4/2016 Punnoose Jacob ja Lenno Uusküla. Tarbimisharjumused tootetasemel ja vahetuskursi kandumine impordi- ja tarbijahindadesse

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 4/2016

Punnoose Jacob, Lenno Uusküla. Deep Habits and Exchange Rate Pass-through

Hüpliku vahetuskursi ja kohalikus valuutas stabiilsete impordihindade kooseksisteerimine on rahvusvahelist makroökonoomika kirjandust juba pikka aega huvitanud. Tarbijate heaolu hindamisel ja rahapoliitika kujundamisel on väga oluline see, et vahetuskurss kandub vaid osaliselt rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade hindadesse üle ning et valitsevad pikad perioodid, kus ühe hinna seadus ei kehti. Standardses avatud majanduse dünaamilises stohhastilises üldise tasakaalu mudelis eeldatakse hindade jäikust, et saavutada andmetest tulenevat hindade osalist kohandumist peamiselt kohalikes hindades.

Käesolev artikkel uurib reaalse jäikuse – sügava ehk tootetasemel tarbimisharjumuse – mõju hindade kohanemisele, mille on välja pakkunud Ravn, Schmitt-Grohé ja Uribe (2006), ning vaatleb seda, kuidas sügav harjumus ja kohalikes hindades nominaalne hinnajäikus vähendavad vahetuskursi ülekandumist impordihindadesse muidu tavalises uus-keinsistlikus kahe riigi mudelis. Sügava ehk tootespetsiifilise harjumuse kohaselt tekib nõudlus toote järele kitsalt määratletud tarbekauba või teenuse tasemel – näiteks kindla tootja jalatsite, mitte aga lõpptarbimise tasandil. Samal ajal ei võta tarbijad arvesse, et tarbimisotsus mõjutab omakorda nende tulevast nõudlust toote järele. Sel moel on tarbija käitumine tavamudeli sarnane, kuid sügav harjumus mõjutab ettevõtete kasumit maksimeerivat käitumist.

Sügavate tarbimisharjumustega majanduses ei too ühe ühiku müümine kasumit ainult käesoleval perioodil, vaid genereerib kasumit ka tulevastel perioodidel, kuna tarbimisharjumus suurendab müüki tulevikuski. Ettevõte võtab praeguse tarbimise mõju arvesse tänase kasumimaksimeerimisprobleemi juures, sest hinna muutus mõjutab kogu tulevase nõudluse kulgu. Avatud majanduse kontekstis tähendab see, et importija, kes tõstab praegu koos valuuta väärtuse vähenemisega toote hinda, ei kaota mitte ainult käesoleva, vaid ka kõigi tulevaste perioodide müügis. Seetõttu on ettevõttel kasulik tõsta hinda vähem, kuna see võimaldab järgnevatel perioodidel rohkem müüa, mis pehmendab vahetuskursi mõju lõpphinnale ja vähendab kasumimarginaali.

Artikkel näitab, et selleks, et saavutada vahetuskursi vähest kandumist hindadesse, tuleb tugevdada sügavat harjumust või modelleerida seda standardset Rotembergi (1982) hindade kohanemiskulu parameetri väärtust suurendades. Nii sügav harjumus kui ka jäigad hinnad vähendavad hindade kõikumist ja seetõttu aitavad mõlemad lähenemised kahandada vahetuskursi kandumist impordihindadesse. Seejärel valideerime mudeleid kasutades empiirilise hinnangu USA vahetuskursi mõju kohta impordi- ja tarbijahindadele. Me hindame vektor-autoregressiivset (VAR) mudelit – mis koosneb USA dollari efektiivsest vahetuskursist ning USA impordi- ja tarbimisdeflaatorist – ning vaatleme vahetuskursi kandumist hindadesse. Sügava harjumuse ja jäikade hindade mudelite parameetrite hindamiseks kasutame andmete ja mudelipõhiste impulsireaktsioonifunktsioonide sobitamist. Tulemused näitavad, et sügavate harjumuste mudeliga on võimalik saada andmetele sarnaseid impulsireaktsioone väikeste hinnajäikusparameetrite juures. Vastupidi aga, kui sügavate harjumuste kanalit ei lubata ja parameetrid seatakse nulli , vajab mudel empiiriliselt liiga suuri hinnakohanemisparameetreid, saavutamaks VARil põhinevaid impulsireaktsioone.

DOI: 10.23656/25045520/42016/0006

Autori kontakt: lenno.uuskyla [at] eestipank.ee


formaadis
uues aknas

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.