2/2015 Andres Kuusk, Karsten Staehr ja Uku Varblane. Struktuurimuutused ja tootlikkus Kesk- ja Ida-Euroopas majandustsükli eri faasides

Eesti Panga Toimetised 2/2015

Artiklis hinnatakse struktuurimuutuste ulatust ja nende mõju tööjõu tootlikkuse kogukasvule kümnes Kesk- ja Ida-Euroopasse kuuluvas ELi liikmesriigis majandustsükli eri faaside ajal aastatel 2001–2012. Struktuurimuutuste ulatus on leitud nii tööhõive kui ka lisandväärtuse kohta. Sektoritevahelise tööjõu ümberjaotamise mõju leidmiseks tootlikkuse kogukasvule on kasutatud McMillani ja Rodriki (2011) ning Fagerbergi (2000) dekompositsioonimeetodeid. Artiklis kasutatakse uuenduslikult peamiselt aastaandmeid, mis võimaldavad üksikasjalikult analüüsida struktuurimuutuste ulatust ja nende mõju tootlikkuse kogukasvule eri majandustsüklite jooksul.

Empiirilisele analüüsile tuginedes saab jõuda mitmele järeldusele. Aastatel 2001–2012 toimusid suurimad muutused tööhõives Balti riikides ja Rumeenias, kellele järgnesid Bulgaaria ja Ungari – riigid, kus SKP elaniku kohta on suhteliselt väike. Tööjõu sektoritevaheline ümberjaotamine oli selgelt kõige ulatuslikum kriisi ajal ja seda eriti kõige sügavamal kriisi aastal 2009. Kriisile eelnenud buumi ning järgnenud taastumise perioodidel oli tööjõu ümberjaotamine oluliselt tagasihoidlikum.

Suurim lisandväärtuse struktuurimuutus toimus aastatel 2001–2012 Tšehhis, Slovakkias ja Rumeenias. On tähelepanuväärne, et riigid, kus toimus oluline struktuurimuutus tööhõives ja oluline struktuurimuutus lisandväärtuses, peaaegu ei kattu omavahel. Selle põhjuseks on väga erinev tootlikkuse kasv eri sektorites ja valdkondades. Aja jooksul toimuv lisandväärtuse struktuurimuutus on sarnane tööhõive struktuurimuutusele, kuigi ümberjaotamise vähenemine on alates 2010. aastast, kui majandus hakkas taastuma, vähem märgatav.

Mis puudutab struktuurimuutuse mõju tootlikkuse kogukasvule, siis on tootlikkuse kasv sektorites (sektorisisene mõju) selgelt suurem kui tootlikkuse kasv, mis tuleneb tööjõu ümberjaotamisest erinevate sektorite vahel (sektoritevaheline mõju). Lõpptulemuseks on see, et hoolimata ulatuslikest struktuurimuutustest Kesk- ja Ida-Euroopa riikides alates 2001. aastast ei ole sektoritevaheline ümberjaotamine tootlikkust oluliselt suurendanud. See kehtib kõikide aastate kohta ajavahemikus 2001–2012, kuid on vähem märgatav majanduskasvu haripunktis aastatel 2005–2007, kui sektoritevaheline mõju oli küll olemas, kuid siiski suhteliselt tagasihoidlik. Tuleb märkida, et 2009. aastal ehk kõige sügavama kriisi ajal oli sektoritevaheline mõju enamikus riikides väga väike. Ülemaailmse finantskriisi tõttu ei liikunud tööjõud väiksema tootlikkusega sektoritest suurema tootlikkusega sektoritesse. Seega puudus kriisil „puhastav mõju“.

DOI: 10.23656/25045520/22015/0016

Autori kontakt: karsten.staehr [at] ttu.ee, karsten.staehr [at] eestipank.ee.


formaadis
uues aknas

Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.