Madalate energiahindade tõttu on suurenenud energeetikasektori ja
põlevkiviõlitootjate laenu mittemaksmise risk ning sõltub ettevaates
eelkõige energiahindade edasisest arengust
Eestis tegutsevate pankade antud laenude jääk nendesse sektoritesse pole
väga suur ja on eri pankade vahel suhteliselt hästi hajutatud
Kuigi madalate energiahindade mõju on majapidamiste ja ettevõtete
majanduslikule olukorrale ning laenumaksevõimele valdavalt positiivne, siis
energeetikasektori ja põlevkiviõlitootjatele[1], kelle toodangu hind
sõltub energiahindade arengust, on see negatiivne. Viimasel paaril aastal on
nende majanduslik olukord halvenenud ning ettevõtete käive ja kasum on
vähenenud rohkem kui ettevõtlussektoris tervikuna (vt joonis 1). Sealjuures
olid 2015. aasta teisel poolel põlevkiviõlitootjad kahjumis.
Energeetika ettevõtted on teinud pärast majanduskriisi palju
investeeringuid. Nende rahastamiseks on nad kasutanud suuresti laene ja
võlakirjade emiteerimist. Selle tulemusel on nende võlakohustused
kriisieelse ajaga võrreldes kahekordistunud ja ulatusid 2015. aasta lõpus
üle 2,5 miljardi euro. Seetõttu on märgatavalt suurenenud ka sektori
finantsvõimendus ja võlakoormus. Üle poole võlakohustustest moodustavad
välismaalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad (vt joonis 2). Eestis
tegutsevatest pankadest võetud laenude jääk oli 2015. aasta lõpus
ligikaudu 370 miljonit eurot.
Põlevkiviõlitootjate võlakohustused ja finantsvõimendus pole pärast
majanduskriisi nii palju suurenenud ning võlakohustused ulatusid 2014. aasta
lõpus ligikaudu 200 miljoni euroni. Samas pärineb võrreldes
energeetikasektoriga suhteliselt suurem osa võlakohustustest Eestist
tegutsevatest pankadest. Kokku ulatuvad pankade positsioonid
energeetikasektori ja põlevkiviõlitootjate suhtes ligikaudu 4%ni
laenuportfellist.
Vaatamata kõrgele finantsvõimenduse määrale ja halvenenud
majandustulemustele on energeetika ettevõtete ja põlevkiviõlitootjate
maksekäitumine püsinud suhteliselt hea ning võetud kohustusi on valdavalt
suudetud täita nii äripartnerite, riigi kui ka pankade ees. Valitsus
otsustas aprillis ajutiselt alandada põlevkivisektoriga seonduvaid
ressursitasusid, mis peaks ettevõtete majanduslikku seisu mõningal määral
toetama.
Edasine maksevõime sõltub enim sellest, kui kaua püsivad energiahinnad
madalad. Pankade antud laenu nendesse sektoritesse pole väga suured ja on
eri pankade vahel suhteliselt hästi hajutatud. Muude kodumaiste
võlakohustuste suhteliselt suur osakaal tähendab, et energiasektori
makseprobleemid mõjutaksid otseselt ka teiste sektorite varasid.
[1] Energeetikasektori all on mõeldud elektrienergia, gaasi, auru ja
konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalasid ning
põlevkiviõlitootjate all koksi ja puhastatud naftatoodete tootmiste
tegevusalasid.
Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.