Menüü

Rahapoliitika
- Hinnastabiilsus
  Hinnastabiilsus tähendab väikest, aga stabiilset hinnatõusu. See aitab nii ettevõtjatel kui ka eraisikutel teha tulevikuplaanide ja palgasoovide vallas võimalikult mõistlikke majandusotsuseid. See loob tarvilikud eeldused majanduskasvuks.
- Rahapoliitika toimimine
  Keskpangal on ainuõigus lasta käibele ehk emiteerida raha. Kommertspankadele laenatava raha hinna ja koguse muutmisega mõjutab keskpank tingimusi, millega ettevõtted ja inimesed laenu saavad. Selle kaudu mõjutab keskpank hinnatõusu kiirust.
- Rahapoliitika ülekandemehhanism
  Kui keskpank muudab kommertspankadele laenatava raha hinda ja kogust, siis kanduvad selle mõjud edasi majandusse, eelkõige hinnatasemesse. Rahapoliitika ülekandemehhanism kirjeldab kanaleid, kuidas keskpanga otsused majandusse edasi kanduvad.
- Operatsiooniline raamistik
  Euroala keskpangad viivad detsentraliseeritult ellu euroala ühtse rahapoliitika eesmärke, pidades seejuures kinni ühiselt kokku lepitud lahendustest ja põhimõtetest ehk operatsioonilisest raamistikust.
- Keskpanga reservid
  Selleks et raha usaldataks, on vaja tagada raha väärtus ja stabiilsus. Seda ülesannet täidavad keskpankade reservid. Valuutareservid on olulised selleks, et hoida majanduse usaldusväärsust ning tagada finantssüsteemi stabiilsus.
- Rahapoliitika ja Majandus
  Neli korda aastas avaldatav Eesti Panga ülevaade, mis sisaldab kokkuvõtet viimase aja olulisematest sündmustest Eesti majanduses ning prognoosi jooksva ja järgneva kahe kalendriaasta kohta.
- Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
  Konkurentsivõime hindamiseks analüüsitakse Eesti ekspordivõimet (suhtelise tootlikkuse kasvu, ekspordinäitajate muutusi jms) ning suhteliste hindade ja kulude konkurentsinäitajaid.
- Tööturu Ülevaade
  Käsitletakse Eesti tööturu olulisemaid arengusuundi, tööjõu nõudlust ja pakkumist, tööjõukulusid, tööturu institutsionaalset arengut ja muid tööturu küsimusi. Avaldatakse kaks korda aastas.
- EKP majandusülevaade
  Alates 2015. aastast koostab Euroopa Keskpank kuubülletääni asemel majandusülevaadet. Majandusülevaade avaldatakse kaks nädalat pärast EKP nõukogu rahapoliitikat käsitlevat istungit.
Finantsstabiilsus
- Finantsstabiilsuse analüüs
  Eesti Pank analüüsib regulaarselt finantssüsteemi toimimist ja annab hinnangu finantsstabiilsusele ehk sellele, kuidas pankadel üldiselt läheb ja millised on võimalikud riskid.
- Makrofinantsjärelevalve
  Finantssüsteem peab olema tugev ja suutma riskidele vastu panna. Eesti Pank on astunud selleks mitmeid samme, näiteks nõuab pankadelt täiendavaid kapitalipuhvreid ning on seadnud nõuded, millest pangad peavad juhinduma eluasemelaenude andmisel.
- Kriisihaldus
  Heast ennetustööst hoolimata võivad tõrked panganduses tekkida kiiresti, kanduda majanduses edasi ning tekitada seetõttu ühiskonnale suurt kahju. Finantskriisi Eestis lahendatakse Eesti Panga, finantsinspektsiooni ja valitsuse koostööna.
- Koostöö
  Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb Eesti Pangal teha tihedat koostööd nii Eesti ja Euroopa Liidu asutustega kui ka nende riikidega, kus asuvad Eestis tegutsevate pankade emapangad ehk Soome, Rootsi ja Taaniga.
- Ühtne pangandusjärelevalve Euroopas
  Keskne järelevalve euroala suuremate pankade üle aitab tagada, et panku analüüsitakse ja hinnatakse ühtmoodi ning riskid oleks hinnatud sarnastel alustel. See aitab omakorda muuta kogu euroala pangandust usaldusväärsemaks.
- Majanduse Rahastamise Ülevaade
  Eesti reaalsektori rahastamisvajaduse ja laenamise ülevaade hõlmab panga- ja liisingustatistikat, finantskontode analüüsi ning laenunõudlust ja -pakkumist. Ilmub üks kord aastas.
- Finantsstabiilsuse Ülevaade
  Eesti Panga finantsstabiilsuse analüüsi peamine väljund, ilmub kaks korda aastas. Lisaks analüüsitulemuste tutvustamisele annab keskpank selles oma hinnangu Eesti finantsstabiilsusele ja käsitleb rakendatavaid poliitikameetmeid.
- Ülevaade finantssektori struktuurist
  Ülevaade finantssektori struktuurist kirjeldab Eesti finantssektori ülesehitust ja selle kujunemist mõjutanud asjaolusid.
Statistika
- Statistika avaldamiskalender
- Majanduse põhinäitajad
- Finantskonto
  Finantskontod on rahvamajanduse arvepidamise süsteemi kontod, millel kajastatakse kogu majanduse ja erinevate institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja -kohustuste positsioonid, tehingulised ja mittetehingulised muutused.
- Finantssektori statistika
  Eesti Panga koostatav finantssektori statistika hõlmab peale üksikasjaliku krediidiasutuste statistika ka statistikat liisinguettevõtete, makse- ja arveldussüsteemide ning hoiu-laenuühistute kohta.
- Välissektori statistika
  Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõla arvestust, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ning rahvusvaheliste reservide ülevaadet.
- Leibkondade varad ja kohustused
  Leibkondade varad ja kohustused Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu põhjal.
- Aruannete esitajale
  Finantssektori statistika ja maksebilansistatistika aruandlus; andmekogumisportaal
Maksed
- Maksekeskkond
  Maksekeskkonna moodustavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid ning makseviisid.
- Makse- ja arveldussüsteemid
  Makse- ja arveldussüsteemide toimimine on oluline selleks, et riigi majandus ja finantssüsteem oleksid stabiilsed, raharinglus toimiks tõrgeteta ja rahapoliitika tegemine oleks sujuv.
- Järelevaatamine
  Eesti Pank aitab järelevaatajana kaasa TARGET2-Eesti, väärtpaberite arveldussüsteemi ja kaardimaksesüsteemi turvalisele ja tõhusale toimimisele.
- SEPA
  Ühtne euromaksete piirkond, mis võimaldab kogu Euroopa Majanduspiirkonnas teha elektroonilisi euromakseid ühtsetel alustel.
- Eesti Maksekeskkonna Foorum
  Eesti Panga, pangaliidu ja rahandusministeeriumi loodud foorumi eesmärk on toetada Eesti maksekeskkonna arengut.
- Õiguslik keskkond
  Makseid ja väärtpaberiarveldusi reguleeriv õigusraamistik koosneb Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest
- Pangateenuste toimepidevus
  Hädaolukorra seaduse järgi on sularaharinglus ja makseteenused elutähtsad teenused. Eesti Pank on kehtestanud nõuded nende teenuste toimepidevusele.
- Eesti arveldussüsteemide areng
  Ülevaade Eesti pankadevaheliste arvelduste ajaloost ja arengust
- Kuidas maksete katkestuseks paremini valmis olla
  Hoia rahakotis pisut sularaha. Pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru. Kui sul on rahakotis mitu erinevat pangakaarti, proovi neid kõiki. Ära jäta olulisi makseid viimasele minutile.
Uuringud
- Leibkondade varade ja kohustuste uuring
  Uuringu eesmärk on koguda teavet leibkondade varade, kohustuste, sissetulekute ja tarbimise kohta.
- Uurimisvaldkonnad
  Makromajandus- ja pangandusmudelite süsteemi arendamine, rahapoliitika uuringud, finantssektori uuringud ning reaalmajandus. Valminud uurimused avaldatakse Eesti Panga toimetiste sarjas.
- Majandusuuringute allosakonna ökonomistid
  Majandusuuringute allosakonnas töötab seitse ökonomisti ja selle juhataja on Tairi Rõõm.
- Külalisuurijad
  Majandusuuringute allosakond pakub akadeemilise ja/või keskpanganduse taustaga ökonomistidele võimalust töötada Eesti Pangas külalisuurijana.
- Avatud seminarid
  Seminaride eesmärk on toetada mõttevahetust keskpanga, akadeemiliste ringkondade ja majanduspoliitikat kujundavate institutsioonide vahel.
- Eesti Panga raamatukogu
  Rohkem kui 7000 majandust ja rahandust käsitlevat, valdavalt ingliskeelset teavikut, täiendatakse pidevalt.
- Eesti Panga teaduspreemia
  Mõeldud Eesti noorte teadlaste majandusuuringute väärtustamiseks, antakse välja kahes kategoorias: doktori- ja magistritasemel.
- Teadus ja haridus
  Keskpank toetab nii kodumaist kui ka rahvusvahelist teadustegevust mitmel viisil: külalisuurija ja praktikantide programm, ühiskonverentside korraldamine, osalemine Eesti Majandusteaduse Seltsi ja TÜ/TTÜ doktorikooli tegevustes.
- Eesti Panga Toimetised
  Eesti Pangas tehtud teadusuuringute aruanded. Toimetiste sihtgrupina nähakse ennekõike majandusteadlasi ja majandusasjatundjaid. Paljudel juhtudel avaldatakse toimetised ainult inglise keeles.
- Teemapaberid
  Pangas tehtud analüüside ja uurimistööde ülevaated. Sihtgrupiks on kõik majandusasjatundjad – teadlased, poliitikakujundajad, ettevõtjad, majandushuvilised.
Sularaha
- Euro
  Eesti Pank tagab Eestis piisava ja kvaliteetse sularaha olemasolu. Koostöös Euroopa Keskpanga ja teiste euroala keskpankadega laseme ringlusse europangatähti ja -münte.
- Eesti kroon
  Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult.
- Meene- ja mälestusmündid
  Meenemünt on küll seaduslik maksevahend, kuid kõrge hinna tõttu pigem mälestusese ja kogumisobjekt kui käibemünt. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus.
- Võltsingud
  Pangatähe ehtsuse saab ise kindlaks teha. Selleks tuleb pangatähte katsuda, vaadata ja kallutada, kontrollida eri turvaelemente või võrrelda raha mõne ehtsa pangatähega. Võltsingukahtluse korral tuleb pöörduda politseisse.
- Teave sularahakäitlejatele
  Ettevõtted tohivad pangatähti uuesti ringlusse lasta alles pärast seda, kui neid on Euroopa standardite kohaselt kontrollitud. Ettevõtted saavad raha kontrollida vastavate seadmete abil või – kui seadmeid pole – käsitsi.
- Kuidas sularaharingluse katkestuseks paremini valmis olla
  Hoia rahakotis pisut sularaha. Pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru. Tee selgeks, kus asuvad sulle lähimad pangakontorid, sularahaautomaadid, poed-tanklad, kust saab sularaha välja võtta.
Keskpangast
- Organisatsioonist
  Eesti Pank on Eesti Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult ja täidab talle seadusega pandud ülesandeid. Keskpanga peamine ülesanne on hindade stabiilsuse säilitamine.
- Rahvusvaheline koostöö
  Eesti Panga põhitegevuse tulemuslikkuse seisukohalt on väga tähtis koostöö rahvusvaheliste rahandus- ja finantsinstitutsioonidega ning teiste riikide keskpankadega. Sellega on seotud kõik keskpanga põhilised tegevusvaldkonnad ja enamik töötajatest.
- Õigusaktid
  Eesti Panga tegevust reguleerivad keskpanga põhikiri ja Eesti Vabariigi seadused. Eesti Panga president annab välja ka pangandussektorit puudutavaid määruseid.
- Finantsaruanded
  Eesti Panga finantsaruanded annavad ülevaate keskpanga varadest ja kohustustest ning tuludest ja kuludest aastate arvestuses. Lisaks avaldab keskpank iga kvartali kohta bilansiandmed.
- Press
  Siit leiad kõik Eesti Panga pressiteated, kõned, ettekanded, artiklid ja intervjuud. Eesti Pank vahendab ka Euroopa Keskpanga pressiteateid. Panga kõneisikute fotod leiad fotopangast.
- Dokumendiregister
  Vastavalt avaliku teabe seadusele peab Eesti Pank digitaalset dokumendiregistrit panga kirjavahetuse, teabenõuete, lepingute ja õigusaktide kohta.
- Eesti Panga hanked
  Eesti Panga poolt välja kuulutatud ja korraldatud riigihanked leiab riigihangete registrist.
- Aastaaruanne
  Aastaaruandes avaldab Eesti Pank ülevaate oma tegevusest ja tähtsamatest sündmustest aruandeaastal ning auditeeritud finantsaruanded.
- Kontaktid
  Eesti Panga üldised kontaktandmed
- Töötamine Eesti Pangas
  Eesti Pank on arenev organisatsioon, mis kohandab oma tegevusi ja tööprotsesse pidevalt muutuva keskkonna ja uute nõudmistega. Meie pangas on üksteist osakonda, kus töötab kokku üle 230 kolleegi.

Publikatsioonid

Eesti Panga 2004. aasta aruanne

EESTI OSANA LAIENEVAST JA MUUTUVAST EUROOPA LIIDUST

Laienemise institutsionaalne mõju ja põhiseaduslik leping
Euroopa Liidu majanduspoliitika
Uute liikmesriikide kaasamine ELi majanduspoliitika koordinatsiooniprotsessi
Euroopa Liidu finantssektori poliitika

MAAILMA JA EESTI MAJANDUS

MAAILMAMAJANDUS

Olulisemad üleilmsed trendid
USA ja Jaapan
Euroala
Soome ja Rootsi
Balti riigid ning Kesk- ja Ida-Euroopa
Venemaa
Arengusuunad rahvusvahelistel finants- ja toormeturgudel

EESTI MAJANDUS JA FINANTSSEKTOR

REAALSEKTOR
Rahapoliitiline keskkond
Välis- ja sisenõudlus
Majanduskasv ja selle katteallikad
Valitsemissektor
Inflatsioon
FINANTSSEKTOR
Finantssektori olulisemad arengusuunad 2004. aastal
Pangandus
Institutsionaalne areng
Pankade varad ja kohustused
Tulukus ja riskid
Kasumlikkus
Kapitali adekvaatsus ja riskid
Väärtpaberiturg
Võlakirjaturg
Aktsiaturg
Muud finantsvahendajad
Investeerimis- ja pensionifondid
Kindlustus

EESTI PANGA OLULISEMAD TEGEVUSSUUNAD

RAHAPOLIITILISE STABIILSUSE TAGAMINE

Eesti rahapoliitika põhijooned majanduspoliitika stabiilsuse vaatekohast
Rahapoliitika 2004. aastal
Rahapoliitika lähiaastatel
Rahaliidu liikmeks saamise eeldused
Lähenemisaruanded
Ettevalmistused EMU täisliikmeks saamiseks
Regulaarne majandusanalüüs, prognoos ja majandusuuringud kui raha- ja finantspoliitiliste otsuste põhistamise alus

KESKPANK KUI FINANTSSTABIILSUSE TAGAJA

Finantsstabiilsuse tagamise üldine raamistik Eestis
Regulatsioon ja panganduspoliitika
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine
Finantsstabiilsuse seire ja analüüs
Kriisilahenduse raamistik
Maksesüsteemide järelevaatamine

STATISTIKAALANE TEGEVUS

Statistikategevuse olulisemad suunad 2004. aastal
Pangandus- ja muu finantsstatistika
Maksebilansistatistika
Üldmajandusstatistika

MAKSESÜSTEEMID

Pankadevaheliste maksete arveldussüsteem
Makseviisid
Sularahanõudluse rahuldamine
Ringlusse lastud pangatähed ja mündid ning nende struktuur
Sularaha ringlus
Uute meenemüntide käibelelaskmine
Sularaha ekspertiis
Euro sularahale ülemineku ettevalmistamine
Sularahaalane koostöö Euroopa Liidus

RESERVIHALDUS

Reservihalduse korraldus
Välisvaluutareservi struktuur
Investeerimisprotsess
2004. aasta investeerimistulemused ja neid mõjutanud tegurid
Normportfelli muutused
Varahaldusteenuse osutamine avalikule sektorile

KOOSTÖÖ, SUHTLUS JA ORGANISATSIOONI ARENG

EESTI PANGA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Regulaarne koostöö Euroopa Liidu struktuuride raames
Euroopa Keskpank
Ministrite nõukogu ja selle allstruktuurid
Euroopa Komisjon
Euroopa Liidu suunalise tegevuse koordinatsioon Eestis
Koostöö Rahvusvahelise Valuutafondiga
Koostöö muude rahvusvaheliste organisatsioonidega
Koostöö teiste keskpankadega

AVALIKE SUHETE JA KOMMUNIKATSIOONI PÕHIMÕTTED

Keskpanga avalike suhete seisukohast olulised sihtrühmad
Eesti Panka laekunud infopäringud ning teabenõuded
Meediasuhtlus ja avalikud esinemised
Eesti Panga 85. aastapäeva tähistamine
Euroraha tutvustamine ja Eesti euromündi kavandi konkurss
Eesti Panga muuseumi tegevus 2004. aastal

JUHTIMINE, ORGANISATSIOON JA PERSONALIPOLIITIKA

Eesti Panga juhtimis- ja otsustusorganid ning otsustusprotsessid
Eesti Panga Nõukogu
Eesti Panga juhatus
Rahapoliitika komitee
Juhtimise üldine raamistik
Strateegiline juhtimine
Protsessijuhtimine
Juhtimiskompetentsid
Riskijuhtimine
Eesti Panga õigusliku tegevuse kooskõlastamine uueneva seadusandluse ja panga strateegiliste eesmärkidega
Eesti Panga personalipoliitika
Panga töötajad
Arendamine ja koolitus
Rahvusvaheline koostöö
Eesti Panga töötajate harrastused ja traditsioonid
Spordiklubi
Kammerkoor