Makseid ja väärtpaberiarveldusi mõjutav õigusraamistik koosneb Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest. Euroopa Liidu tasemel kehtestatud otsekohalduvaid õigusnorme liikmesriikide õiguses ei korrata.

Euroopa Liidu õiguse üldaktid on Euroopa Liidu  institutsioonide vastu võetud määrused ja direktiivid.  Direktiivid tuleb liikmesriikidel oma õigusesse üle võtta. Määrused kohalduvad otse, kuid nende rakendamine võib mõnikord samuti nõuda liikmesriigilt õigusaktide vastu võtmist, nt määruse kohaldamiseks pädevate institutsioonide määramiseks või selle järgimist tagavate sanktsioonide kehtestamiseks.

Et vähendada maksete ja väärtpaberiarvelduste riske ning tõhustada makse- ja arveldussüsteemide toimimist, on kehtestatud direktiiv arvelduse lõplikkuse kohta. Selle põhieesmärk on tagada makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemidesse edastatud maksejuhiste õiguskindel arveldamine ning siduvus nii osapooltele kui ka kolmandatele isikutele, seda ka pankroti- või muus maksejõuetusmenetluses. Euroopa Liidu ühtse makseturu loomiseks ja selle toimimise tagamiseks on kehtestatud ühtne õigusraamistik ning peamiste makseteenuste ja -instrumentide kasutamise standardid. Väärtpaberituru toimimise tagamiseks on kehtestatud ühtsed tingimused väärtpaberitega kauplemise  ja väärtpaberiarvelduste kohta.

Eesti õigus korraldab kõiki valdkondi, mille regulatsioon ei ole määratud Euroopa Liidu õigusega.

Järgnevas on loetletud peamised õigusaktid, mis on aluseks maksete ja väärtpaberiarvelduste reguleerimisel.

Euroopa Liidu tasandi maksekeskkonda reguleerivad õigusaktid:

• Direktiiv 98/26/EÜ [1] arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides
• Direktiiv 2009/110/EL [2] elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta
• Määrus 847/2015 [3] raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta
• Määrus 924/2009 [4] piiriüleste maksete kohta ühenduses
• Määrus 260/2012 [5], millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded
• Direktiiv 2014/92EL [6] maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta
• Määrus 2015/751 [7] kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta
• Direktiiv 2015/2366 [8] makseteenuste kohta siseturul (PSD2)

Eestis maksekeskkonda reguleerivad õigusaktid:

• Krediidiasutuste seadus [9]
• Võlaõigusseadus [10]
• Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus [11]
• Eesti Panga presidendi määrus maksejuhiste aktsepteerimise tingimuste kohta [12]

Euroopa Liidu tasandi väärtpaberiarveldusi reguleerivad õigusaktid:

• Määrus 648/2012 [13] börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabe hoidlate kohta (EMIR)
• Direktiiv 2002/47/EL [14] finantstagatiskokkulepete kohta
• Direktiiv 2009/44/EL [15], millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega
• Määrus 909/2014 [16], mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume (CSDR)
• Direktiiv 2014/65/EL [17] finantsinstrumentide turgude kohta (MiFID)
• Määrus 600/2014 [18] finantsinstrumentide turgude kohta

Eestis väärtpaberiarveldusi reguleerivad õigusaktid:

• Väärtpaberituru seadus [19]
• Väärtpaberite registri pidamise seadus [20]