1/2015 Lenno Uusküla. Ettevõtete loomise ja inflatsiooni dünaamika

Pärast viimast suurt majanduslangust on palju räägitud struktuurireformide vajalikkusest. Muu hulgas on käsitletud ettevõtete loomist hõlbustavaid meetmeid. Samal ajal on inflatsioon olnud küllaltki aeglane ning seega on oluline küsida, kas ettevõtete loomise toetamine suurendab või vähendab inflatsiooni.

Tavaliselt seostatakse uute ettevõtete loomist ja ettevõtete arvu kasvu väiksema inflatsiooniga. Kui hinnatakse ettevõtete arvu ja inflatsiooni vahelist seost ning kontrollitakse samal ajal kõiki muid näitajaid, sh kulusid, võibki leida, et inflatsioon alaneb siis, kui ettevõtteid on rohkem. Põhjuseks on see, et suurem konkurents viib hinnad alla. Sama loogika kehtib ka käesolevas artiklis, kuid tulemused näitavad, et uute ettevõtete loomise ajal inflatsioon esialgu hoopis kiireneb. Kasvav inflatsioon on põhjustatud suuremast nõudlusest tööjõu järele, sest ettevõtete loomiseks on vaja tööjõudu: lisaks haldusülesannete täitmisele tuleb välja mõelda äriplaan, luua toode või teenus ning leida kliendid. Suurem tööjõunõudlus aga kasvatab palkasid, mis omakorda põhjustab inflatsiooni. Kui šoki mõju kaob ja ettevõtteid on palju, uusi aga lisandub tavapärasel hulgal, hakkab inflatsioon aeglustuma.

Ehkki tegemist on tehnoloogiašokiga, on sellel nõudluspoolse šoki omadused. See tähendab, et kogutoodang ja inflatsioon liiguvad samas suunas. Kui ettevõtete loomine on kallis ja majanduse kogutoodang väike, on ka inflatsioon väike. Majanduspoliitilisest seisukohast on oluline, et inflatsiooni juhtimisega tegelevad keskpangad modereerivad pakkumispoolsetest šokkidest põhjustatud SKP tsüklit, sest väike inflatsioon viib ka rahapoliitilise intressimäära langetamiseni. 

Inflatsioon on tavaliselt üks nendest näitajatest, mida on keeruline empiiriliselt seletada. Inflatsiooni mõjutavatest šokkidest on kõige olulisemad eksogeensed hinnalisandi- ja kulušokid, mis ei mõjuta samas teisi majanduse näitajaid. Käesoleva artikli tulemused aga näitavad ettevõtete loomise kulu šoki olulisust inflatsiooni kirjeldamisel. Nende šokkide arvele võib kirjutada enam kui poole kogu inflatsioonidünaamikast ning suure osa töötatud tundide ja ettevõtete loomise varieeruvusest.

Tulemused põhinevad teoreetilisel neokeinsistlikul dünaamilise stohhastilise üldise tasakaalu (dynamic stochastic general equilibrium, DSGE) mudelil, mida on hinnatud Bayesi täistõepära meetodil USA andmetel. Mudel põhineb Smetsi ja Woutersi (2007), Uhligi (2007) ning Bilbiie, Ghironi ja Melitzi (2012) töödel. Majapidamised tarbivad ja teevad tööd. Ettevõtted on jaotatud kahte sektorisse. Lõpptoodangu sektoris agregeerivad ettevõtted sisendkaupu, et valmistada tarbimiskaupu. Selles sektoris on kindel arv ettevõtteid ja täielik konkurents. Sisendkaupu tootvad ettevõtted aga tegutsevad monopolistliku konkurentsiga turul. Selleks et luua ettevõte, on vaja teha tööd. Ettevõtete arv sisendkaupu tootvate ettevõtete sektoris määratakse kindlaks vaba sissepääsu tingimusega (free entry condition). Iga perioodi jooksul suletakse osa ettevõtetest ning sulgemise määr on juhuslik. Keskpanga intressireegel lähtub Taylori reeglist ja reageerib peamiselt inflatsioonile. 

DOI: 10.23656/25045520/12015/0017

Autori kontakt: lenno.uuskyla [at] eestipank.ee


formaadis
uues aknas

Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.