3/2018 Eva Branten, Ana Lamo, Tairi Rõõm. Nominaalpalkade jäikus ELi liikmesriikides enne ja pärast majanduskriisi WDNi uuringutulemuste põhjal

Eesti Panga Toimetised 3/2018
Eva Branten, Ana Lamo and Tairi Rõõm. Nominal wage rigidity in the EU countries before and after the Great Recession: evidence from the WDN surveys

Käesolevas toimetises uuritakse seda, millised on viimase aja arengud nominaalpalkade jäikuse osas paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. Keskendume nominaalpalkade jäikuse kahele vormile: nominaalpalkade allapoole jäikus (ingl k downward nominal wage rigidity, DNWR) ja palkade viitajaga reaktsioon šokkidele.

Toimetises esitatud analüüs põhineb palgadünaamika võrgustiku (Wage Dynamics Network, WDN) raames tehtud küsitlustest saadud andmetel. WDN on uurimisvõrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpanga ja Euroopa rahvuslike keskpankade eksperdid. See asutati eesmärgiga analüüsida palkade dünaamikat ja palgakujundust Euroopas. WDN viis aastatel 2007, 2009 ja 2014 läbi kolm küsitlust ettevõtete palgakujunduse kohta. WDNis osaleb palju riike: uuringu esimeses laines osales 19, teises laines 11 ja kolmandas laines 25 ELi liikmesriiki. WDNi esimene küsitlus (WDN1) käsitles majandusbuumi aastaid enne ülemaailmse finantskriisi algust 2007. aastal, teine küsitlus (WDN2) hõlmas majanduskriisi aastaid 2008–2009, ning kolmas küsitlus (WDN3) keskendus aastatele 2010–2013. Käesolevas toimetises kasutame peamiselt WDN1 ja WDN3 andmeid, et saaksime hinnata palkade jäikuse eri vorme enne ja pärast majanduskriisi.

Palkade viitajaga reaktsiooni lähendnäitaja on palkade muutmise sagedus, mis pärast majanduskriisi vähenes. Hindame toimetises selle võimalikke põhjuseid ning näitame, et vähemalt osaliselt põhjustas seda kriisijärgne palgakasvu aeglustumine ning palkade püsiv allapoole jäikus. Riikides, kus palgakasv pärast majanduskriisi rohkem aeglustus, vähenes järsemalt ka palkade muutmise sagedus. Palkade muutmise sagedust mõjutab mitte ainult nominaalpalkade kasvu tase, vaid ka palgatõusuga seotud ebakindlus. Leidsime, et palku muudeti sagedamini ettevõtetes, mille juhtide arvates valitses nõudluse puhul suurem ebakindlus. Lisaks muutsid palku sagedamini suuremad ettevõtted, tööstusettevõtted, tütarettevõtted ning välismaiste omanikega ettevõtted.

Nominaalpalkade allapoole jäikuse olemasolu hindamiseks enne majanduskriisi, kriisi ajal ja pärast seda kasutasime allapoole jäikuse mõõdikut, mis põhineb Dickens et al (2007) uuringus kasutatul ning on selle täiendatud versioon. Kuna meie uuring hõlmab paljusid riike ja kolme eri perioodi, on võimalik hinnata nominaalpalkade allapoole jäikuse olemasolu väga erisugustes majandustingimustes. Sarnaselt varasemate uuringutega leidsime ka meie, et nominaalpalgad on allapoole jäigad isegi aeglase majanduskasvu ja madala palgakasvu tingimustes. Nominaalpalkade allapoole jäikus väheneb sügava majanduslanguse ajal, kuid isegi siis ei ole palgakujundus täiesti paindlik, kuna ka sel puhul langetatakse nominaalpalku vähem, kui seda tehtaks paindliku palgakujunduse korral.


Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.