8/2018 Kersti Harkmann, Karsten Staehr. Jooksevkonto areng ja vahetuskursirežiimid Kesk- ja Ida-Euroopas

Eesti Panga Toimetised 8/2018
Current account dynamics and exchange rate regimes in Central and Eastern Europe

Käesoleva toimetise eesmärk on selgitada, millised tegurid mõjutasid 11 Kesk- ja Ida-Euroopas (KIE) asuva Euroopa Liidu liikmesriigi jooksevkonto dünaamikat aastatel 1997–2017. Nende riikide jooksevkonto tasakaal on neil kahel aastakümnel olnud väga varieeruv ning suured puudujäägid on aeg-ajalt ohustanud majandus- ja finantsstabiilsust. Jooksevkontot mõjutavaid tegureid on oluline mõista ka poliitika kujundamisel, arvestades, et need riigid peavad täitma makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse nõudeid, mis seavad jooksevkonto tasakaalule ranged piirangud.

Empiiriline uurimus hõlmab paneelandmeid nimetatud 11 KIE riigi kohta, kasutades perioodi 1997–2017 aastaandmeid. Jooksevkonto tasakaalu protsendina SKPst modelleeritakse selle viitajaga väärtuse ja mitme selgitava muutuja abil. Selgitavad muutujad jaotatakse kahte rühma: tõmbetegurid, sh siseriiklikud majanduspoliitika meetmed, ja tõuketegurid, mis kajastavad suuremate euroala riikide majandustingimusi.

Kuigi KIE riikidel on palju institutsioonilisi ja majanduslikke sarnasusi, on nad eri aegadel valinud erisuguseid vahetuskursirežiime. Mõned on kasutanud ujuvat, mõned rangelt fikseeritud vahetuskurssi, mõned aga on kasutusele võtnud euro. Käesoleva toimetise peamine uuendus on selles, et ujuva ja fikseeritud vahetuskursiga riikide jooksevkontot hinnatakse eraldi. Vahetuskursirežiimide järgi riikide grupeerimine võimaldab analüüsida, kuidas on erinevad vahetuskursirežiimid mõjutanud riikide jooksevkonto arengut ja mõjureid.

Ujuva ja fikseeritud vahetuskursiga riikide tulemused on väga erinäolised. Kuigi jooksevkonto tasakaal kahes rühmas on peaaegu ühesugune ja püsiv sõltudes oluliselt jooksevkonto tasemest minevikus, mõjutavad tõmbe- ja tõuketegurid riike erinevalt. Tõmbetegurid nagu kogutoodangu lõhe, suhteline sissetulekutase ja teatud juhtudel ka rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon on peamised mõjurid ujuva vahetuskursiga riikides, samal ajal kui välismaised tõuketegurid, mis kajastavad euroala peamiste riikide majandusarengut, näivad olevat ebaolulised. Fikseeritud vahetuskursi puhul aga on tähtsad euroala peamiste riikide areng ja muutused rahvusvahelises konkurentsivõimes, samal ajal kui sisemaistel teguritel ei paista erilist mõju olevat. Muudatused mudeli spetsifikatsioonides, valimis ja vahetuskursirežiimis avaldavad neile tulemustele vähe mõju.

Uurimuse üldine sõnum on, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jooksevkontot mõjutavate tegurite jaoks on vahetuskursirežiim olnud võtmetähtsusega. Ujuva vahetuskursiga riikides on jooksevkonto arengut tagant lükanud sisemaised tegurid, samal ajal kui fikseeritud vahetuskursiga riikide jaoks on olnud tähtis välismaine areng. Lisaks on mõlema rühma jooksevkonto tase olnud väga püsiv. Need tulemused on tähtsad nii majanduse seire kui ka prognooside tegemisel ning võivad samuti aidata määratleda võimalike tasakaalustamatuste vältimiseks tehtavate poliitikameetmete ulatust ja tõhusust.


Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.