8/2014 Liina Malk. Reservatsioonipalka mõjutavad tegurid: empiiriline analüüs Eesti näitel

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 8/2014
Determinants of Reservation Wages: Empirical Evidence for Estonia

Tööotsingutel määrab töö leidmise tõenäosuse ja seega ka töötuse kestuse tööpakkumise saamise ning selle vastuvõtmise tõenäosus. Viimane sõltub aga reservatsioonipalgast ehk madalaimast palgast, mille eest töötu oleks valmis tööle asuma: töötu võtab tööpakkumise vastu, kui selle eest pakutav palk võrdub tema reservatsioonipalgaga või ületab seda.

Reservatsioonipalga valik sõltub alternatiivsest sissetulekust, tööpakkumise saamise tõenäosusest ning eeldatavast palgapakkumisest. Mida suurem on alternatiivne sissetulek (töötushüvitis, teiste leibkonnaliikmete sissetulek jms), seda kõrgem on reservatsioonipalk. Tööpakkumise saamise tõenäosus sõltub üldisest tööturu olukorrast, töötu isikuomadustest (vanus, haridus, kvalifikatsioon jms) ja tema tööotsimise intensiivsusest. Mida suurem on tööpakkumise saamise tõenäosus ning mida kõrgem on eeldatav palgapakkumine, seda kõrgem on ka töötu reservatsioonipalk. Kõrgem reservatsioonipalk tähendab aga muude tingimuste võrdsuse korral seda, et töö leidmine võib osutuda keerulisemaks ning töötuse periood pikemaks.

Reservatsioonipalk võib töötuse perioodi jooksul muutuda ja seda mitmel põhjusel. Esiteks, kuna tööpakkumise saamise tõenäosus ning palgapakkumise eeldatav suurus sõltuvad üldisest tööturu olukorrast, võivad tööturu muutused avaldada mõju ka töötu palgaootusele. Teiseks, kuivõrd töötuse perioodi jooksul võivad halveneda töötu teadmised ja oskused ning tööandja jaoks võib töötus olla negatiivne märk töötu kvalifikatsioonist, siis võib reservatsioonipalk töötuse kestuse pikenedes eeldatavalt langeda. Töötuse pikem periood võib samal ajal tähendada seda, et töötu saab end viia paremini kurssi tööturu olukorra ja pakutavate palkade jaotusega ning kohandada selle järgi ka oma palgaootust. Lisaks mõjutavad reservatsioonipalka alternatiivse sissetuleku muutused. Näiteks kuna töötushüvitise saamise lõppemine muudab tööotsimise suhteliselt kallimaks, võib see alandada töötu reservatsioonipalka.

Töötute reservatsioonipalga ja töötuse kestuse vahel võib seega näha kahepidist seost: kuigi kõrgem reservatsioonipalk tähendab pikemat tööotsingute perioodi, võib samal ajal eeldada, et töötuse kestuse pikenedes korrigeerib töötu ka oma palgaootust. Hindamaks nii töötuse kestuse mõju reservatsioonipalgale kui ka teiste võimalike tegurite mõju, tehti analüüs Eesti tööjõu-uuringu 2011.–2013. aasta andmete põhjal.

Analüüsi tulemused näitavad, et Eesti töötute reservatsioonipalk alaneb koos vanusega. Lisaks selgub, et naiste reservatsioonipalk on meeste omast keskeltläbi 24% madalam. Meeste kõrgem reservatsioonipalk võib ilmselt tuleneda sellest, et mehed saavad keskeltläbi suuremat töötasu ning seega on nende palgaootus samuti kõrgem.

Haridustaseme ja reservatsioonipalga vahel ilmneb ootuspäraselt positiivne seos: mida kõrgem on haridustase, seda kõrgem on palgaootus. Analüüs näitab siiski seda, et esimese ja teise haridustasemega töötute palgaootuse erinevus pole statistiliselt oluline. Lisaks ilmneb, et nii meeste kui ka üle 25aastaste töötute puhul ei ole haridustaseme mõju reservatsioonipalgale oluline.

Analüüsist selgub, et nendel töötutel, kes ei ole eelmisest töökohast lahkunud vabatahtlikult (vallandatud või koondatud), on reservatsioonipalk märksa madalam. See on ootuspärane, kuna need, kes otsustavad vabatahtlikult töölt lahkuda, saavad tööta olemist endale ilmselt lubada: nende tööotsimise kulud on väiksemad, mis omakorda tähendab kõrgemat palgaootust. Kuna väiksemad tööotsimise kulud võivad tuleneda leibkonna paremast majanduslikust olukorrast, on leibkonna sissetuleku positiivne seos reservatsioonipalgaga samuti ootuspärane.

Reservatsioonipalga ja regionaalse tööpuuduse määra vahel ilmneb negatiivne seos, mis viitab sellele, et kõrgema tööpuudusega piirkondades tööd otsivate töötute palgaootus on madalam. Samal ajal selgub, et piirkonna töötasu keskmine suurus reservatsioonipalka märgatavalt ei mõjuta.

Kui vaadata töötuse kestuse mõju reservatsioonipalgale, siis selgub, et nende vahel on oluline negatiivne seos: töötuse kestuse pikenedes vähendavad töötud oma reservatsioonipalka. Tulemused näitavad, et üks lisakuu töötuna tähendab palgaootuse 0,5% langust. Kui hinnata reservatsioonipalga võrrandit eraldi soo ja vanusegruppide kaupa, siis ilmneb, et seda langust veavad pigem mehed ja vanemaealised inimesed.

Autori kontakt: liina.malk [at] eestipank.ee


formaadis
uues aknas

Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.