1/2019 Jacopo Bonchi. Madalad intressimäärad ja varade hinnamullid: kõik hinnamullid ei ole ühesugused

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 1/2019
Asset Price Bubbles with Low Interest Rates: Not All Bubbles are Alike

Püsivalt madalad intressimäärad, mille on põhjustanud loomulik negatiivne intressimäär, panevad majanduse ohtu kahel moel: episoodid, kui intressid langevad nulli alampiirini (zero lower bound, ZLB), sagenevad ja ratsionaalsed varade hinnamullid (asset bubbles) muutuvad tõenäolisemaks.

Käesolevas toimetises uuritakse nende kahe riski võimalikku vastasmõju, eristades finantsvõimendusega hinnamulle finantsvõimenduseta hinnamullidest. Ratsionaalsete hinnamullide olemasolu on osaliselt tingitud keskpanga inflatsioonieesmärgist, mille tase mõjutab ka likviidsuslõksu riski. Samas võivad mullid ajutiselt tõsta loomulikku intressimäära, mis annab keskpangale parema võimaluse majanduslanguse ajal nominaalset intressimäära langetada. Kuid kõik mullid ei ole ühesugused. Kui need toimivad väärtuse säilitajana ilma laenukasvu soodustamata, st on finantsvõimenduseta mullid, siis ei pruugi nende lõhkemine tingimata kaasa tuua finantskriisi. Finantsvõimendusega mullid aga toetavad laenubuumi ja nende lõhkemine võib põhjustada finantskriisi.

Teoreetiline mudel, mida antud töös rakendatakse,  ehk pikendatud kaheperioodiline kattuvate põlvkondade (overlapping generations, OLG) mudel näitab, et madalate intressimäärade puhul kerkib eri tingimustes esile kaht tüüpi mulle. Finantsvõimenduseta mullid tekivad ainult väga madalate loomulike intressimäärade puhul ja lõhkevad väikese tõenäosusega, samal ajal kui finantsvõimendusega mullid tekivad alati negatiivsete loomulike intressimäärade puhul ja lõhkevad suure tõenäosusega.

Finantsvõimendusega mullidega käib kaasas ka loomuliku intressimäära tõus, mis vähendab oluliselt võimalust, et intressimäärad langevad nulli  alampiirini. Sarnane mõju on ka finantsvõimenduseta mullidel, kuid need ei teki ilmtingimata ja nad tõstavad loomulikku intressimäära vähem.

Keskpanga  inflatsioonieesmärgi tõstmine soodustab varade hinnamullide teket, sest nii finantsvõimenduseta kui ka finantsvõimendusega mullid tekivad siis tõenäolisemalt ja võivad olla suuremad kui muidu. Samas leevendab see likviidsuslõksu langemise ohtu.


Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.