5/2016 Svetlana Makarova. Euroopa Keskpanga mõju inflatsiooniga seotud ebakindlusele majandusprognoosides

Eesti Panga Toimetised 5/2016

Svetlana Makarova. ECB footprints on inflation forecast uncertainty

Käesolevas toimetises otsitakse uut lähenemist Euroopa Keskpanga endise peaökonomisti Otmar Issingu poolt 2005. aastal sõnastatud hüpoteesile, mis kirjeldab reaalintressimäära võimalikku mõju piirkondlike inflatsioonierinevuste korral (ingl one size fits all-hüpotees). Issing seadis küsimuse alla traditsioonilise arusaama, mille kohaselt avaldab ühe keskpanga poolt kindlaks määratav intressimäär suhteliselt aeglase ja suhteliselt kiire inflatsiooniga riikides majanduskasvule vastupidist mõju, tuues kaasa kasvumäärade lahknevuse ja suurema ebakindluse inflatsiooniarengute osas. Oma tõlgenduses leidis Issing, et investeerimisotsuseid tehakse pigem ex ante kui ex post reaalintressimäärade põhjal või lähtudes inflatsiooniootustest, mitte varasematest inflatsiooninäitajatest. Kui oodatav inflatsioon ei ole idiosünkraatiline, siis riikidevaheline dispersioon ei suurene ning sellega ei kaasne ka kasvumäärade lahknevust.

Kuna senised teemakohased uurimused on andnud vastuolulisi tulemusi, on Issingu hüpoteesi keeruline traditsioonilisele konvergentsihüpoteesile tuginedes ümber lükata või kinnitada. Käesolevas toimetises lähenetakse küsimusele uudsel moel, keskendudes inflatsioonitasemete või ebakindluse enda konvergentsi asemel makromajandusliku ebakindluse teatavale vähendamisele.

Tavapäraselt mõõdetakse inflatsiooniga seotud ebakindlust, arvutades selle varieeruvuse näitaja (st inflatsiooni ex-post prognoosivigade varieeruvus) ning hinnates selle muutust aja jooksul. Aeglase inflatsiooni keskkonnas on vaja kasutada muid meetodeid. Käesolevas toimetises tuginevad peamised järeldused prognoosivigade täielikule jaotusele, mitte niivõrd üksnes nende vigade dispersioonile. Kaalutud asümmeetriline normaaljaotus (ingl weighted skew normal distribution, WSN) sobitatakse igakuiselt mõõdetava aastainflatsiooni ex post prognoosivea pseudonäitajaga. WSNi parameetrid kajastavad selles tõlgenduses rahapoliitika mõju ebakindlusele. See võimaldab hinnata rahapoliitika suhtelist tulemuslikkust ebakindluse vähendamisel.

Keskse teemana kontrollitakse toimetises hüpoteesi, et Euroopa Keskpanga rahapoliitika soodustab riikideülest lähenemist, vähendades inflatsiooniga seotud ebakindlust. Asjakohane näitaja on seejuures ebakindluse määr, mis väljendab seda, kui palju võib rahapoliitika ebakindlust mõjutada. Kui Issingu väited on tõesed, on hüpoteesi vajalik tingimus, et ebakindluse määrad euroala riikide lõikes peaksid ühtlustuma ühtsel tasemel. Niisugust ebakindluse määra ühtlustunud taset nimetatakse käesolevas toimetises ebakindluse vähendamise ühiseks efektiks (ingl Common Uncertainty Reduction Effect, CURE). Eelnevast tulenevalt nimetatakse CURE-tasemele lähenemist CURE-konvergentsiks (ingl CURE-convergence). Kui CURE-konvergents ilmneb, siis annab see tunnistust pikaajalisest suundumusest rahapoliitika tulemi ühtlustumise poole riikide lõikes.

CURE-konvergentsi testimiseks mõeldud empiiriline mudel sisaldab kasvumäära regressiooni ebakindluse määras, mis on arvutatud eri prognoosiperioodideks, lähtudes nii algtingimustest kui ka kontrollmuutujatest (sh algtingimuste koostoime eri riikide ja prognoosiperioodide lähendnäitajatega). Tehnilise ülesehituse poolest on empiiriline mudel teatud määral sarnane fikseeritud efektiga paneelandmete mudeliga. Samas on mudel oma olemuselt siiski staatiline, sisaldades kahte läbilõikelist mõõdet. Sel juhul ei ole valiidsed ka hinnangute traditsioonilised standardvead, kuna ebakindluse määra jaotused eri prognoosiperioodide puhul ei vasta normaaljaotusele ning võivad olla omavahel väga tihedalt seotud. Seega otsustati nende arvutamisel kasutada liikuvate blokkide bootstrap-meetodit.

CURE-konvergentsi hüpoteesi empiiriliseks hindamiseks kasutati euroala 16 riigi aastainflatsiooni igakuiseid andmeid ajavahemiku kohta 1991. aasta jaanuarist kuni 2014. aasta novembrini. Hinnati mitut mudelit, mis sisaldasid kontrollmuutujate eri kombinatsioone, ning kõigil juhtudel olid koefitsientide hinnangud algtingimustel üksteisele ligilähedased ja oluliselt negatiivsed. See lubab arvata, et mudeli spetsifikatsioon on stabiilne ning räägib tugevalt CURE-konvergentsi hüpoteesi kasuks euroala riikides.

Ehkki saadud tulemused toetavad Issingu hüpoteesi, ei tee nad seda täielikult. Seni pole täheldatud kindlaid ilminguid inflatsiooniga seotud ebakindluse taseme ühtlustumisest euroala riikides – seda on takistanud Euroopa Liidus nii eelarvepoliitika valdkonnas kui ka institutsioonilises plaanis jätkuvalt eksisteerivad rohked lahknevused. Idiosünkraatilised efektid inflatsiooniga seotud ebakindlusele on jätkuvalt olemas ja võivad koguni põhjustada lahknevusi sellessamas ebakindluses. Samas on siinkohal väidetud, et ilma Euroopa Keskpanga rahapoliitikata võinuksid lahknevused olla veelgi ulatuslikumad. Võib täheldada selgeid märke CURE-konvergentsist, mis peegeldab Euroopa Keskpanga rahapoliitika suhtelist mõju inflatsiooni ebakindluse ühtlustumisele riikide lõikes. See võib anda tunnistust institutsioonilisest kohanemisest ning ühtlasi rahapoliitika mõnetisest tulemuslikkusest.

DOI: 10.23656/25045520/52016/0005

Autori kontakt: s.makarova [at] ucl.ac.uk


formaadis
uues aknas

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.