Madalate energiahindade tõttu on suurenenud energeetikasektori ja põlevkiviõlitootjate laenu mittemaksmise risk ning sõltub ettevaates eelkõige energiahindade edasisest arengust Eestis tegutsevate pankade antud laenude jääk nendesse sektoritesse pole väga suur ja on eri pankade vahel suhteliselt hästi hajutatud Kuigi madalate energiahindade mõju on majapidamiste ja ettevõtete majanduslikule olukorrale ning laenumaksevõimele valdavalt positiivne, siis energeetikasektori ja põlevkiviõlitootjatele[1], kelle toodangu hind sõltub energiahindade arengust, on see negatiivne. Viimasel paaril aastal on nende majanduslik olukord halvenenud ning ettevõtete käive ja kasum on vähenenud rohkem kui ettevõtlussektoris tervikuna (vt joonis 1). Sealjuures olid 2015. aasta teisel poolel põlevkiviõlitootjad kahjumis. Energeetika ettevõtted on teinud pärast majanduskriisi palju investeeringuid. Nende rahastamiseks on nad kasutanud suuresti laene ja võlakirjade emiteerimist. Selle tulemusel on nende võlakohustused kriisieelse ajaga võrreldes kahekordistunud ja ulatusid 2015. aasta lõpus üle 2,5 miljardi euro. Seetõttu on märgatavalt suurenenud ka sektori finantsvõimendus ja võlakoormus. Üle poole võlakohustustest moodustavad välis­maalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad (vt joonis 2). Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude jääk oli 2015. aasta lõpus ligikaudu 370 miljonit eurot. Põlevkiviõlitootjate võlakohustused ja finantsvõimendus pole pärast majanduskriisi nii palju suurenenud ning võlakohustused ulatusid 2014. aasta lõpus ligikaudu 200 miljoni euroni. Samas pärineb võrreldes energeetikasektoriga suhteliselt suurem osa võla­kohustustest Eestist tegutsevatest pankadest. Kokku ulatuvad pankade positsioonid energeetikasektori ja põlevkiviõlitootjate suhtes ligikaudu 4%ni laenuportfellist. Vaatamata kõrgele finantsvõimenduse määrale ja halvenenud majandustulemustele on energeetika ettevõtete ja põlevkiviõlitootjate maksekäitumine püsinud suhteliselt hea ning võetud kohustusi on valdavalt suudetud täita nii äripartnerite, riigi kui ka pankade ees. Valitsus otsustas aprillis ajutiselt alandada põlevkivisektoriga seonduvaid ressursitasusid, mis peaks ettevõtete majanduslikku seisu mõningal määral toetama. Edasine maksevõime sõltub enim sellest, kui kaua püsivad energiahinnad madalad. Pankade antud laenu nendesse sektoritesse pole väga suured ja on eri pankade vahel suhteliselt hästi hajutatud. Muude kodumaiste võlako­hustuste suhteliselt suur osakaal tähendab, et energiasektori makseprobleemid mõjutaksid otseselt ka teiste sektorite varasid. [1] Energeetikasektori all on mõeldud elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalasid ning põlevkiviõlitootjate all koksi ja puhastatud naftatoodete tootmiste tegevusalasid.   Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.