2/2021 Nicolas Reigl. Vead ootustes ja majandustsükli kõikumised Euroopas

Märksõnad: 

Eesti Panga Toimetised 2/2021
Expectational Errors and Business Cycle Fluctuations in Europe

Levinud arvamuse kohaselt võivad muutunud ootused majanduse põhinäitajate osas põhjustada makromajanduslikke kõikumisi ka juhul kui majandustegurid pole fundamentaalsel tasemel veel muutunud.

Majapidamised ja ettevõtted üritavad pidevalt ennustada tuleviku vajadusi, jälgides uudiseid tulevase majanduspoliitika, tehnoloogiliste muudatuste ja eelistuste kohta, kuid nad teevad seda ebatäpselt. Kui ettevõtted saavad teavet tulevaste turuvõimaluste kohta, suurendab see nende optimismi tuleviku suhtes. See suunab neid suurendama oma investeeringuid olevikus, et nad saaksid tulevikus uute võimaluste teoks saades  muutunud nõudlusele reageerida. Kui eeldused on õiged ja turuvõimalused tulevikus ka tegelikkuses realiseeruvad, ei pruugi buumile tingimata järgneda krahh. Kui aga ettevõtted ja majapidamised on uudiseid valesti tõlgendanud, võib buumile järgneda krahh.

Paljud teadlased on analüüsinud tulevikutehnoloogiaga seotud uudistest tulenevate šokkide mõju. Suurema majandusega riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide andmetel põhinevad uuringud on näidanud, et uudised tootlikkuse kohta tulevikus võiksid selgitada poolt SKP kõikumistest. Teine valdkond, mida on käsitletud, keskendub sellele, kas vead nõudluse prognoosimisel võivad mõjutada makromajanduslike muutujate kõikumisi. Sellised nõudlusega seotud mürašokid võivad peegeldada näiteks ekslikke hinnanguid majapidamiste eelistuste kohta tulevikus.

Teoreetiliste mudelite põhjal võib öelda, et võimalike nõudlusega seotud mürašokkidega arvestamata jätmine võib tuua kaasa olukorra, kus põhiliste pakkumisšokkide mõju hinnatakse üle. Benhima ja Poilly (2020) testivad seda hüpoteesi Ameerika Ühendriikide näitel, kasutades šokkide tuvastamiseks professionaalsete prognoosijate antud vastuseid ootuste kohta. Nad jõuavad järeldusele, et nõudlusega seotud mürašokid on seotud majanduslangusega ja põhjustavad olulisel määral kõikumisi kogutoodangus.

Käesolevas artiklis uurin pakkumis- ja nõudlusšokkide, nii fundamentaalsete šokkide kui ka mürašokkide, mõjusid kolmes suuremas Euroopa riigis – Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias. Kasutan Consensus Economics Surveyst pärit andmeid, et koostada aegread kogutoodangu kasvu ja inflatsiooni lähiprognoosimise vigade kohta neis kolmes riigis. Lähiprognoosimise vead on erinevused uuringus osalejate reaalajas prognoositud kogutoodangu kasvu ja inflatsiooni väärtuste ning riiklike statistikaametite esmakordselt avaldatud tegelike andmete vahel. See tähendab, et lähiprognoosimise vead mõõdavad hinnangute ekslikkust kogutoodangu ja hindade kohta reaalajas.

Uuringu tulemused näitavad, et nii tootlikkuse kui ka nõudluse kasvuga seotud mürašokid viivad kogutoodangu kasvuni. Sellest tulenevalt ei saa kinnitada, et pärast tootlikkuse kasvuga seotud mürašokki toimub langus kogutoodangus. Tootlikkuse kasvuga seotud mürašokil on ekspansiivne mõju SKP-le nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Itaalias, kuigi Itaalias on selle hinnang statistiliselt ebaoluline.

Teiseks ilmnes uuringus, et nõudlusega seotud mürašokkidel on piiratud mõju ka kogutoodangu kasvu kõikumistele. Nõudlusega seotud mürašokid selgitavad keskmiselt 11 protsenti kogutoodangu kasvu volatiilsusest. Pakkumisega seotud mürašokkide abil saab selgitada kogutoodangu kasvu varieerumisest veidi suuremat osa, mis jääb vahemikku 11–14 protsenti.

Erinevused minu ning Benhima ja Poilly (2020) analüüsis selle osas, kuidas reaalse SKP kasv reageerib nõudlusega seotud mürašokkidele, võivad olla tingitud mitmest asjaolust. Ühelt poolt võivad tulemused väljendada tegelikke erinevusi tööstusharude struktuuris, mis omakorda mõjutavad Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ettevõtete infovälju. Lisaks võivad tulemusi mõjutada erinevused tarbijate optimismis ja nõudluses Ameerika Ühendriikides ja kolmes vaatlusaluses Euroopa riigis. Erinevused uuringutulemustes võivad olla tingitud ka vaadeldavate valimite erinevustest.

DOI: 10.23656/25045520/022021/0184

Autori kontakt: nicolas.reigl [at] eestipank.ee


Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.