Alistair Dieppe et al. Valitsemissektori võlg, rahvastiku vananemine ja keskpika perioodi majanduskasv

Alistair Dieppe, Paolo Guarda, Maria Albani, Alberto González Pandiella, Esther Gordo, Owen Grech, Delphine Irac, Juha Kilponen, Dmitry Kulikov, Luca Marchiori, Ricardo Mourinho Félix, Niki Papadopoulou, Lisa Rodano, Dimitris Sideris, Edgar Vogel*. Public Debt, Population Ageing and Medium-Term Growth

Käesolev teemapaber uurib valitsemissektori võla ja rahvastiku vananemise mõju keskpika perioodi majanduskasvule. Valitsemissektori võlg suurenes pärast finantskriisi paljudes Euroopa Liidu riikides märkimisväärselt ning püsivalt nõrga majanduskasvu tõttu konsolideeritakse eelarveid tõenäoliselt veel keskpika aja jooksul. Samaaegselt toimub aga rahvastiku vananemine, millega kaasnevad majanduslikud ja finantsprobleemid ja mille tulemusel aeglustub potentsiaalne majanduskasv ning suureneb surve reformida jooksval rahastamisel ja ümberjaotusel põhinevaid riiklikke, nn. pay-as-you-go (PAYG) pensionisüsteeme. Eri makroökonoomiliste mudelite põhjal jõutakse käesolevas teemapaberis kolmele peamisele järeldusele: (1) järjepideva eelarve konsolideerimise tulemusel võib majanduse reaalkasv kiireneda kuni 2020. aastani keskmiselt 0,5% võrra aastas; (2) tööjõus osalemise määra tõstmine tasemeni, mis on seatud eesmärgiks Euroopa 2020 strateegias, võib suurendada majanduskasvu kuni 2030. aastani keskmiselt 0,1% võrra aastas; (3) pensionihüvitiste reformid võivad vananeva rahvastikuga riikides leevendada maksutõusu, mida on vaja PAYG pensionisüsteemide rahastamiseks. Selle tulemusel võib SKP kasv elaniku kohta kuni 2040. aastani kiireneda keskmiselt 0,2–0,5% võrra aastas.

Teises peatükis on hinnatud eelarve konsolideerimise mõju Euroopa Liidu riikide keskpika perioodi majanduskasvule. Euroopa Keskpanga uue mitme riigi mudeli (Multi-Country Model, NMCM) abil on koostatud võimalikud keskpika perioodi stsenaariumid kuni aastani 2020. Mudeli peamiste riigirühmade eri simulatsioonidega on analüüsitud eelarve konsolideerimise mõju ühtlustatud stsenaariumi alusel. Tulemused näitavad, et eelarve konsolideerimise mõju on peamistes euroala riikides ebaühtlane. See kajastab erinevaid hinnanguid nii tarbimise ja investeeringute tundlikkusele kui ka tööturu ja kaubaturu kohandumise kiirusele, aga viitab lisaks erinevustele algses võlatasemes ning riigi suuruses ja avatuses (ja selle kaudu konkurentsivõime mõjudes). Riigiriski kanal näitab, et riskipreemia kahanemine võib aidata leevendada eelarve konsolideerimise pärssivat mõju. Kui riigi poliitika on usaldusväärne ja riigivõlakirjade tootlus kahaneb tänu valitsemissektori võla vähenemisele SKP suhtes, siis võib selle kanali mõju tugevdada finantsturgude ettevaatav käitumine, kes on ootamas võla vähenemise jätkumist. See mõju on oluline isegi siis, kui riigivõlakirjade tootluse kahanemine kandub kodumajapidamiste ja ettevõtete rahastamistingimustesse vaid osaliselt.

Kolmandas peatükis on võetud pikemaajalisem vaade ja keskendutud rahvastiku vananemise mõjule. Tavapärases kasvu arvestuses on jagatud tööjõu pakkumine eri kategooriatesse vanuse, soo, kodakondsuse ja hariduse põhjal. See disagregeeritud lähenemine näitab, et rahvastiku vananemine põhjustab kompositsiooniefekti keskmise tööjõus osalemise määrale, mille tulemusel väheneb tööjõu panus potentsiaalsesse majanduskasvu. Itaalia andmete põhjal võib öelda, et eeldused rände osas võivad märkimisväärselt mõjutada keskpika perioodi potentsiaalse majanduskasvu väljavaadet. Disagregeeritud lähenemise abil saab hinnata ka selliste struktuurireformide mõju potentsiaalsele majanduskasvule, mille eesmärk on tõsta eri rahvastikurühmade (nt naiste või vanemaealiste elanike) tööjõus osalemise määra.

Neljandas peatükis on rahvastiku vananemise analüüs laiendatud kasvu arvestuses osalise tasakaalu vaatest üldise tasakaalu (DSGE) vaatele. Euroala kolme riigi keskpangad on võtnud rahvastikumuutuste analüüsimiseks kasutusele kattuvate põlvkondade (ingl overlapping generations, OLG) makromudelid. Kuigi need mudelid on kalibreeritud eri riikide (Luksemburg, Portugal, Soome) jaoks, on kõikides mudelisimulatsioonides kasutatud ühtlustatud rahvastikušokki, et võrrelda eri poliitikameetmete mõju keskpika perioodi majanduskasvule. Kui poliitikameetmed hõlmavad ainult suuremaid sotsiaalmakseid ja kõrgemaid tööjõumakse, siis on majanduse kohandumine väga ebarealistlik ja keskpika perioodi majanduskasv aeglasem. Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra vähendab pensionikulutusi ja suurendab sotsiaalmakseid, kuid maksutõus, mida on vaja valitsemissektori võla stabiliseerimiseks, on endiselt ebarealistlik ja selle tulemusel väheneb keskpika perioodi majanduskasv märkimisväärselt. Kui neid poliitikameetmeid kombineeritakse pensioni asendusmäära alandamisega, siis tööjõu pakkumine suureneb, mis leevendab meetmete mõju majanduskasvule. Lisaks on võimalik tõsta tarbimismakse, et piirata vajalikku sotsiaalmaksete suurendamist ja tööjõumaksude tõusu, ning see kiirendab keskpika perioodi majanduskasvu veelgi.

Käesoleva teemapaberi kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi keskpika perioodi majanduskasvu väljavaated Euroopa Liidu riikides on märkimisväärselt heterogeensed, on üldkokkuvõttes keskpika perioodi majanduskasvu väljavaade suure valitsemissektori võla ja vananeva rahvastiku probleemide tõttu kesine. NMCM-mudeli simulatsioonide põhjal võib väita, et usaldusväärne eelarve konsolideerimine parandada kasvu väljavaadet, seda enam, et kõrge võlatasemega riikidel on võimalik saada kasu riigi riskipreemiate märgatavast vähenemisest. Kasvu arvestusele tuginev analüüs mõõdab vananeva rahvastiku mõju keskpika perioodi majanduskasvule, keskendudes sellele, kuidas tööjõu osalemise määra tõstvad struktuurireformid võivad suurendada tööjõu pakkumist. DSGE-mudeli simulatsioonitulemuste põhjal ei ole praegused PAYG pensionisüsteemid rahvastiku vananemise tõttu jätkusuutlikud, mistõttu on selle probleemi lahendamiseks vaja asjakohaseid reforme. Struktuurireformid, mis parandavad tööturu ja kaubaturu toimimist, võivad aidata suurendada keskpika perioodi majanduskasvu väljavaadet.

Käesolevas teemapaberis on majanduse modelleerimise jaoks kolm järeldust. Esiteks on oluline rahvusvaheline vaade (rahvusvahelised mõjud võivad kanduda üle nii tööturu, kapitaliturgude kui ka kaubanduse kaudu). Teiseks peaks pöörama tähelepanu majandusagentide heterogeensusele (komponentide mõju tööjõus osalemisele võib mõjutada kogutulemust). Kolmandaks peavad mudelid analüüsima eri poliitikate vastastikust mõju.

Lisaks on käesolevas teemapaberis mitmeid järeldusi poliitikameetmete kohta. Paljud uuringud on näidanud, et suur valitsemissektori võlg piirab pikaajalist majanduskasvu. Empiiriliste hinnangute järgi on võla kriitiline künnis umbes 90% SKPst, kuid võlga peaks hoidma sellest tasemest märgatavalt allpool, et jätta piisavalt riigieelarvesse mänguruumi võimalike negatiivsete šokkide puhuks. Kuna mitme liikmesriigi võlg on kasvanud alates kriisiajast märkimisväärselt, on vaja astuda samme, et võlg alaneks tasemele, mis ei piira keskpika perioodi majanduskasvu. Keskpikas ettevaates võib majanduskasvu toetada riigiriski kanal, sest tänu tehtud eelarve konsolideerimistele vähenevad riskipreemiad. Selle tarvis on siiski vaja, et finantsturgude jaoks oleksid need oodatud eelarveeesmärgid usaldusväärsed ning et need kanduksid üle ka ettevõtete ja kodumajapidamiste rahastamistingimustesse riigivõlakirjade väiksema tootluse näol. Lisaks on võla ohjamise ja keskpika perioodi majanduskavu säilitamise juures oluline probleem rahvastiku vananemine. Riiklike pensionisüsteemide tulud prognoosi järgi vähenevad ja kulud suurenevad märgatavalt, mistõttu on vaja pensionisüsteeme olulisel määral reformida. Euroopas võib neile muudatustele aidata kaasa eelarvepoliitika koordineerimine ja suurem riikidevaheline tööjõu liikumine. Pensionireformid peavad siiski hõlmama erinevaid poliitikameetmeid. Kuigi sotsiaalmaksete suurendamine ja tööjõu maksude tõstmine võib olla poliitiliselt atraktiivne, ei saa välistada seda, et nendega ei kaasne soovimatud kõrvalmõjud, näiteks tööjõu pakkumise vähenemine või keskpika perioodi majanduskasvu aeglustumine. Kuna majandusagendid muudavad üldise tasakaalu tingimustes käitumist, on vaja võtta mitmeid meetmeid, mille mõjud teineteist tasakaalustavad.


Teemapaberi autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.