Liina Malk. Tööjõukulude kohanemine Eestis majanduskriisi ajal ja pärast kriisi

Teemapaberid 1/2015

2014. aasta kevadel viidi Euroopa Keskpanga ja Euroopa riikide keskpankade uurimisvõrgustiku Wage Dynamics Network raames ning Eesti Panga ja TNS Emori koostöös läbi palga- ja hinnakujunduse uuring. Eesti ettevõtete seas korraldatud küsitlus hõlmas vähemalt viie töötajaga ettevõtteid töötleva tööstuse, ehituse, kaubanduse ja teeninduse vallast. Kokku küsitleti 500 ettevõtet. Uuringuga koguti teavet selle kohta, kuidas reageerivad ettevõtted majandustingimuste muutustele, millised on palga- ja hinnakujunduse põhimõtted ja kui paindlik on palgakorraldus, ning milline oli majanduskriisi ajal tehtud tööturureformide majanduslik mõju. Käesolev teemapaber annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest.

Esmalt paluti vastajatel hinnata majanduskeskkonna peamisi muutusi, millega nende ettevõte aastatel 2008–2013 kokku puutus. Ilmneb, et peamised negatiivsed šokid, mida Eesti ettevõtted kriisi ajal kogesid, olid toodete ja teenuste nõudluse kahanemine ning klientide maksevõime vähenemine. Esimest koges 58% ja teist 44% ettevõtetest. Vaatamata sellele, et finantskriis tõi kaasa krediidivoogude märkimisväärse vähenemise, näitavad uuringu tulemused, et nende ettevõtete osakaal, kes kogesid aastatel 2008–2009 välisrahastamise kättesaadavuse halvenemist, oli suhteliselt tagasihoidlik ehk umbes 24%.

Saamaks aimu, kuidas ettevõtted majanduskeskkonna muutustele reageerisid, paluti vastajatel hinnata nende ettevõttes läbi viidud tööjõu ja palkade kohandamise ulatust. Ilmneb, et kõige raskematel kriisiaastatel (2008–2009) pidi umbes 54% ettevõtetest oma tööjõukulusid märkimisväärselt vähendama või tööjõu koosseisu muutma ning 40% ettevõtetest pidi kärpima põhipalku. 2009. aasta palga- ja hinnakujunduse uuringu tulemused näitasid, et Eesti oli ainus riik, kus suur osa ettevõtetest reageeris nõudluse vähenemisele põhipalkade kärpimisega. See osutab palkade allapoole suunatud paindlikkusele Eestis ning näitab, et kriisi ajal õnnestus siin läbi viia sisemine devalveerimine. See omakorda soodustas Eesti majanduse kiiret taastumist majanduslangusest. Tulemused kinnitavad seega, et Eesti majanduse kiiret taastumist toetas paindlik tööturg.

Palgakujundust uurides selgus veel, et majanduskriisi tõttu muutus palkade muutmise sagedus. Viimase ja 2007. aasta uuringu tulemusi võrreldes ilmneb, et kriisi ajal ja pärast kriisi vähenes Eesti ettevõtetes palkade muutmise sagedus. Kui varasema uuringu järgi oli levinuim palkade muutmise sagedus kord aastas ning vaid 10% ettevõtetest muutis palkasid harvemini, siis viimane uuring näitab, et aastatel 2008–2013 muutsid enam kui pooled ettevõtted palkasid vähem kui kord aastas.

Uuringuga koguti teavet ka ettevõtete hinnakujunduse ja hindade muutmise sageduse kohta. Tulemustest selgub, et enamik ettevõtteid jätsid aastatel 2010–2013 hindade muutmise sageduse samaks. Umbes veerand ettevõtetest aga tõdes, et nad muutsid aastatel 2010–2013 hindu sagedamini kui enne kriisi. Peamiste põhjustena toodi välja tugevam konkurents ning põhikonkurentide sagedasemad hinnamuudatused. Lisaks oli paljude jaoks oluline hindade sagedasema muutmise põhjus ka muutlikum nõudlus.

Kuna uuringu üks eesmärk oli hinnata majanduskriisi ajal tehtud tööturureformide mõju, küsiti vastajate hinnanguid tööturu institutsionaalsele raamistikule ja selles toimunud muudatustele. Ettevõtete vastustest ilmneb, et enamiku tööandjate arvates on Eesti tööturu institutsionaalne raamistik üpriski paindlik. Suurem osa tööandjaid ei pea vallandamis- ja värbamiskulusid töötajate palkamisel oluliseks takistuseks. Kindlasti on tööturu paindlikkusse panustanud ka 2009. aastal jõustunud töölepingu seaduse muudatused, mis vähendasid tööandjate jaoks töösuhte lõpetamisega kaasnevaid kulusid. Uuringu tulemustest selgub, et märkimisväärne osa tööandjatest tajub, et töösuhete lõpetamine on muutunud lihtsamaks. Lisaks viitavad tulemused, et tööandjad on sellest muutusest kasu saanud: selgub, et töötajaid koondanud ettevõtteid on rohkem nende seas, kes on tajunud koondamise lihtsamaks muutumist.

Ilmneb, et suurem osa Eesti ettevõtteid ei pea tööseaduste muutmise ohtu töötajate värbamisel oluliseks takistuseks. See viitab asjaolule, et enamik tööandjaid tunneb Eesti töösuhteid reguleeriva õigusraamistiku suhtes kindlust ning peab seda stabiilseks. Samas kogetakse peamisi raskusi töötajate palkamisel: nii vajalike oskustega tööjõu leidmisel kui ka nende palgataseme määramisel. Lisaks peetakse töötajate värbamisel oluliseks takistuseks kõrgeid tööjõumakse. Muud probleemid, millega Eesti ettevõtted oma tegevuses silmitsi seisavad, on ebakindlus majandusolukorra suhtes, muutlik nõudlus ning suurenev konkurentsisurve. Krediidipiiranguid aga on kogenud vaid vähesed ettevõtted.

Autori kontakt: liina.malk [at] eestipank.ee


Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.