4/2020 Karsten Staehr. Eksporditegevus ja tootmisvõimsuse piirangud Kesk- ja Ida-Euroopas

Eesti Panga Toimetised 4/2020
Export performance and capacity pressures in Central and Eastern Europe

Eksport on SKP üks põhikomponent ja ekspordi areng seega makromajanduse seisukohast äärmiselt tähtis. Eksporditegevuse empiiriline analüüs hõlmab sageli ekspordivõrrandite hindamist, kus eksport või ekspordimuutused sõltuvad selle viitajaga väärtustest, välisnõudluse näitajatest ja mitmesugustest hinna- või kulukonkurentsivõime lähendmuutujatest. Nii mitmeski uurimuses aga on leitud, et sellised hinna- ja kulukonkurentsivõime näitajad nagu reaalne efektiivne vahetuskurss või suhtelised tööjõu ühikukulud omavad ekspordile suhteliselt väikest mõju. Lisaks on mõjuhinnangud tihti mõõdetud ebatäpselt ja mõnikord on ootamatu märgiga.

Teiste uuringute kohaselt on eksporditegevuse seisukohalt olulised tootmisvõimsuse piirangute kvantitatiivsed näitajad, isegi kui hinna- või kulukonkurentsivõimet kajastavate muutujate mõju on arvesse võetud. Seda kontseptsiooni nimetatakse vahel ka tootmisvõimsuse piirangute hüpoteesiks („capacity pressure hypothesis“) ning väidetakse, et ohtrate tootmisressursside olemasolu kannustab ettevõtteid oma eksporti laiendama, samas kui piiratud tootmisressursside korral neil see stiimul puuduks. Hüpotees pärineb teise maailmasõja järgsest ajast ning seda põhjendatakse tihtipeale oletusega, et hinnad või palgad ilmutavad teatavat jäikust.

Käesolevas töös uuritakse, mil määral on tootmisvõimsuse piirangute hüpotees kohaldatav üheteistkümnele Kesk- ja Ida-Euroopas asuvale Euroopa Liidu riigile. Hinnatud baasmudelites sõltuvad ekspordimuutused selle viitajaga väärtustest, välisnõudluse muutusest, viitajaga muutusest kulukonkurentsivõimes ja tootmisvõimsuse piirangute kolme lähendmuutuja –tootmisvõimsuse rakendatuse tase tööstuses, töötuse määr ja SKP lõhe – viitajaga väärtustest.

Analüüsi tulemustest ilmneb, et kõik kolm tootmisvõimsuse piirangute näitajat aitavad nii majanduslikus kui ka statistilises mõttes olulisel määral prognoosida tulevasi muutusi ekspordis. Tulemused on robustsed mitmesugustele muutustele valimiperioodis, riikide valimis ning kontrollmuutujate valikus. Kui vaadelda üksnes kaupade eksporti, ilmutavad tootmisvõimsuse rakendatuse tase tööstuses ja töötuse määr isegi suuremat prognoosimisvõimet kui koguekspordi puhul. Tootmisvõimsuse piirangute muutujate mõju olulisust ekspordiarengule kinnitavad ka vektor-autoregressiivsetepaneelandmete mudelite hindamise tulemused.

DOI: 10.23656/25045520/042020/0177

Autori kontakt: karsten.staehr [at] taltech.ee


Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.