2/2012 Jaanika Meriküll. Households borrowing during a creditless recovery (Majapidamiste laenukäitumine krediidita taastumise tingimustes)

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 2/2012

Eesti majanduse langus pöördus kasvuks 2010. aastal. Vastupidiselt traditsioonilisele majanduskasvu seaduspärasustele ei kaasnenud kasvuga seekord krediidimahu taastumine. Laenujääk on kahanenud alates 2009. aastast kõigis olulisemates kliendigruppides, nii äri- kui ka majapidamissektoris. See ei ole rahvusvahelises praktikas tavaline, aga ka mitte haruldane. Arenenud riikides toimub iga viies või kuues majanduslangusest taastumine tavaliselt ilma krediidimahu kasvuta (creditless recovery). Arenevates riikides on see sagedus kõrgemgi - krediidimahu kasvuta leiab aset iga viies langusest taastumine (Abiad jt (2011); Bijsterbosch ja Dahlhaus (2011)).

Teaduskirjanduse põhjal leiab selline majanduslangusest taastumine suurema tõenäosusega aset juhul, kui langusele on eelnenud väga kiire laenukoormuse kasv, suur jooksevkonto defitsiit ja kinnisvarahindade tõus ning kui langusega ühel ajal ilmneb ka pangandus- ja vahetuskursikriis. Mida sügavam on majanduslangus, seda suurema tõenäosusega taastub majanduskasv pärast krediidimahu kasvuta. Kuigi Eesti suutis vältida nii pangandus- kui ka vahetuskursikriisi, siis majanduslangusele eelnenud laenukoormuse kiire kasv koos kinnisvarahindade tõusuga ning majanduslanguse sügavus (-14% 2009. aastal), paigutavad Eesti nende riikide hulka, kus krediidimahu kasvuta taastumise tõenäosus on väga kõrge. Näiteks prognoosivad Bijsterbosch ja Dahlhaus (2011) arenevate riikide kogemuse põhjal, et Lätis järgneb viimasele majanduskriisile krediidimahu kasvuta taastumine 94% tõenäosusega, Eestis 43% ja Leedus 41% tõenäosusega. Seega ei saa jätkuvalt madalat laenamisaktiivsust ja laenujäägi alanemist Eestis pidada üllatuseks.

Valdav osa rahvusvahelisest teaduskirjandusest keskendub krediidimahu kasvuta taastumise analüüsis ettevõtlussektorile, majapidamiste rolli on märksa vähem analüüsitud. Teoreetilised käsitlused, mis seovad majapidamiste laenuotsused makrotasandi äri- ja krediiditsüklitega, näitavad, et majapidamiste laenamisaktiivsus peaks olema protsükliline ehk majanduse tsüklilisust toetav. Paljud uuringud leiavad, et majapidamiste eluasemeinvesteeringud toetavad tsüklilisust ning on isegi majanduskasvu juhtivindikaatoriks. Eesti makromajanduse andmed sellist protsüklilisust aastatel 2010-2011 ometigi ei kinnita. Käesoleva uuringu eesmärk on Eesti andmetel hinnata majapidamiste laenukäitumist 2010. aastal alanud krediidimahu kasvuta taastumises. Majapidamiste osakaal kogu Eesti residentide ja mitteresidentide laenujäägis kasvas buumiaastatel väga kiiresti, jõudes aastatel 2001-2007 23%lt 43%ni. Kuna ettevõtete laenud on tavaliselt lühema kestusega ja ettevõtete laenujääk kahanes majanduslanguse ajal kiiremini, kerkis majapidamiste osakaal laenujäägis 2011. aastal koguni 50%ni. Seega on majapidamiste roll viimaste aastate krediidimahu kasvuta taastumises laenumahu mõttes väga oluline.

Uuring kasutab ASi TNS Emor kogutavaid F-monitori mikroandmeid leibkondade varade, kohustuste, sissetulekute ja laenukavatsuste kohta. Analüüsi on kaasatud kümne aasta andmed perioodist 2001-2010. Igal aastal on küsitletud ligikaudu 1000 leibkonda, mis võimaldab üle kümne aasta kokku 10 000 leibkonnaga ristandmete analüüsi. Uuringus võrreldakse leibkondade laenukavatsusi kiire majanduskasvu perioodil ning krediidimahu kasvuta taastumise perioodil.

Tulemused näitavad, et majapidamiste laenunõudlus kasvas kiiresti aastatel 2004-2007 ning alanes järsult (35%) 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga. Kui veel 2008. aastal soovis järgneva aasta jooksul laenu, liisingut, järelmaksu või krediitkaardi krediiti kasutada 28% majapidamistest, siis 2009. aastal langes see osakaal kümnendi madalaimale tasemele ehk 18%le. Majandus hakkas 2010. aastal küll uuesti kasvama, kuid majapidamiste laenunõudlus püsis jätkuvalt tagasihoidlik. Komponentanalüüs näitab, et kolmandik majapidamiste vähenenud laenunõudlusest seletub alanenud sissetulekute ja tulevaste sissetulekute ootustega.

Ülejäänud kaks kolmandikku tuleneb käitumuslikest muutustest, nagu kodu rentivate majapidamiste varasemast madalam laenunõudlus ja töökoha olemasolu väiksem mõju laenunõudlusele. Käitumuslikud muutused seletavad ära suurema osa pikaajaliste laenude madalast nõudlusest ning väiksema osa lühiajaliste laenude nõudlusest. Laenupakkumise roll majapidamiste laenumahu kujunemises tundub esmapilgul suur (44% majapidamistest olid 2010. aastal krediidipiirangutega). Selle kõrge osakaalu taga on aga peamiselt suure laenukoormuse ja madalate sissetulekutega majapidamiste selekteerumine laenunõudlejate hulka.

JEL klassifikatsioon: D12, D14, G01
Autori e-posti aadress: jaanika.merikyll [at] eestipank.ee


formaadis
uues aknas

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega