5/2000 Iikka Korhonen ja Mare Randveer. Euro kasutuselevõtu mõjudest Euroopa majandusarengule
Eesti Panga Toimetised. Nr. 5/2000
Käesolev töö püüab hinnata Euroopa Majandus- ja Rahaliidu ning euro kasutuselevõtu mõju Euroopa Liidus ja maailmas tervikuna. Rõhuasetus on 11 eurotsooni riigil ning kaheksal enimarenenud Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigil. Ühisraha kasutuselevõtt viib lõpule ühisturu loomise Euroopas ja üldiselt eeldatakse sellega kaasnevat osalevate riikide majandusefektiivsuse kasvu. Stabiilselt madalad intressimäärad peaksid soodustama investeeringuid ja ühine raha peaks tekitama suure ja likviidse kapitalituru, mis aegamööda kujundaks ümber eurotsooni finantsvahenduse struktuuri. Kuigi osalevad riigid saavutasid 1990. aastatel kõrge nominaalse konvergentsi taseme, näib see protsess olevat nüüdseks peatunud. Ühtse rahapoliitika teostamine muutub keerukamaks tingimustes, kus eurotsooni riikide majandused asuvad arengutsükli eri faasides.
Kandidaatriigid võivad enne Euroopa Liiduga ühinemist kasutada mitmeid erinevaid vahetuskursi reŽiime, kuid lõppkokkuvõttes peavad nad oma majanduspoliitika ühitama teiste liikmesriikide omaga. Ilmselt kasvab surve siduda kohalik valuuta euroga sedamööda, mida ligemale ühinemistähtaeg nihkub, kuid tegelik elu näitab, et rahvusvaluuta sidumist euroga tuleks edasi lükata seni, kuni on saavutatud piisav konvergents fikseeritud vahetuskursi poliitika rakendamiseks.
Autorid: Iikka Korhonen, Soome Pank [email protected];
Mare Randveer, Tallinna Tehnikaülikool
Töö tellija on Eesti Pank ja seda finantseeriti Euroopa Liidu Phare programmi vahenditest. Töö valmis 1999. aasta novembris.
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga seisukohtadega
SISUKORD
- 1. Sissejuhatus
- 2. EMU kolmanda staadiumi mõju eurotsoonile, Euroopa Liidule ja maailmamajandusele
- 2.1 Mõningatest euro kasutuselevõtu mõjudest eurotsooni riikides
- 2.1.1 Ühisraha
- 2.1.2 Rohkem rõhku fiskaalpoliitikale
- 2.1.3 Pankadest aktsiaturgudele
- 2.2 Majanduslik ühtlustumine ja areng eurotsooni sees
- 2.2.1 Erinevused inflatsioonis ja toodangu kasvus
- 2.2.2 Rahapoliitika ülekandumise eri viisid
- 2.3 Euro kasutuselevõtu mõjust ülejäänud maailmale
- 3. EMU III staadiumi ja euro kasutuselevõtu mõju Kesk- ja Ida-Euroopa majandustele
- 3.1 Mõju väliskaubandusvoogudele
- 3.1.1 Muutused Euroopa Liidu nõudluses KIE riikide toodangu järele
- 3.1.2 Muutused KIE riikide väliskaubanduse tehingukuludes
- 3.1.3 Tendentsid KIE riikide kaubavahetuses Euroopa Liiduga
- 3.1.4 Suurima mõju valdkonnad
- 3.2 Mõju kapitalivoogudele
- 3.2.1 Euro kasutuselevõtu mõjust portfelli- ja muudele investeeringutele KIE riikides
- Eurotsooni intressimäärad
- Investeeringuportfellide mitmekesistamine
- 3.2.2 Euro mõju välismaistele otseinvesteeringutele KIE riikidesse
- 3.2.3 Kapitalivoogude areng KIE riikides
- 3.2.4 Kas KIE riigid on investorite jaoks atraktiivsed?
- 3.3 Euro mõju KIE riikide vahetuskursi mehhanismile
- 3.3.1 Praegu kasutatavad vahetuskursi süsteemid
- 3.3.2 Fikseeritud või ujuvkurss?
- 3.3.3 KIE riikide vahetuskursi reŽiimid enne rahaliiduga ühinemist
- Kokkuvõtteks
- Statistiline lisa
- Kasutatud kirjandus
Euro kasutuselevõtu mõjudest Euroopa majandusarengule. Eesti Panga Toimetised nr. 5, 2000 (PDF*)
* PDF faili lugemiseks on vaja Adobe® Acrobat® Reader™ vabavara, mis on saadaval Adobe kodulehel.