Eestis avastati möödunud aastal 481 võltsitud europangatähte, millest teisel poolaastal tehti kindlaks 249 võltsingut. Võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga on võltsingute arv kasvanud 7%. 2014. aastal registreeriti Eestis enim 50euroseid võltsimistunnustega pangatähti. Registreeritud võltsingute suurenenud arvu peamise põhjusena võib esile tõsta õiguskaitseorganite tulemuslikku tööd võltsingutevastases võitluses, aga ka valeraha levitajate senisest aktiivsemat tegevust. Eestis ringleva sularaha hulka arvestades on võltsingute arv endiselt väga väike: ringluses olevate pangatähtede seas on võltsingute osakaal hinnanguliselt 0,001%. Täpsem ülevaade Eestis levitatud võltsitud eurodest on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi [1]veebilehel [1].

Ehtsat pangatähte on lihtne ära tunda. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse Euroopa Keskpanga veebilehel [2] või võrdle mõne ehtsa pangatähega. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes määrab kahtlasele rahale ekspertiisi.

EUROOPA KESKPANGA PRESSITEADE
2014. aasta teisel poolel võltsingute arv kasvas, kuid üldine näitaja püsib väga väike

• 2014. aasta teisel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 507 000 võltsitud europangatähte.
• 86% võltsingutest moodustavad 20- ja 50-eurosed pangatähed.
• Kõigi europangatähtede ehtsust saab hõlpsalt kontrollida neid katsudes, vaadates ja kallutades.
• Europangatähed on jätkuvalt usaldusväärne ja turvaline maksevahend.

2014. aasta teisel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 507 000 võltsitud europangatähte ehk 44% rohkem kui 2013. aasta teisel poolaastal. Ringluses olevate ehtsate europangatähtede suureneva arvuga (2014. aasta teisel poolel üle 16 miljardi) võrreldes on võltsingute osatähtsus siiski jätkuvalt väga väike.

Allolevas tabelis esitatakse poolaastaandmed avastatud võltsingute arvu kohta:

Juba alates esimese seeria europangatähtede kasutuselevõtust on eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala riikide keskpangad soovitanud üldsusel olla tähelepanelik ja kontrollida kasutatavate pangatähtede ehtsust. Ehtsat pangatähte on lihtne ära tunda. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse EKP veebilehel ning eurosüsteemi riikide keskpankade veebilehtedel.

Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teise pangatähega, mille ehtsus on kindel. Kui leiab kinnitust, et tegu on võltsitud pangatähega, tuleks kehtivast korrast lähtudes võtta ühendust politseiga või oma riigi keskpangaga. Eurosüsteem toetab õiguskaitseasutusi nende võitluses europangatähtede võltsimise vastu.

Eurosüsteemil on kohustus kaitsta europangatähtede terviklikkust ja edendada pidevalt pangatähtede tootmise tehnoloogiat. Teise seeria europangatähtede kasutuselevõtt muudab pangatähed veelgi turvalisemaks ja aitab säilitada üldsuse silmis ühisraha usaldusväärsust.

Järgnev tabel annab ülevaate 2014. aasta teisel poolel ringlusest kõrvaldatud võltsitud pangatähtede jaotusest nimiväärtuste kaupa:

2014. aasta teisel poolel:

• võltsiti endiselt kõige enam 20- ja 50-euroseid pangatähti, kusjuures võltsitud 20-euroste osatähtsus kasvas ja 50-euroste oma vähenes. Nende nimiväärtuste võltsingud kokku moodustasid 86% kõigist võltsitud pangatähtedest;
• suurem osa (97,5%) võltsingutest avastati euroala riikides. Vaid ligikaudu 2% võltsitud pangatähtedest leiti euroalavälistes ELi liikmesriikides ning alla 0,5% tuvastati muudes maailma piirkondades.

Eurosüsteem annab mitmesugust teavet, et aidata võltsitud pangatähti ära tunda ning sularahakäitlejatel tagada, et sularahatöötluses kasutatavad seadmed suudavad võltsinguid usaldusväärselt tuvastada ja need ringlusest kõrvaldada. Eurosüsteem pakub tootjatele ja tarnijatele endiselt tuge sularahakäitluses kasutatavate seadmete ja autentimisseadmete kohandamisel uute pangatähtede kasutuselevõtuks. Kui seadmed ei ole siiski suutelised teise seeria pangatähti aktsepteerima, peaksid käitajad/omanikud viivitamatult ühendust võtma seadmete tarnijate või tootjatega.

Täiendav teave europangatähtede kohta on kättesaadav veebilehtedel www.ecb.europa.eu/euro [3] ja www.uus-euro.eu [4].

Meediakanalite küsimustele vastab William Lelieveldt (tel +49 69 1344 7316).

Euroopa Keskpank
Avalike suhete ja keeleteenuste peadirektoraat
Kaiserstrasse 29, D-60311 Frankfurt am Main
Tel.: +49 69 1344 7455
E-post: info [at] ecb.europa.eu | http://www.ecb.europa.eu [5] | Kontaktandmed [6]

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.