3/2016 Jaanika Meriküll et al. Eksportimine ja toodangu volatiilsus: Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevõtete võrdlevuuring

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 3/2016

Urška Čede, Bogdan Chiriacescu, Péter Harasztosi, Tibor Lalinsky, Jaanika Meriküll. Export characteristics and output volatility: comparative firm-level evidence for CEE countries

Välisturgude teenindamise võime oleneb tihti suuremast tõhususest, kasvust või jõukusest. Siiski on mitu uuringut kinnitanud, et väliskaubandusega tegelemine suurendab üldiselt toodangu volatiilsust. Makrotasandi andmed viitavad, et suurem volatiilsus on kasvava kaubandusmahu tõttu tekkinud spetsialiseerumise ning SKP volatiilsust mõjutavate sektoriomaste šokkide kõrvalnähtus. Värskemas teaduskirjanduses näidatakse, et kaubandusele avatus ei suurenda volatiilsust juhul, kui kaubandustegevus on mitmekesistatud (vt nt Bejan (2006) ja Haddad jt (2013)).

Selle artikli eesmärgiks on vaadelda eksportimise, ekspordi mitmekesistamise ja toodangu volatiilsuse vahelist seost, kasutades ettevõtete üksikasjalikke andmeid. Ettevõtte tasandil uuringuid on seni suhteliselt vähe tehtud ning nende tulemused on olnud vastakad. Buch jt (2009) ning Kurz ja Senses (2015) leiavad, et eksportimine on seotud väiksema volatiilsusega, kuid Vannoorenberghe (2012) ning Nguyen ja Schaur (2010) leiavad, et eksportimine on seotud suurema volatiilsusega. Meie artikli panus on rakendada täpselt sama metodoloogiat viie riigi suurtele esinduslikele ettevõtte tasandil andmebaasidele. Kasutame Eesti, Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia töötleva tööstuse ettevõtete andmeid. Need Kesk- ja Ida-Euroopa riidid sobivad võrdlevuuringuks hästi, kuna neis kõigis on suur volatiilsus ja avatud majandus, kuid nad on oma kaubandustegevust eri moodi mitmekesistanud.

Artikkel põhineb ettevõtete iga-aastastel bilanssidel ja tolliandmetel, mis on kokku pandud Euroopa Keskpanga ühise rahvusvahelise mikrotasandi projekti CompNet raames (Lopez-Garcia ja di Mauro (2015)). See tagab, et analüüsitavate muutujate definieerimisel kasutatakse ühtset metoodikat, mida rakendatakse ka andmete puhastamisele eranditest, et saavutada parem riikidevaheline võrreldavus. Peale selle kasutame üksikasjalikku kaubavoogude teavet, mis võimaldab ekspordi mitmekesisuse kindlaks määrata kuuekohalise HS-tootekoodi (Maailma Tolliorganisatsiooni Harmoneeritud Süsteemi järgi) ja sihtturu tasemel. Ekspordi mitmekesisust mõõdetakse Herfindahli kontsentratsiooniindeksina, mille puhul võetakse arvesse toodete ja sihtturgude osakaalu ekspordis. Toodangu volatiilsust mõõdetakse ettevõtte tasandil arvutatud müügi reaalkasvu standardhälbena nelja aasta jooksul.

Oma baasmudelis uurisime, milline on seos 2009.–2012. aasta kriisi aegse müügi volatiilsuse ning 2008. aasta ehk kriisieelse ekspordi osakaalu ja mitmekesisuse vahel. Selline enne-pärast selgitavate ja sõltuva muutuja defineerimine aitab meil vähendada endogeensuse probleemi. Meie kontrollmuutujate hulka kuuluvad kapitalimahukus, kogutootlikkus, tööhõive, ettevõtte vanus ja välisosaluse fiktiivmuutuja. Peale selle testime, kas mitmekesistamise mõju muutus aastate 2004–2012 äritsükli käigus ning kas tulemused on mitmekesisuse ja volatiilsuse alternatiivmõõdikute suhtes robustsed.

Kirjeldava statistika osas leidsime, et volatiilsus kasvas aastatel 2004–2012 kõigis valimisse kuulunud riikides ning see on tingitud kriisiaastast 2009. Enamikus riikides on ka selge, et volatiilsus on eksportivate ettevõtete puhul palju rohkem kasvanud kui mitteeksportivate ettevõtete puhul, kuid erinevus rohkem ja vähem mitmekesistatud ekspordiga ettevõtete vahel ei ole eriti märgatav. Neid leide kinnitab ka regressioonanalüüs. Suurema ekspordi osakaaluga ettevõtetes on rohkem volatiilsust viiest valimisse kaasatud riigist kolmes: Ungaris, Slovakkias ja Sloveenias. Ka see mõju oli majanduslikus mõttes suur. Ühe standardhälbe võrra suurem ekspordi osakaal on seotud ühe viiendiku kuni veerandi võrra suurema standardhälbega volatiilsuses. Huvitaval kombel muutub see mõju majanduslikult suuremaks viimastel aastatel, mille sisse mahub ka majanduskriis. Eestis ja Rumeenias on seos ekspordi ja volatiilsuse vahel hägusem, kuid Ungaris, Slovakkias ja Sloveenias on seos tugev. See võib tuleneda sellest, et need kolm riiki ekspordivad näiteks transpordiseadmeid ja elektroonikat ning seda valdkonda mõjutab märkimisväärne volatiilsus (vt Koren ja Tenreyro (2007)).

Vastupidiselt makrotasandi andmeid analüüsivate artiklite tulemustele on ekspordi mitmekesistamise mõju toodangu volatiilsusele ettevõtte tasandil meie leidude kohaselt enamiku juhtumite puhul statistiliselt ebaoluline. Mitmekesistamise mõju on aeg-ajalt statistiliselt oluline Ungari ja Sloveenia valimis: seal valitseb suurema mitmekesisusega ettevõtetes väiksem volatiilsus. Üldiselt aga mõjutavad sellised kontrollmuutujad nagu ettevõtte tootlikkus, suurus ja vanus ettevõtte volatiilsust palju rohkem kui ekspordi mitmekesistamine. Tulemused on samad nii toodete kui ka sihtturgude mitmekesistamise puhul. Meie tulemused toetavad arusaama, et ekspordi mitmekesistamisel ei ole toodangu volatiilsusele ühest mõju, st rohkemate toodete eksportimine või rohkemate turgude teenindamine ei vii tingimata ettevõtte müügi suurema stabiilsuseni. See leid on kooskõlas meie teoreetilise spetsifikatsiooniga, eriti hiljutise majanduskriisi kontekstis, kus sünkroonse globaalse šoki mõju kaalus üle mitmekesistamise mõju. Meie tulemused on robustsed alternatiivsete mitmekesisuse ja volatiilsuse mõõdikute suhtes.

DOI: 10.23656/25045520/32016/0007

Autori kontakt: jaanika.merikyll [at] eestipank.ee


formaadis
uues aknas

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.