7/2012 Aurelijus Dabušinskas, Dmitry Kulikov, Martti Randveer. Volatiilsuse mõju majanduskasvule

Eesti Panga Toimetised 7/2012

Käesoleva uurimuse eesmärk on hinnata volatiilsuse mõju majanduse arengule. Täpsemalt öeldes keskendume makromajanduslikule volatiilsusele ja võimalikule hinnale, mida tuleb selle eest maksta väiksema majanduskasvu näol. Volatiilsust käsitleme uurimuses kasvumäära hüplikkusena ja teeme vahet tegeliku volatiilsuse (mida tavaliselt mõõdetakse reaalse kogutoodangu kasvu standardhälbega) ja innovatsioonilise volatiilsuse (mida mõõdetakse näiteks ootamatu või ettearvamatu kasvu standardhälbega) vahel.

Ramey ja Ramey (1995) on avaldanud ohtralt tsiteeritud uurimistöö, mis heidab valgust volatiilsuse ja kasvu statistiliselt ja majanduslikult olulisele negatiivsele suhtele. Nende uurimus hõlmas andmeid 92 riigi kohta aastatel 1962–1985. Sõltuv muutuja oli kogutoodangu kasv inimese kohta ja volatiilsust mõõdeti kui kas tegelikku või innovatsioonilist muutlikkust kogutoodangu kasvus. Ramey ja Ramey hinnangutulemused viitavad sellele, et kui tegelik volatiilsus suureneb ühe standardhälbe võrra, toob see kaasa rohkem kui poole protsendipunkti võrra väiksema kogutoodangu kasvu inimese kohta riikide valimis tervikuna ning ligi kolmandiku protsendipunkti võrra väiksema kasvu, kui vaadelda OECD riike.

Käesolev uurimistöö vaatleb makromajandusliku volatiilsuse mõju majanduskasvule 121 riigis ajavahemikult 1980–2010. Kinnitame teistsugust empiirilist metoodikat ja kaasaegsemat andmekogumit kasutades Ramey ja Ramey (1995) järeldust, et makromajanduslik volatiilsus on majanduskasvuga negatiivselt seotud. Eristame riikide alagruppe, näiteks kõrge sissetulekutasemega OECD riigid, Ida-Euroopa riigid, kiire kasvuga Aasia riigid jne.

Esialgse hinnangu kohaselt vähendab vaadeldud 121 riigist koosneva valimi puhul volatiilsuse 50 protsendine kasv kogutoodangu aastakasvu inimese kohta 0,4 protsendipunkti võrra. Analoogne hinnang OECD riikidest koosneva alavalimi kohta on umbes 10 protsenti väiksem, kuid ei eristu siiski statistiliselt koguvalimi tulemusest. Sarnane tulemus saadi ka Ida-Euroopa riikide puhul, kuhu kuulub ka kolm Balti riiki.

Edasist uurimist vajab finantsarengu ja volatiilsuse vastastikune toime, makromajandusliku volatiilsuse kasvule avalduva mõju võimalik ebalineaarsus ning teemad, mis on seotud kasvu ja volatiilsuse endogeensusega empiirilise kasvuregressioonimudeli kontekstis.

JEL kood: E40, O40, C33
Autori e-posti aadress: dmitry.kulikov [at] eestipank.ee


formaadis
uues aknas

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.