1/2018 Sang-Wook (Stanley) Cho ja Julian P. Diaz. Kaubanduse, kapitali ja demograafiliste muutuste mõju kvalifikatsioonipreemia dünaamikale

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 1/2018
Sang-Wook (Stanley) Cho, Julian P. Diaz. Skill Premium Divergence: The Roles of Trade, Capital and Demographics

Viimastel aastatel on majanduskirjanduses pööratud palju tähelepanu kvalifikatsioonipreemia (mida määratletakse kui kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata töötajatele makstava palga vahet) dünaamikale, kuna see mõjutab sissetulekute ebavõrdsust. Ehkki puudub üksmeel selles osas, millised tegurid põhjustavad kindlasti muutusi kvalifikatsioonipreemias, on mõned hüpoteesid teiste hulgast siiski esile tõusnud. Nii nähakse oluliste mõjuritena tehnoloogilist muutust, mis soosib kvalifitseeritud töötajaid, kuna need on kapitali täiendavad; kaubanduse kasvu, mis soodustab tootmist teatavat tüüpi tööjõudu intensiivselt kasutavates sektorites, ning kvalifitseeritud tööjõu hulka võrreldes lihttöötajate omaga. Paljude selleteemaliste uurimuste ühiseks puuduseks on aga see, et need keskenduvad üheainsale mõjurile, jättes tähelepanuta teiste tegurite võimalikud kaasmõjud.

Selle probleemi ületamiseks oleme konstrueerinud staatilise üldise tasakaalu mudeli, mis võimaldab võtta samaaegselt arvesse kõiki kolme tegurit. Mudeli abil saab tuvastada mehhanisme, mis määravad ära selle, milliseks kujuneb nii tööjõupakkumist kui ka -nõudlust (ja seeläbi ka kvalifikatsioonipreemiat) mõjutavate tegurite eksogeensetest muutustest tingitud lõpptulemus. Lisaks saame teha dekompositsioonianalüüsi, millega on võimalik mõõta kapitalist, kaubandusest ja demograafilisest tegurist tulenevat individuaalset panust.

Et hinnata, kas mudelist lähtuvad prognoosid on tegelike andmetega kooskõlas, rakendasime seda kvalifikatsioonipreemia dünaamika uurimisel Eestis, Lätis ja Leedus. Kui kalibreerisime mudelit nii, et see vastaks kolme Balti riigi andmetele, ning viisime läbi võrdlevad staatilised eksperimendid, mis jäljendasid kapitali akumulatsiooni, kaubandustingimuste ja tööjõu haridusliku struktuuri mustreid nimetatud riikides, siis oli mudeli põhjal leitud kvalikatsioonipreemia dünaamika nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt kooskõlas olukorraga Balti riikides.

Tulemused näitavad, et kvalifikatsioonipreemia dünaamika lahknevus Balti riikides tuleneb seda mõjutavatest vastassuunalistest jõududest. Täpsemalt selgub, et kvalifitseeritud tööjõu suhtelist pakkumist suurendavate demograafiliste muutustega kaasneb kvalifikatsioonipreemia vähenemine, samal ajal kui kapitali süvenemine suurendab nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele ja seega ka kvalifikatsioonipreemiat. Peale selle paigutuvad soodsate kaubandustingimuste puhul tootmistegurid ümber sektoritesse, kus üleminekumajandustel on suhteline eelis. Kuna Balti riikidel on suhteline eelis suure lihttöötajate osakaaluga sektorites, kaasnes ressursside ümberpaigutumisega sektorite vahel kvalifikatsioonipreemia vähenemine. Kokkuvõttes võib mudeli põhjal järeldada, et Eestis ja Leedus domineerisid kvalifikatsioonipreemiat vähendavad tegurid seda suurendavate üle, kuid Lätis oli olukord vastupidine.

DOI: 10.23656/25045520/012018/0152


formaadis
uues aknas

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.