6/2018 Juan Carlos Cuestas. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võlakoormuse muutused

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 6/2018
Changes in sovereign debt dynamics in Central and Eastern Europe

Pärast seda, kui Lehman Brothers 2008. aastal USAs pankroti välja kuulutas, algas maailmas finantskriis, mis on avaldanud märkimisväärset negatiivset mõju enamiku arenenud ja arenevate riikide rahandusele. Kriisi puhkemisest alates on paljud Euroopa riigid rakendanud kasinuspoliitikat, et kahandada suurt riigivõlga, mille põhjustas majandusaktiivsuse järsk vähenemine. Siiski ei ole veel selge, kas taolisest rahapoliitikast on suure võlakoormuse vähendamisel abi olnud. 

Käesolevas toimetises analüüsitakse teatud Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide võla jätkusuutlikkust ja nende valitsemissektori võlakoormuse muutuseid. Samuti heidetakse analüüsis valgust riigi rahanduse praegusele seisule neis KIE riikides. See on oluline, kuna osa vaadeldavatest riikidest ei ole veel täitnud Maastrichti kriteeriumeid, ent mõned on juba euroala liikmed. Nende riikide võlakoormuse taseme, muutuste ja dünaamika jätkusuutlikkuse hindamine on ülimalt tähtis selleks, et euroala toimiks hästi. Paljud viimasel ajal avaldatud uurimused on võla jätkusuutlikkuse analüüsimisel kasutanud ühemõõtmelist aegridade ökonomeetriat. Täpsemalt on analüüsitud piisava tingimusena võla jätkusuutlikkuseks integreerimise järku valitsemissektori võla suhte puhul SKPsse või eelarvepuudujääki protsendina SKPst. Erialakirjanduses välja toodud tulemused ei ole aga kaugeltki lõplikud, kuna need sõltuvad suuresti kasutatud meetodist. Selle toimetise eesmärk on vaadata, kuidas on varasem võlakoormus koos intressidega panustanud praegusesse eelarvepuudujääki, ja kuidas on nende kahe muutuja suhe aja jooksul muutunud.


Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.