Juurdepääsetavus

Menüü

Rahapoliitika
- Hinnastabiilsus
  Hinnastabiilsus tähendab väikest, aga stabiilset hinnatõusu. See aitab nii ettevõtjatel kui ka eraisikutel teha tulevikuplaanide ja palgasoovide vallas võimalikult mõistlikke majandusotsuseid. See loob tarvilikud eeldused majanduskasvuks.
- Rahapoliitika toimimine
  Keskpangal on ainuõigus lasta käibele ehk emiteerida raha. Kommertspankadele laenatava raha hinna ja koguse muutmisega mõjutab keskpank tingimusi, millega ettevõtted ja inimesed laenu saavad. Selle kaudu mõjutab keskpank hinnatõusu kiirust.
- Rahapoliitika ülekandemehhanism
  Kui keskpank muudab kommertspankadele laenatava raha hinda ja kogust, siis kanduvad selle mõjud edasi majandusse, eelkõige hinnatasemesse. Rahapoliitika ülekandemehhanism kirjeldab kanaleid, kuidas keskpanga otsused majandusse edasi kanduvad.
- Operatsiooniline raamistik
  Euroala keskpangad viivad detsentraliseeritult ellu euroala ühtse rahapoliitika eesmärke, pidades seejuures kinni ühiselt kokku lepitud lahendustest ja põhimõtetest ehk operatsioonilisest raamistikust.
- Keskpanga reservid
  Selleks et raha usaldataks, on vaja tagada raha väärtus ja stabiilsus. Seda ülesannet täidavad keskpankade reservid. Valuutareservid on olulised selleks, et hoida majanduse usaldusväärsust ning tagada finantssüsteemi stabiilsus.
- Rahapoliitika ja Majandus
  Neli korda aastas avaldatav Eesti Panga ülevaade, mis sisaldab kokkuvõtet viimase aja olulisematest sündmustest Eesti majanduses ning prognoosi jooksva ja järgneva kahe kalendriaasta kohta.
- Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
  Konkurentsivõime hindamiseks analüüsitakse Eesti ekspordivõimet (suhtelise tootlikkuse kasvu, ekspordinäitajate muutusi jms) ning suhteliste hindade ja kulude konkurentsinäitajaid.
- Tööturu Ülevaade
  Käsitletakse Eesti tööturu olulisemaid arengusuundi, tööjõu nõudlust ja pakkumist, tööjõukulusid, tööturu institutsionaalset arengut ja muid tööturu küsimusi. Avaldatakse kaks korda aastas.
- EKP majandusülevaade
  Alates 2015. aastast koostab Euroopa Keskpank kuubülletääni asemel majandusülevaadet. Majandusülevaade avaldatakse kaks nädalat pärast EKP nõukogu rahapoliitikat käsitlevat istungit.
Finantsstabiilsus
- Finantsstabiilsuse analüüs
  Eesti Pank analüüsib regulaarselt finantssüsteemi toimimist ja annab hinnangu finantsstabiilsusele ehk sellele, kuidas pankadel üldiselt läheb ja millised on võimalikud riskid.
- Makrofinantsjärelevalve
  Finantssüsteem peab olema tugev ja suutma riskidele vastu panna. Eesti Pank on astunud selleks mitmeid samme, näiteks nõuab pankadelt täiendavaid kapitalipuhvreid ning on seadnud nõuded, millest pangad peavad juhinduma eluasemelaenude andmisel.
- Kriisihaldus
  Heast ennetustööst hoolimata võivad tõrked panganduses tekkida kiiresti, kanduda majanduses edasi ning tekitada seetõttu ühiskonnale suurt kahju. Finantskriisi Eestis lahendatakse Eesti Panga, finantsinspektsiooni ja valitsuse koostööna.
- Koostöö
  Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb Eesti Pangal teha tihedat koostööd nii Eesti ja Euroopa Liidu asutustega kui ka nende riikidega, kus asuvad Eestis tegutsevate pankade emapangad ehk Soome, Rootsi ja Taaniga.
- Ühtne pangandusjärelevalve Euroopas
  Keskne järelevalve euroala suuremate pankade üle aitab tagada, et panku analüüsitakse ja hinnatakse ühtmoodi ning riskid oleks hinnatud sarnastel alustel. See aitab omakorda muuta kogu euroala pangandust usaldusväärsemaks.
- Majanduse Rahastamise Ülevaade
  Eesti reaalsektori rahastamisvajaduse ja laenamise ülevaade hõlmab panga- ja liisingustatistikat, finantskontode analüüsi ning laenunõudlust ja -pakkumist. Ilmub üks kord aastas.
- Finantsstabiilsuse Ülevaade
  Eesti Panga finantsstabiilsuse analüüsi peamine väljund, ilmub kaks korda aastas. Lisaks analüüsitulemuste tutvustamisele annab keskpank selles oma hinnangu Eesti finantsstabiilsusele ja käsitleb rakendatavaid poliitikameetmeid.
- Ülevaade finantssektori struktuurist
  Ülevaade finantssektori struktuurist kirjeldab Eesti finantssektori ülesehitust ja selle kujunemist mõjutanud asjaolusid.
Statistika
- Statistika avaldamiskalender
- Majanduse põhinäitajad
- Finantskonto
  Finantskontod on rahvamajanduse arvepidamise süsteemi kontod, millel kajastatakse kogu majanduse ja erinevate institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja -kohustuste positsioonid, tehingulised ja mittetehingulised muutused.
- Finantssektori statistika
  Eesti Panga koostatav finantssektori statistika hõlmab peale üksikasjaliku krediidiasutuste statistika ka statistikat liisinguettevõtete, makse- ja arveldussüsteemide ning hoiu-laenuühistute kohta.
- Välissektori statistika
  Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõla arvestust, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ning rahvusvaheliste reservide ülevaadet.
- Aruannete esitajale
  Finantssektori statistika ja maksebilansistatistika aruandlus; andmekogumisportaal
Maksed
- Maksekeskkond
  Maksekeskkonna moodustavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid ning makseviisid.
- Makse- ja arveldussüsteemid
  Makse- ja arveldussüsteemide toimimine on oluline selleks, et riigi majandus ja finantssüsteem oleksid stabiilsed, raharinglus toimiks tõrgeteta ja rahapoliitika tegemine oleks sujuv.
- Järelevaatamine
  Eesti Pank aitab järelevaatajana kaasa TARGET2-Eesti, väärtpaberite arveldussüsteemi ja kaardimaksesüsteemi turvalisele ja tõhusale toimimisele.
- Makseviisid
  Kaupade ja teenuste eest saab tasuda sularahaga või kasutada sularahata maksmise võimalusi.
- SEPA
  Ühtne euromaksete piirkond, mis võimaldab kogu Euroopa Majanduspiirkonnas teha elektroonilisi euromakseid ühtsetel alustel.
- Eesti Maksekeskkonna Foorum
  Eesti Panga, pangaliidu ja rahandusministeeriumi loodud foorumi eesmärk on toetada Eesti maksekeskkonna arengut.
- Õiguslik keskkond
  Makseid ja väärtpaberiarveldusi reguleeriv õigusraamistik koosneb Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest
- Pangateenuste toimepidevus
  Hädaolukorra seaduse järgi on sularaharinglus ja makseteenused elutähtsad teenused. Eesti Pank on kehtestanud nõuded nende teenuste toimepidevusele.
- Eesti arveldussüsteemide areng
  Ülevaade Eesti pankadevaheliste arvelduste ajaloost ja arengust
- Kuidas maksete katkestuseks paremini valmis olla
  Hoia rahakotis pisut sularaha. Pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru. Kui sul on rahakotis mitu erinevat pangakaarti, proovi neid kõiki. Ära jäta olulisi makseid viimasele minutile.
Uuringud
- Uurimisvaldkonnad
  Makromajandus- ja pangandusmudelite süsteemi arendamine, rahapoliitika uuringud, finantssektori uuringud ning reaalmajandus. Valminud uurimused avaldatakse Eesti Panga toimetiste sarjas.
- Majandusuuringute allosakonna ökonomistid
  Majandusuuringute allosakonnas töötab seitse ökonomisti ja selle juhataja on Tairi Rõõm.
- Külalisuurijad
  Majandusuuringute allosakond pakub akadeemilise ja/või keskpanganduse taustaga ökonomistidele võimalust töötada Eesti Pangas külalisuurijana.
- Avatud seminarid
  Seminaride eesmärk on toetada mõttevahetust keskpanga, akadeemiliste ringkondade ja majanduspoliitikat kujundavate institutsioonide vahel.
- Jõuluseminarid
  Alates 2015. aastast on Eesti Panga eestvedamisel korraldatud teadusseminari, kus osalevad välismaa teadusasutustes töötavad ja õppivad Eesti noored majandusteadlased.
- Eesti Panga raamatukogu
  Rohkem kui 7000 majandust ja rahandust käsitlevat, valdavalt ingliskeelset teavikut, täiendatakse pidevalt.
- Eesti Panga teaduspreemia
  Mõeldud Eesti noorte teadlaste majandusuuringute väärtustamiseks, antakse välja kahes kategoorias: doktori- ja magistritasemel.
- Teadus ja haridus
  Keskpank toetab nii kodumaist kui ka rahvusvahelist teadustegevust mitmel viisil: külalisuurija ja praktikantide programm, ühiskonverentside korraldamine, osalemine Eesti Majandusteaduse Seltsi ja TÜ/TTÜ doktorikooli tegevustes.
- Eesti Panga Toimetised
  Eesti Pangas tehtud teadusuuringute aruanded. Toimetiste sihtgrupina nähakse ennekõike majandusteadlasi ja majandusasjatundjaid. Paljudel juhtudel avaldatakse toimetised ainult inglise keeles.
- Teemapaberid
  Pangas tehtud analüüside ja uurimistööde ülevaated. Sihtgrupiks on kõik majandusasjatundjad – teadlased, poliitikakujundajad, ettevõtjad, majandushuvilised.
Sularaha
- Euro
  Eesti Pank tagab Eestis piisava ja kvaliteetse sularaha olemasolu. Koostöös Euroopa Keskpanga ja teiste euroala keskpankadega laseme ringlusse europangatähti ja -münte.
- Eesti kroon
  Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult.
- Meene- ja mälestusmündid
  Meenemünt on küll seaduslik maksevahend, kuid kõrge hinna tõttu pigem mälestusese ja kogumisobjekt kui käibemünt. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus.
- Võltsingud
  Pangatähe ehtsuse saab ise kindlaks teha. Selleks tuleb pangatähte katsuda, vaadata ja kallutada, kontrollida eri turvaelemente või võrrelda raha mõne ehtsa pangatähega. Võltsingukahtluse korral tuleb pöörduda politseisse.
- Teave sularahakäitlejatele
  Ettevõtted tohivad pangatähti uuesti ringlusse lasta alles pärast seda, kui neid on Euroopa standardite kohaselt kontrollitud. Ettevõtted saavad raha kontrollida vastavate seadmete abil või – kui seadmeid pole – käsitsi.
- Kuidas sularaharingluse katkestuseks paremini valmis olla
  Hoia rahakotis pisut sularaha. Pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru. Tee selgeks, kus asuvad sulle lähimad pangakontorid, sularahaautomaadid, poed-tanklad, kust saab sularaha välja võtta.
Keskpangast
- Organisatsioonist
  Eesti Pank on Eesti Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult ja täidab talle seadusega pandud ülesandeid. Keskpanga peamine ülesanne on hindade stabiilsuse säilitamine.
- Rahvusvaheline koostöö
  Eesti Panga põhitegevuse tulemuslikkuse seisukohalt on väga tähtis koostöö rahvusvaheliste rahandus- ja finantsinstitutsioonidega ning teiste riikide keskpankadega. Sellega on seotud kõik keskpanga põhilised tegevusvaldkonnad ja enamik töötajatest.
- Õigusaktid
  Eesti Panga tegevust reguleerivad keskpanga põhikiri ja Eesti Vabariigi seadused. Eesti Panga president annab välja ka pangandussektorit puudutavaid määruseid.
- Finantsaruanded
  Eesti Panga finantsaruanded annavad ülevaate keskpanga varadest ja kohustustest ning tuludest ja kuludest aastate arvestuses. Lisaks avaldab keskpank iga kvartali kohta bilansiandmed.
- Press
  Siit leiad kõik Eesti Panga pressiteated, kõned, ettekanded, artiklid ja intervjuud. Eesti Pank vahendab ka Euroopa Keskpanga pressiteateid. Panga kõneisikute fotod leiad fotopangast.
- Dokumendiregister
  Vastavalt avaliku teabe seadusele peab Eesti Pank digitaalset dokumendiregistrit panga kirjavahetuse, teabenõuete, lepingute ja õigusaktide kohta.
- Eesti Panga hanked
  Eesti Panga poolt välja kuulutatud ja korraldatud riigihanked leiab riigihangete registrist.
- Aastaaruanne
  Aastaaruandes avaldab Eesti Pank ülevaate oma tegevusest ja tähtsamatest sündmustest aruandeaastal ning auditeeritud finantsaruanded.
- Kontaktid
  Eesti Panga üldised kontaktandmed
- Töötamine Eesti Pangas
  Eesti Pank on arenev organisatsioon, mis kohandab oma tegevusi ja tööprotsesse pidevalt muutuva keskkonna ja uute nõudmistega. Meie pangas on üksteist osakonda, kus töötab kokku üle 230 kolleegi.
Eesti Pank 100
- Eesti Pank 100
  3. mail 2019 sai Eesti Pank 100-aastaseks. Just sel päeval sada aastat tagasi alustas Eesti Pank tegevust: keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit marka.
- Eesti Vabariigi ja Eesti Panga juubelile pühendatud mündid
  Juubeli tähistamiseks annab Eesti Pank kahe aasta jooksul välja meene- ja mälestusmünte, mis on seotud Eesti riigi sünni ning selle olulisemate isikute ja traditsioonidega.
- Loengusari
  2018. aasta sügisel alanud loengusari toob Eesti Panka esinema rahvusvaheliselt tunnustatud rahandus- ja majandustegelased
- Näitused ja muud avalikud üritused
  Kuna Eesti Vabariigi ja Eesti Panga sünd on tihedalt seotud, otsustasime juubeliüritustega alustada juba 2018. aastal. Nii toimunud kui ka eelseisvate üritustega soovime teha Eesti rahvale meeldejäävaid ja kordumatuid kingitusi.
- Eesti Pank 100 kalender
  Juubeliaasta sündmuste kalender
- Terevisioon Eesti Pangas
  Keskpanga juubelit aitas tähistada ETV hommikusaade "Terevisioon", mille otsesaade toimus Eesti Panga majas

Publikatsioonid

Eesti Panga 2006. aasta aruanne

EESTI PANGA OLEMUS JA PÕHIÜLESANDED

2006. AASTA ARUANDE EESSÕNA EESTI PANGA PRESIDENDILT

ARUANDEKOHUSTUS

Keskpanga aruandekohustuse õigusraamistik ja kohustuslikud väljaanded

Aruandekohustus Riigikogu ees

Riigikogu liikmete arupärimised 2006. aastal

Majanduspoliitiliste seisukohtade regulaarne tutvustamine ja majandusandmete kättesaadavaks tegemine avalikkusele

EESTI PANGA PÕHIÜLESANNETE TÄITMISEL JÄRGITAVAD STRATEEGILISED EESMÄRGID

EESTI PANGA OLULISEMAD TEGEVUSED JA SAAVUTUSED 2006. AASTAL

RAHAPOLIITIKA

Eesti rahapoliitilise raamistiku sujuva toimimise tagamine
Eesti rahasüsteemi põhijooned
Rahapoliitika 2006. aastal
Ettevalmistused Eesti rahasüsteemi vastavusse viimiseks euroalaga liitumisel esitatavate nõuetega
Majandusanalüüs, -prognoos ja -uuringud kui raha- ja finantspoliitiliste otsuste põhistamise alus
Seiretegevus
Majandusülevaated
Prognoos
Uuringud
Reservihaldus
Välisvaluutareservi struktuur
Investeerimisprotsess
2006. aasta investeerimistulemused ja neid mõjutanud tegurid
Normportfelli muutused 2006. aastal
Varahaldusteenuse osutamine avalikule sektorile

FINANTSSTABIILSUSE TAGAMINE

Finantssektori analüüs ja hinnang finantsstabiilsusele
Eesti Panga 2006. aastal jõustunud meetmed
Piiriülene koostöö ja teised ELi finantssektori poliitika teemad
Finantsturvavõrk
Pangandust reguleerivad õigusaktid
Maksesüsteemide järelevaatamine

STATISTIKAALANE TEGEVUS

Pangandus- ja muu finantsstatistika

Maksebilansistatistika

Üldmajandusstatistika

RAHARINGLUS

Maksekeskkonna arendamine
Pankadevaheliste maksete arveldussüsteem
Sularahanõudluse rahuldamine
Ringlusse lastud pangatähed ja mündid ning nende struktuur
Sularaha töötlemine ja ekspertiis
100krooniste juhtum
Uute pangatähtede ja müntide ettevalmistamine
Euro sularahale ülemineku ettevalmistamine

ORGANISATSIOON JA KOOSTÖÖ

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Regulaarne koostöö Euroopa Liidu institutsioonidega
Euroopa Keskpank
Eesti Panga tegevus pärast eurole üleminekut
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Komisjon
Koostöö Rahvusvahelise Valuutafondiga
Valik Euroopa Kespanga kohtumistel 2006. aastal käsitletud olulisematest teemadest
Valik Euroopa Liidu Nõukogu 2006. aastal päevakorras olnud olulisematest teemadest
Koostöö reitinguagentuuridega
Valik Rahvusvahelise Valuutafondi foorumitel 2006. aastal käsitletud teemasid
EESTI-SISENE KOOSTÖÖ
Koostöö Vabariigi Presidendi kantseleiga
Koostöö Rahandusministeeriumiga
Koostöö Finantsinspektsiooniga
Koostöö Eesti Pangaliidu ja pankadega
EUROVALMIDUSE HINDAMINE 2006. AASTAL - LÄHENEMISARUANDED
Avalikud suhted ja kommunikatsioon
Avalikkuse teavitamise põhimõtted
Meediasuhtlus ja avalikud esinemised
Eurokommunikatsioon
Juhtimine, organisatsioon ja personalipoliitika
Eesti Panga juhtimis- ja otsustusorganid ning otsustusprotsessid
Eesti Panga nõukogu
Eesti Panga president
Eesti Panga juhatus
Rahapoliitika komitee
Finantsinspektsioon
Eesti Panga juhtimissüsteemi ja töökorralduse arendamine 2006. aastal
Strateegiline juhtimine
Protsessijuhtimine
Riskijuhtimine
e-Eesti Pank 2006
Eesti Panga Sakala 6 hoone renoveerimine
Eesti Panga personalipoliitika
Töötajad
Arendamine ja koolitus
Töötajate harrastused ja traditsioonid

EESTI PANGA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 31. detsembril 2006 lõppenud majandusaasta kohta

SÕLTUMATU AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS

LISAD

ÜLEILMNE MAJANDUS 2006. AASTAL

Ameerika Ühendriigid ja Jaapan
Euroala
Rahvusvahelised finants- ja toormeturud

EESTI MAJANDUS 2006. AASTAL

REAALSEKTOR
Rahapoliitiline keskkond
Sise- ja välisnõudlus
Inflatsioon
Valitsussektor
Reitingud
FINANTSSEKTOR
Pangandus
Institutsionaalne areng
Pankade varad ja kohustused
Tulukus
Kapitali adekvaatsus ja riskid
Väärtpaberiturg
Võlakirjaturg
Aktsiaturg
Muud finantsvahendajad
Investeerimis- ja pensionifondid
Kindlustus
Makseviisid