoiuste maht.

Joonis 1. Ettevõtetele kuu jooksul väljastatud pikaajalised laenud ja liisingud

Joonis 2. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude maht ja keskmine intressimäär

Joonis 3. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal portfellis

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga kodulehel.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post:
ingrid.mitt [at] eestipank.ee