Kas teise pensionisambasse investeerinud inimesed säästavad pensionieaks
üleüldiselt rohkem kui need, kellel teist sammast pole? Tulemused
näitavad, et keskmiselt on teise sambaga liitunutel netovarasid teise samba
võrra rohkem.
Et mõista, kuidas inimesed vabatahtlikult pensionipõlveks säästavad,
võrdlesin nende inimeste varasid ja võlgu, kelle jaoks oli teise sambaga
liitumine vabatahtlik. Selleks kasutasin esindusliku valimi põhjal kogutud
registriandmeid 2017. aastast ja sobitamisanalüüsi (matching). Viimane
võimaldab võtta arvesse teise sambaga liitunute ja mitteliitunute erinevusi
vanuses, sissetulekus ja teistes jälgitavates tunnustes. Kuna teise
pensionisamba sünnist oli uuringu ajaks möödas juba 15 aastat, on teise
sambaga liitunutel kogunenud sambasse märkimisväärne summa. Samal ajal on
sambaga mitteliitunutel olnud piisavalt aega, et leida teisele
pensionisambale alternatiiv ja paigutada oma säästud sinna.
Analüüsist selgus, et liitunutel on märksa rohkem investeeringuid
kolmandasse pensionisambasse. Oluline erinevus teise pensionisambaga
liitunute ja mitteliitunute vahel tuleb aga välja reaalvarades, sest teise
sambaga inimestel on tunduvalt rohkem nii kinnisvara kui ka osalusi
ettevõtetes. Mitteliitunutel on vähem võlgu, kuid mitte piisavalt, et
korvata nende halvemat varalist seisu. Seega pole teise sambaga liitunute ja
mitteliitunute netovarades (st varadest on lahutatud võlad) statistiliselt
olulist erinevust. Teise sambaga liitunute kasuks muutub erinevus
statistiliselt oluliseks alles pärast seda, kui liidame ka teise samba
varad.
Kõige tähtsam erinevus võrreldes varasema, 2013. aasta andmetega tehtud
analüüsi ja uue analüüsi vahel on see, et koos teise samba varadega
arvestatuna on liitunute netovarad nüüd ka statistiliselt oluliselt
suuremad kui mitteliitunute varad. Eelmiste andmete alusel oli erinevus küll
arvuliselt suur, kuid statistiliselt ebaoluline.
Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvab teise samba varade väärtus ja seega
ka lõhe teise sambaga liitunute ja mitteliitunute varades. Teise sambaga
liitunutel oli 2017. aasta lõpus netovarasid keskmiselt 15 000 eurot
rohkem, ning sellest 8500 eurot tuli teise samba varadest.[1] Mitteliitunud
ei ole aga suutnud teisest sambast loobumist korvata sellega, et
investeerivad pensioniks iseseisvalt.[2] Sellest analüüsist ei saa
järeldada, et vabatahtlikult säästaksid inimesed pensionieaks sama palju
kui kohustusliku teise samba korral.
Tabel 1. Teise sambaga liitunute ja mitteliitunute varad ja kohustused
eurodes, 2017
Varad/kohustused
Pärast sobitamist
II sambaga liitunute keskmine
II sambaga mitteliitunute keskmine
Vahe
Finantsvarad kokku
8201,5
8482,7
–281,2
Hoiused
5933,8
7148,8
–1215,1
III sammas
1629,1
732,3
896,8***
Muud finantsvarad (aktsiad, võlakirjad jms)
638,7
601,7
37,0
Reaalvarad kokku
70514,6
60800,2
9714,4**
...kinnisvara
63030,1
55669,6
7360,5*
...sõidukid
2050,2
2353,2
–302,9
...ettevõtlusvarad
5434,3
2777,7
2656,8**
Kohustused kokku
11638,2
8944,6
2693,6***
...pangalaenud
11333,8
8816,7
2517,1**
...krediitkaardivõlg, krediidiliin/arvelduskrediit
304,3
127,9
176,4***
Netovarad = finantsvarad + reaalvarad – kohustused
67077,9
60338,4
6739,6
Netovarad = finantsvarad + reaalvarad + II samba varad – kohustused
75624,0
60338,4
15285,6***
Märkused. Kuna teise sambaga liitumise valik ei ole neis kohortides olnud
juhuslik, kasutatakse võrdluseks sobitumisanalüüsi (matching), mis
võimaldab võrrelda teise sambaga liitunute ja mitteliitunute
finantsseisundit, võttes arvesse nende vanust, sissetulekut, tööstaaži,
hõiveseisundit, haridust jms sotsiaal-demograafilisi muutujaid. Analüüsist
on välja jäetud 1% kõige vaesemaid ja 1% kõige rikkamaid. *,**, ***
tähistavad statistilist olulisust, vastavalt 10%, 5% ja 1%. Vaatluste arv
oli 3224.
[1] Liitunute teise samba investeeringute suur väärtus, 8500 eurot,
tuleneb sellest, et analüüsi on kaasatud vaid vabatahtlikult liitunud, kes
on vanemad ja investeerinud teise sambasse kauem kui kohustuslikult liitunud.
[2] Tuleb märkida, et inimene maksab oma brutopalgast teise sambasse 2%.
Veel 4% makstakse tema tulumaksust ning see vähendab tema esimese samba
pensioniõigusi. Nii et kui inimene otsustab, et ta ei tee teise sambasse
sissemakseid, siis korvatakse see osaliselt esimesest sambast. Siiski ei
näita meie analüüs, et mitteliitunud investeeriksid iseseisvalt isegi
selle 2% suuruse sissemakse väärtuses, mis moodustab ühe kolmandiku
kõigist teise samba investeeringutest.