Eesti Panga strateegia aastateks 2021–2025 on koostatud 2020. aasta sügisel. Strateegia ajakohasust ja vajadust see üle vaadata hinnatakse igal aastal uuesti.
Strateegias antakse esmalt ülevaade kõigist Eesti Panga tähtsamatest tegevustest ja ülesannetest. Seejärel keskendutakse viiele põhieesmärgile. Need on järgmise viie aasta arendusülesanded, mis võivad tuua kaasa suuremaid muutusi.
Eesti Vabariigi keskpangana ja eurosüsteemi liikmena anname oma panuse Eesti majanduse kestlikku arengusse ja jõukuse kasvu. Hoiame hinnakasvu mõõdukana, kujundades koos teiste euroala keskpankadega ühist rahapoliitikat ja viies seda Eestis ellu. Hoiame Eesti finantssüsteemi stabiilsena, aidates kujundada finantssektori poliitikat. Tagame kvaliteetse sularaha ning edendame turvalist ja hästi toimivat maksekeskkonda. Anname sõltumatu hinnangu majanduse olukorrale ja väljavaatele, nõustame valitsust olulistes majanduspoliitilistes küsimustes ja teeme kvaliteetset statistikat.
Eesti Panga seisukohtadel ja tegevusel on kaalu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Eesti Pank on tõhus ja uuendusmeelne organisatsioon ning Eesti tugevaim kompetentsikeskus makrotasandi majandus- ja finantsküsimustes.
Eesti Panga peamised ülesanded on sätestatud Eesti Panga seaduse §-s 2. Nende täitmisel tuleb arvestada majanduse hetkeseisu, finantssektori arengu ja keskpanga strateegiliste prioriteetidega.
Eesti Pank osaleb aktiivselt euroala rahapoliitika kujundamises ning sellega seotud otsustusprotsessides. Selleks analüüsib keskpank põhjalikult nii kogu eurosüsteemi kui ka üksnes Eesti majandust mõjutavaid protsesse. Analüüsi ja majandusuuringute eesmärk on anda teavet, mille alusel langetada rahapoliitika ja finantsstabiilsusega seotud otsuseid, ning pakkuda keskpanga ekspertidele ja juhtidele tuge majanduspoliitilistes aruteludes, sh valitsuse nõustamises. Et tagada uuringute kvaliteet, teeb Eesti Pank koostööd nii teiste keskpankadega kui ka Eesti ja välismaiste teadusasutuste ja ülikoolidega.
2020. aasta algul lahvatanud viirusekriis tõi kaasa järsu majanduslanguse. Kuna majanduslangusega kaasneb tavaliselt ka inflatsiooni aeglustumine, astusid euroala keskpangad jõulisi samme majanduse toetamiseks: oluliselt leevendati keskpanga pakutavate rahapoliitiliste laenude tingimusi ning suurendati erinevate finantsvarade oste. Sellest hoolimata on suur tõenäosus, et koroonakriis avaldab majandusele pikaajalist negatiivset mõju. Seetõttu jätkub inflatsiooni toetav rahapoliitika ka lähiaastatel ja arutelud erakorraliste rahapoliitiliste meetmete, sh negatiivsete intressimäärade ning ulatuslike varaostuprogrammide lõpetamiseks on lükkunud tulevikku.
Keskpanga otsused raha hinna ja koguse kohta jõuavad majapidamiste ja ettevõteteni finantssüsteemi kaudu. Rahapoliitiliste otsuste elluviimiseks teevad keskpangad tehinguid kommertspankadega. Selle käigus hinnatakse tehingupartneriks olevate pankade usaldusväärsust ja tagatiste kvaliteeti. Eestis tegutsevatel kommertspankadel on ligipääs likviidsuslaenudele ja hoiustamisvõimalustele eurosüsteemis kokku lepitud tingimustel. Eesti pankade nõudlus tavapäraste ja erakorraliste rahapoliitiliste laenude järele on kasvanud.
Madalad intressimäärad raskendavad Eesti Panga reservidelt tulu teenimist. Eesti Pank on finantsvara investeerimisel reageerinud tegevuskeskkonna muutustele ja hajutanud riske varaklasside lisamisega investeerimisportfelli. Keskpanga investeerimistegevuse pikaajaline eesmärk on tagada, et teenitav tulu oleks piisavalt suur ning võimaldaks parandada Eesti Panga kapitaliseeritust ja võimet kanda kahjumeid, mis võivad tekkida riskistsenaariumite realiseerumisel. Kaugem eesmärk on viia Eesti Panga kapitaliseeritus eurosüsteemi keskpankade kapitaliseerituse keskmisele tasemele.
Üks Eesti Panga eesmärk on tagada finantssüsteemi kui terviku toimimine. Euroalal vastutab pankade mikrojärelevalve eest Euroopa Keskpank koostöös liikmesriikide finantsjärelevalveasutustega, milleks Eestis on finantsinspektsioon. Eesti Pank vastutab makrofinantsjärelevalve eest, analüüsides ja hinnates Eesti finantssektori kui terviku riske ning kehtestades vajalikul tasemel nõudeid kommertspankade kapitalile ja laenuandmisele.
Eesti Pank on välja töötanud makrofinantsjärelevalve raamistiku ning kehtestanud pankadele riskide vähendamiseks vajalikke nõudeid kapitalile ja eluasemelaenude väljastamisel. Et finantsstabiilsust ohustavaid riske paremaini hinnata, pöörab keskpank suurt tähelepanu oma analüütilise võimekuse suurendamisele. Majanduse kriisist taastumise ajal keskendub Eesti Pank finantssektori jätkusuutliku arengu toetamisele.
Eesti riik peab tagama, et finantsturu osalised suudaksid järgida kõige rangemaid nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, et meie finantssüsteemis ei liiguks kahtlase päritoluga raha ning pangateenused on õiguskuulekatele klientidele kättesaadavad. Eesti Pank aitab koguda selleks vajalikke andmeid ning osaleb koostööprojektides, mis uurivad finantstehnoloogia kasutamise võimalusi rahapesu mustrite varajaseks avastamiseks pankadevaheliste maksesüsteemide tasemel.
Maksete valdkonnas on suurenenud keskpanga roll turvalise ja hästi toimiva keskkonna strateegilisel edendamisel koostöös pankade, teiste makseteenuste pakkujatega ja tehnoloogiaettevõtetega. Tähelepanu keskmesse on tõusnud kiired ja mugavad makseteenused, mis sulanduvad mobiilsete rahakottide ja teiste rakenduste ning digiplatvormide kaudu inimeste igapäevaellu ja ettevõtete äritegevusse.
Kõige selle juures muutub järjest olulisemaks turvalisuse tagamine, üldine küberkerksus[1] ja pettuseid ennetavate lahenduste väljatöötamine, millesse Eesti Pank panustab järelevaataja rollis. Eestis on välkmaksetest saanud uus norm pangaülekannete tegemisel ja ka avatud panganduse teenuste kasutamine on kasvamas. Seetõttu võetakse samm-sammult kasutusele reaalajas toimivaid makselahendusi, mis muudavad raha küsimise ja maksmise sujuvamaks. See suurendab inimeste ja ettevõtete valikuvõimalust kaardimaksete ning sularaha kõrval.
Eesti Pank emiteerib koostöös teiste euroala riikide keskpankade ja Euroopa Keskpangaga euroalal seadusliku maksevahendina kehtivaid pangatähti ja münte. Keskpank hoolitseb selle eest, et europangatähtede ja -müntide nõudlus oleks rahuldatud, ja tagab ringluseks vajaliku käibevaru ning sularaha kvaliteedi ja pangatähtede kaitse võltsimise eest. Sularaha kättesaadavust on parandanud võimalus võtta seda välja poekassadest, kuid muret teeb väikese nominaaliga müntide vähene ringlemine ning nende kuhjumine inimeste kätte. Sularaha kui maksevahendi vähenenud kasutus on aktuaalseks muutnud keskpanga poolt ringlusesse lastava digiraha kasutuselevõtu võimaluse, mille teostatavuse analüüsi koostab Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi keskpankadega.
Majanduse rahandustaristu keskse osa moodustavad maksesüsteemid. Eesti Pank haldab arveldussüsteemi TARGET2-Eesti. See on rahapoliitika elluviimise tehniline platvorm, kus pangad hoiavad oma klientide raha turvaliselt keskpangarahas ning mille kaudu saab teha pankade vahel kiireid ja turvalisi rahaülekandeid. Samuti osaleb Eesti Pank väärtpaberiarveldusplatvormi TARGET2-Securities töös ning haldab koos teiste euroala keskpankadega välkmaksete platvormi TIPS (TARGET Instant Payment Settlement). Innovatsiooni ja võrdse konkurentsi toetamiseks on päevakorda tõusnud vajadus üle vaadata pankadele ja teistele makseteenusepakkujatele kehtivad tingimused konto avamiseks ja maksete tegemiseks keskpanga süsteemide kaudu.
Eesti Pank vastutab Eesti finants- ja välissektori ning finantskontode statistika tegemise eest. Keskpanga eesmärk riikliku statistika tegijana on pakkuda kvaliteetset, usaldusväärset, ajakohast ja erapooletut infot, mida kasutatakse majandusolukorra analüüsimisel, prognoosimisel ja poliitika kujundamisel, aga ka avalikkuse teavitamisel. Samuti osaleb Eesti Pank Euroopa majandus- ja rahaliidu statistika tegemises ja statistikametoodika arendamises.
Valitsuse ja avalikkuse nõustamisel ja makrofinantsjärelevalve teostamisel keskendume järgmistel aastatel eeskätt majanduse kriisist taastumise ning finantssektori jätkusuutliku arengu toetamisele.
Eesti Panga seaduse kohaselt annab Eesti Pank valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes ja valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid, kuulamata ära Eesti Panga seisukohti. Selleks vajalikud teadmised sünnivad keskpanga igapäevasest majanduse ja finantssektori analüüsist ning osalemisest eurosüsteemi töös ja Euroopa Liidu majanduspoliitilistes debattides. Nii valitsusele kui ka avalikkusele majandusküsimustes nõu andes ja infot jagades on tähtis ette näha, millised majanduspoliitilised teemad võivad muutuda oluliseks tulevikus, ning suuta neile poliitikakujundajate ja avalikkuse tähelepanu tõmmata. Eesti Pank annab nõu ka eelarvenõukogule.
Järgnevatel aastatel on avalikkuse ja valitsuse nõustamisel kõige olulisem koroonaviiruse põhjustatud majanduskriisi leevendamine, kaasnevate riskide vähendamine ning kriisist taastumine. Soovituste andmiseks tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata majanduskasvu taastumist mõjutavatele teguritele, sh majanduse rahastamisele ja riiklikele tugimeetmetele, ning hinnata majanduse ja finantssektori pikaajalist arengut mõjutavaid globaalseid trende, kaasnevaid võimalusi ja riske ning eri poliitikavalikute mõju Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele, sh atraktiivsusele investeerimispiirkonnana.
Peamiselt räägib Eesti Pank kaasa hinna- ja finantsstabiilsusega seotud küsimustes, kuid ka Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pikaajalist kasvu mõjutavatel teemadel, milles keskpangal on piisav kompetents ja mis on seotud panga põhiteemadega. Näiteks mõjutavad Eesti pikaajalist arengut märkimisväärselt kliimaeesmärgid, mistõttu keskpangal on vaja hinnata nendest tulenevate majanduse struktuurimuutuste mõju majanduskeskkonnale, finantsstabiilsusele, finantssektori õigusaktidele, majanduse rahastamisele ja konkurentsivõimele.
Lähiaastatel osaleb Eesti Pank Euroopa Liidu tuleviku kujundamise aruteludes ning eurosüsteemi rahapoliitika strateegia üle vaatamises, kuhu kaasame ka Eesti avalikkuse.
Et olla makromajanduse ja finantssektori makrotasandi analüüsi kompetentsikeskus, analüüsida uusi teemasid ning katsetada uudseid meetodeid, tuleb tagada keskpanga piisav mehitatus. Teeme varasemast enam koostööd samade teemadega tegelevate riigiasutuste ja kompetentsikeskustega.
Keskpanga kõik majanduspoliitilised soovitused ja järeldused peavad alati tuginema sisulisel analüüsil ning olema poliitiliselt neutraalselt, selgelt ja arusaadavalt esitletud.
Eesti Pank pakub huvirühmadele mitmesugust statistikat, sh teavet finantssektori kohta. Finantssektori analüüsi kvaliteedi parendamiseks tuleb finantssektori kohta tehtavat statistikat laiendada. Selleks et hõlbustada statistika kasutamist, tuleb hakata statistikateateid avaldama kõigis peamistes statistikavaldkondades.
Eestis on piisavalt kvaliteetset sularaha nii igapäevaseks ringluseks kui ka suurenenud nõudlusega olukordadeks ning Eesti ettevõtjad ja tarbijad saavad kasutada uuenduslikke ja turvalisi makselahendusi. Eesti kommertspankadele on hästi kättesaadavad rahapoliitilised laenud.
Eesti finantssektori muutused (nt Luminori asutamine, väiksemate pankade osakaalu kasv), viirusekriisi võimalik mõju ja muudatused rahapoliitikas võivad märkimisväärselt suurendada nõudlust tavapäraste ja erakorraliste rahapoliitiliste laenude järele. Eesti Pank peab olema valmis vastu võtma rohkem erinevaid tagatisi. Tagatiste valikut suurendaks mitmekesisem kapitaliturg Eestis.
Maksekeskkonnas on praeguse aja märksõnad finantstehnoloogia areng, e-kaubanduse võidukäik, uudsed makselahendused ja teenusepakkujate ringi laienemine. Eesti Pank toetab finantsinnovatsiooni ja seisab selle eest, et uued lahendused oleksid turvalised, toimiksid hästi ja neid saaks reaalajas lihtsasti kasutada. Tänases keskkonnas sõltuvad mittepankadest finantsteenuste pakkujad oma teenuste osutamisel suuresti pankadest. Eesti Pank toetab kõigile makseteenusepakkujatele võrdsete tingimuste loomist.
Rahapesujuhtumite ja -kahtluste avalikustamine on muutnud Eesti finantssektori ettevaatlikumaks ning toonud kaasa mitteresidentide pangateenustele ligipääsu piiramise, mis on halvendanud makse- ja finantsteenuste üldist kättesaadavust ka residentidele. Eesti Pank peab oluliseks, et õiguskuulekatele klientidele on pangateenused kättesaadavad. Eesti riik on võtnud eesmärgiks hinnata rahapesuriske paremini, muu hulgas kogudes vajadusel krediidiasutustelt analüüsiks lisainfot.
Viimase viie aasta jooksul on Eesti krediidiasutustes vähenenud mündivahetusteenuse pakkumine. Käibemüntide vahetamine krediidiasutustes kontorahaks või pangatähtedeks on valdavalt tasuline teenus, mille hinna määrab krediidiasutus. Sularaharingluse korraldamine on Eesti Panga seaduslik ülesanne ning keskpangana osaleme sularaharingluse kitsaskohtade lahendamises. Otsime võimalusi müntide aktiivsemaks tagasitoomiseks ringlusesse, mis vähendaks keskpanga iga-aastaseid müntide vermimise ja kaudsemalt sularahavarude haldamise kulusid.
Euro sularaha kvaliteedi tagamiseks ja euro usaldusväärsuse kaitseks on euroala riikidele kehtestatud ühtsed nõuded. Et takistada võltsingute levi ja mittekvaliteetse sularaha sattumist ringlusesse, peab ka Eestis tegutsevate sularahakäitlejate tegevus olema kooskõlas neile kohalduvate õigusaktide nõuetega. Eesti Pank kui sularaharingluse korraldaja teeb järelevalvet sularahakäitlejate tegevuse üle, sh kontrollib pangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse ning taasringlusesse laskmise eeskirjade nõuetest kinnipidamist.
Eesti Pank peab korraldama euro pangatähtede tootmist. Pangatähtede tootmine korraldatakse hankeprotsessi kaudu ning selleks on vajalik pangatähtede tootmise alase oskusteabe värskendamine.
Eesti Pank on valmis täitma oma ülesandeid erinevates kriisiolukordades ning tagama maksete ja sularaharingluse toimimise hädaolukordades.
Eesti Panga ja teiste finantsturuosaliste suutlikkus täita oma põhiülesandeid erinevates kriisiolukordades on muutunud üha olulisemaks. Sagenenud küberrünnakud on finantssektorile toonud kaasa vajaduse hinnata ja parandada finantsturu taristu kriitiliste süsteemide küberkerksust. Et tagada makseteenuste katkematu toimimine, on tähtis rakendada turvameetmeid kõikides kriitiliselt olulist teenust pakkuvates infosüsteemides.
Küberriskide vähendamiseks finantsturu taristutes ja teenusepakkujate infosüsteemides on eurosüsteem järelevaatajana töötanud välja küberkerksuse strateegia. Selleks et tõsta Eesti finantssektori vastupanuvõimet küberrünnakutele, analüüsime küberkerksuse testimise ühtse raamistiku rakendamise võimalusi Eestis ja Eesti Panga rolli selles. Eesti Panga ülesanne järelevaatajana on hinnata finantsturu taristute küberkerksust.
Panganduskriisi korral peab Eesti Pank olema muu hulgas suuteline pakkuma likviidsusraskustesse sattunud pankadele erakorralist likviidsustuge, et toetada finantssüsteemi stabiilsust ja majanduse suutlikkust kriisist taastuda. Valmisolekut likviidsustuge anda on tarvis regulaarselt kontrollida ja sellega seotud toiminguid ajakohastada.
Eesti Pank peab hädaolukorra seaduse kohaselt tagama pankadevaheliste maksete toimimise ka juhul, kui tavaolukorras toimivaid pankadevahelisi arveldussüsteeme ei saa kasutada; korraldama kaardimaksete kui elutähtsa teenuse toimimise ning tagama sularaharingluse toimepidevuse. Keskpank peab olema valmis rahuldama ootamatult suurenevat sularahanõudlust ning toetama sularaha jõudmist elanikkonnani.
Sularahateenuse tagamisel tuleb silmas pidada turul tavaolukorras toimuvat, pankade uuenevaid ärimudeleid sularahateenuste pakkumisel ning muutusi sularahaveo turul. Sularaharingluse toimepidevuse plaane peab regulaarselt testima. Ühtlasi tuleb keskpangal regulaarselt hinnata elutähtsate makseteenuste, sh kaardimaksete taristu toimimist muutuvas turuolukorras ja kontrollida toimepidevust hädaolukorras.
Eesti Pank tagab infosüsteemi turvalisuse, talitluspidevuse ja küberkerksuse ka väljaspool panga hooneid töötades.
Infosüsteemi arendused toetavad Eesti Panga ülesannete täitmist ja tõhusamat töökorraldust.
Küberrünnakuid ettevõtete ja riigiasutuste vastu on üha keerukam ja raskem tuvastada. Muutuvate ohtudega hästi toime tulemiseks on Eesti Pank võtnud vastu küberkerksuse parandamise tegevusplaani. Siiani pole ühtki Eesti Panga IT-süsteeme ohtu seadvat intsidenti aset leidnud ning tahame olla selles kindlad ka edaspidi.
Eesti Panga jaoks on esmatähtis tagada keskpanga infosüsteemide turvalisus, kuna sellest oleneb nii panga varade ja andmete säilimine kui ka panga võime täita oma ülesandeid. Turvalisuse tagamisel võtame arvesse riskihinnanguid ning parimaid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja tavasid. Samuti teeme tõhusat koostööd eurosüsteemi liikmete ja teiste osapooltega, et tagada ühtne kõrge turvalisuse tase eurosüsteemis.
Et saavutada keskpanga eesmärke ja arendada töökorraldust, on oluline juurutada infosüsteemis sobivaid lahendusi protsesside digitaliseerimiseks ja rutiinse töö automatiseerimiseks. Tähtis on luua töötajatele võimalus kasutada infosüsteemi teenuseid samaväärselt nii pangas kui ka kaugtööl töötades.
IT võimaluste rakendamine töös ja turvateadlik käitumine infosüsteemi kasutades eeldab töötajate teadmiste ja oskuste kasvu.
Eesti Pank on avatud hoiakuga ning töökorralduses tõhus, arenev ja uuendusmeelne organisatsioon. Oleme tulemustele suunatud ja hoolitseme ressursside parima kasutuse eest. Eesti Pank on piisavalt kapitaliseeritud, et tagada küllaldased riskipuhvrid ja keskpanga kapitali säilimine ka ebasoodsate arengusuundumuste korral.
Viimastel aastatel on Eesti Pank hakanud täitma mitut uut ülesannet. Samal ajal arenevad nii teadmised ja oskused kui ka tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad meil oma tööd paremini ja tõhusamalt teha. Meil on palju pika kogemusega keskpanganduse eksperte, kelle teadmisi on võimalik kasutada erinevate eesmärkide saavutamiseks. Töötajaid motiveerib võimalus tegeleda mitmesuguste teemadega. Eesti Panga jaoks on oluline, et siin töötaksid pühendunud ja enda erialasest arendamisest huvitatud eksperdid.
Muutused Eesti tööjõuturul panevad proovile Eesti Panga töökorralduse ning võime värvata ja hoida vajalikul tasemel töötajaid. Selleks et olla atraktiivne tööandja, peame kaasas käima ootustega, mis puudutavad nüüdisaegseid ja paindlikke töövõimalusi, ning pakkuma töötajatele motiveerivaid töötingimusi, sh võimalusi roteeruda ametikohtade vahel ja omandada karjääri jooksul kogemust mitmes keskpanga tegevusvaldkonnas. Pöörame varasemast enam tähelepanu töötajate arengu- ja karjäärivõimaluste planeerimisele ning soodustame uute teadmiste ja oskuste omandamist. Eesti Panga töötajate tasustamisel kasutame sobiva võrdlusena finantssektori töötajate palgataset Harjumaal (mediaani erinevates võrdlusgruppides).
Muutunud väliskeskkond on õpetanud meid senist töökorraldust ümber hindama ning kohanduma tööaja ja -koha paindlikkusega. Uuteks väljakutseteks on töötajate digipädevuse tõstmine ja distantsilt töötades meeskonnavaimu hoidmine.
Eesti Pank hoolib oma töötajate heaolust, töö- ja eraelu tasakaalust, tervisest ja töökeskkonnast. Arvestame organisatsiooni keskkonnamõjuga ja pingutame selle vähendamise nimel.
Kuigi Eesti Panga põhieesmärk ei ole kasumi teenimine, on tähtis tagada keskpanga finantsiline sõltumatus. Selleks peab olema investeerimisportfell piisavalt suur ja tõhusalt hallatud ning Eesti Pank küllaldaselt kapitaliseeritud (mis tagab piisavad riskipuhvrid turu ebasoodsate arengusuundumuste korral). See garanteerib keskpanga usaldusväärsuse ja sõltumatuse.
[1] Küberkerksus on organisatsiooni suutlikkus oma teenuseid pakkuda ka pidevate küberrünnakute olukorras.