6/2015 Jaanika Meriküll et al. Euroopa ettevõtete ekspordi ja tootlikkuse jaotus: CompNeti väliskaubanduse moodul

Eesti Panga Toimetised 6/2015

Antione Berthou, Emmanuel Dhyne, Matteo Bugamelli, Ana-Maria Cazacu, Calin-Vlad Demian, Peter Harasztosi, Tibor Lalinsky, Jaanika Meriküll, Filippo Oropallo, Ana Cristina Soares. Assessing European Firms Exports and Productivity Distributions: The CompNet Trade Module

Ettevõtete kulusid saab vähendada ja hinnakonkurentsi parandada tootlikkuse kasvu või palkade alandamise ehk sisemise devalveerimise (ingl internal devaluation) teel.  Agregeeritud tootlikkuse edendamine toetab üldjuhul majanduskasvu paremini kui sisemine devalveerimine, kuna viimane alandab ekspordi- ja impordihindade suhet ning mõjutab agregeeritud heaolu negatiivselt. Seega on tootlikkust edendavate majanduspoliitiliste muutuste rakendamisel oluline mõista, kuidas on tootlikkuse muutus seotud ekspordi arenguga, eriti riikides, mille jooksevkontos on toimunud kiired muutused.

Enamasti lähtutakse Euroopa riikide konkurentsivõime hindamisel tööjõu ühikukuludest, mis põhinevad agregeeritud reaalse tootlikkuse ja palkade dünaamikal. Empiirilised uuringud näitavad, et 2000. aastatel ei suudetud Euroopas tööjõu ühikukulude alusel hästi eksporti prognoosida. See ebakõla võib tuleneda nii mittejälgitavatest makrošokkidest (nt kapitalivoogude muutus) kui ka mittejälgitavast ettevõtete heterogeensusest mikrotasandil. Näiteks võib mikrotasandil olla eksportijatel ja mitteeksportijatel erinev tootlikkuse ja palkade dünaamika, mis viib agregeerimise nihkeni (ingl aggregation bias). Lisaks võib sektorisisene mittejälgitav ettevõtete heterogeensus, nagu ettevõtete tootlikkuse jaotus või tootmise kontsentratsioon, mõjutada agregeeritud ekspordi reaktsiooni sellistele välisšokkidele nagu vahetuskursi muutus või välisnõudluse muutus.

Selle artikli eesmärk on analüüsida tootlikkuse rolli Euroopa riikide ekspordi arengus. Selleks kasutatakse Euroopa Keskpanga konkurentsivõime uurimisvõrgustiku CompNeti väliskaubandusmooduli ettevõtte tasandi andmeid 2000. aastatest ning tuuakse välja uudne kirjeldav statistika ekspordi ja tootlikkuse ühisjaotuse kohta 15 riigis ja 23 töötleva tööstuse tegevusalal.

Artiklis leiab kinnitust, et eksportijad on tootlikumad kui mitteeksportijad. Lisaks tuuakse välja väga suur tootlikkuse heterogeensus eksportijate rühma sees: püsivalt eksportivad ettevõtted on märksa tootlikumad kui eksporti alustavad või eksportimist lõpetavad ettevõtted. Need tulemused viitavad, et tootlikkus pole tähtis ainult eksporditurgudele sisenemisel, vaid selgitab ka eksporditurgudel pikemaks ajaks püsima jäämist. Makroökonoomika jaoks tähendab see, et agregeeritud eksport sõltub vähestest väga suure tootlikkusega ettevõtetest, mis on võimelised tegutsema väga konkurentsitihedas keskkonnas.

Artiklis näidatakse lisaks, et juba eksportivate ettevõtete hulgas on ettevõtte suurem tootlikkus seotud aktiivsema ekspordiga ja ekspordi kiirema kasvuga. Eksport on väga kontsentreeritud ning märkimisväärne osa ekspordist pärineb vähestest väga suure tootlikkusega ettevõtetest. Seega on lühiajaliselt agregeeritud ekspordi dünaamika tihedalt seotud nende ettevõtete arenguga. Tootlikkuse šokid, nagu muutused ettevõtte juhtimises või strateegilised muutused tootmise korralduses, mis mõjutavad neid suuri eksportijaid, mõjutavad oluliselt ka agregeeritud ekspordi arengut Euroopa riikides.

Lõpetuseks näidatakse selles artiklis, et ülemaailmse finantskriisi ajal toetas suure tootlikkusega ettevõtete ekspordi kasv jooksevkonto kohandumist nendes Euroopa riikides, mis kannatasid kriisi tõttu kõige rohkem. See tulemus kinnitab, et tootlikkuse jaotus riigis mängib agregeeritud väliskaubanduse dünaamika kujunemises tähtsat rolli.

DOI: 10.23656/25045520/62015/0012

Autori kontakt: antoine.berthou [at] banque-france.fr


Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.