6/2016 Simona Ferraro, Jaanika Meriküll, Karsten Staehr. Alampalk ja palgajaotus Eestis

Eesti Panga Toimetised 6/2016

Simona Ferraro, Jaanika Meriküll, Karsten Staehr. Minimum wages and the wage distribution in Estonia

Artiklis analüüsitakse seadusega kehtestatud alampalga mõju palgajaotusele Eestis. Eesti on eriti huvitav juhtum, kuna teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on siin üpris ebaühtlane palkade ja sissetulekute jaotus. Osalt peegeldab see pea olematuid kollektiivseid läbirääkimisi, õhukest sotsiaalkindlustussüsteemi ja vähese progressiivsusega tulumaksusüsteemi.

Artikkel panustab teaduskirjandusse kolmel eri moel. Esiteks on see esimene artikkel, kus uuritakse alampalga ülekandeefekte (spill-over effects) teistele palgasaajatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulka kuuluvas Euroopa Liidu liikmesriigis. Teiseks kasutatakse artiklis Lee (1999) välja töötatud meetodit, kuid seda rakendatakse muudetud identifitseerimisstrateegiaga. Nimelt ei piiritleta analüüsitavaid tööturge ainult aja ja piirkonna alusel, vaid sellele lisandub veel üks tegur: kas palgasaajate tegevusala või amet. See muudatus tähendab, et meetodit saab rakendada ka siis, kui piirkondade arv riigis on väga väike (näiteks ei saa Eestis teostada sarnaseid analüüse nagu USAs, kus 50 osariiki saab käsitleda eraldiseisva tööturuna). Viimase märkimisväärse aspektina kasutatakse uurimuses andmeid aastatest 2001–2014. Kuna valim hõlmab suhteliselt pikka aega, on võimalik uurida, kas alampalga mõju palgajaotusele muutub äritsükli jooksul, pöörates erilist tähelepanu mõju erinevustele üleilmsele majanduskriisile eelnenud buumi ajal, kriisiaastatel, ning kriisile järgnenud taastumise ajal.

Kasutame statistikaameti korraldatud tööjõu-uuringu andmeid. Seejuures võtsime uurimuses arvesse Eesti residentidest täistööajaga palgasaajad, st välja on jäänud osalise tööajaga töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja välismaal elavad töötajad. Analüüsis kasutatakse netopalka, mis tähendab pärast makse kätte jäänud raha. Kuna alampalk kehtestatakse brutosummas, teisendatakse alampalk tulumaksusüsteemi põhimõtete alusel netoväärtusesse.

Kogu valimi analüüs näitab, et alampalk omab palgajaotuse alumistele protsentiilidele märkimisväärseid ülekandeefekte, kuid ülekandeefektid vähenevad tunduvalt palga lähenedes mediaanpalgale. Alampalga ülekandeefektid on kõige suuremad 20. protsentiilini ja vähenevad siis üsna kiiresti sedamööda, kuidas palk mediaanini jõuab. See tähendab, et alampalk on Eestis aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele.

Rahas väljendatuna on ülekandeefektid väiksemad kui alampalga tõus kõigis protsentiilides, isegi palgajaotuse viiendas protsentiilis, mis ületab napilt alampalka. Arvestades ülekandeefektide suurusega üle kogu palgajaotuse, tähendab 2014. aasta näitel alampalga 1-eurone tõus kõigi täistööajaga töötavate palgasaajate keskmise palga 11-sendist tõusu.

Ülekandeefektid palgajaotuse protsentiilides on suuremad naistele kui meestele. Samamoodi on ülekandeefektid suuremad üle 45-aastaste palgasaajate puhul võrreldes alla 45-aastaste palgasaajatega. Ülekandeefektid olid palgajaotuse alumises osas väiksemad üleilmse majanduskriisi ajal ehk aastatel 2008–2010, seda võrreldes perioodiga enne või pärast kriisi.

Eesti alampalga oluline mõju teistele palgasaajatele on sarnane uuringute tulemustega, mida on varem leitud USA, Ladina-Ameerika arenevate riikide ning mõne Ida-Euroopa üleminekuriigi kohta tehtud uurimuses, kuid suurem kui Ühendkuningriigi ja mõne Euroopa mandririigi andmetel tehtud uuringutes. Seda märkimisväärset mõju võib seostada Eesti majanduse struktuursete iseärasustega ning alampalga rolliga palkade ja hindade kujundamisel. Sellised struktuursed iseärasused on Eesti kollektiivsete läbirääkimiste väike roll, palgaläbirääkimiste langemine jaanuarikuusse, mõningate tasude ja hindade sidumine alampalgaga ning alampalgast veidi suuremate palkade suhteliselt madal tase.

DOI: 10.23656/25045520/62016/0004

Autori kontakt: jaanika.merikyll [at] eestipank.ee


formaadis
uues aknas

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.