RAHAAGREGAATIDE MÕISTETE MUUTMINE ALATES 2002. AASTA ALGUSEST

Alates 2002 aasta jaanuarist muudab Eesti Pank rahaagregaatide definitsioone. Uute definitsioonide kohaselt arvutatud agregaadid avaldatakse Eesti Panga veebilehel hiljemalt 18. veebruaril 2002. Uutele definitsioonidele tuginedes arvutatakse ümber ka senised aegread. Muudatuste peamine eesmärk on korrastada ja ühtlustada seni kasutuses olnud rahaagregaatide M1 ja M2 sisu. (Rahaagregaadi M0 definitsioonis muutusi ei toimu.)

Siiani on Eesti Panga statistilistes väljaannetes arvutatud ja avaldatud rahaagregaate M1 ja M2, mis sisaldasid nii valitsussektori kui ka mitteresidentide hoiuste andmeid. Lähtealuseks on olnud rahaagregaatide selline tõlgendus, mis hõlmab enamiku finantssektori poolt kaasatud hoiustest.

Samaaegselt huvitub rahapoliitiline analüüsi rahapakkumise mõistetest, millest on mitteresidentide ja keskvalitsusse hoiused välja arvatud. Viimaste väljaarvamine kodumaisest rahamassist tuleneb vajadusest analüüsida eelkõige kohaliku reaalmajanduse käitumist.

Uutel alustel arvutatud rahaagregaadid ei sisalda seetõttu mitteresidentide ega keskvalitsusse hoiuseid.

Uute rahaagregaatide tarvis on täpsustatud piire raha emiteerivate ja raha hoidvate sektorite vahel:

a. Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste sektorisse kuuluvad keskpank, krediidiasutused ja muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused. Sellest definitsioonist lähtuvalt koosnevad rahaagregaadid krediidiasutuste, hoiu-laenuühistute ning keskpanga vastavatest kohustustest. 
b. Raha hoidvasse sektorisse kuuluvad kõik rahaloome sektorisse mittekuuluvad kodumaised majandusagendid va. keskvalitsus ning keskvalitsuse fondid. Selle definitsiooni kohaselt kuuluvad valitsussektori hoiuste hulgast rahaagregaatidesse kohalike omavalitsuste hoiused.

Rahaagregaatide uute definitsioonide koostamisel on arvestatud ka rahaagregaatidesse kuuluvate instrumentide likviidsust. Siinkohal on olulisemaks muudatuseks nõudmiseni valuutahoiusete arvamine kitsa rahaagregaadi M1 hulka. Varem kuulusid kõik valuutahoiused sh nõudmiseni valuutahoiused laiemasse rahaagregaati M2.

Põhjenduseks nõudmiseni valuutahoiuste M1-te kaasamisele võib tuua selle, et rahaagregaadid M1 ja M2 lähtuvad raha hulka kuuluvate instrumentide likviidsuse erinevast astmest - M1 on likviidsem kui M2, sest viimases sisalduvad ka tähtajalised hoiused. Nõudmiseni välisvaluutahoiuse likviidsus pole aga hoiuse tähtajalisusega seotud, samuti on välisvaluutat kohalikuks rahaks kerge ümber vahetada.

Siin kirjeldatud muudatuste tulemusena muutub rahapoliitika analüüs läbipaistvamaks. Ka on uutel alustel koostatud agregaadid teiste riikide agregaatidega paremini kõrvutatavad. Uutel alustel koostatud rahaagregaatide M1 ja M2 avaldamist alustab Eesti Pank alates 18. veebruarist 2002, uutele mõistetele tuginedes arvutatakse ümber ka senised aegread. Rahaagregaadi M0 mõiste ei muutu ning jääb samaks.

Statistikatarbija peaks panema tähele, et pangandusülevaate tabelis kasutatud rahagregaatide definitsioonides on võrreldes rahaagregaatide tabeli omaga siiski ka edasises väiksemaid erinevusi (nende erinevuste kohta vaata lähemalt lisatud võrdlustabelit.)

RAHAAGREGAATIDE M1 JA M2 UUED DEFINITSIOONID:

M1:

  •  sularaha majanduses (emiteeritud sularaha, millest on eraldatud krediidiasutuste ning HLÜde sularaha kassajääk)
  •  krediidiasutustesse, hoiu-laenuühistutesse ning Eesti Panka residentide (va. keskvalitsus, eelarvevälised fondid, sotsiaalkindlustusfond ning rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused) poolt Eesti kroonis ja välisvaluutas paigutatud nõudmiseni hoiused . (1)

M2:

  •  M1
  •  krediidiasutustesse, hoiu-laenuühistutesse ning Eesti Panka residentide (va. keskvalitus, eelarvevälised fondid, sotsiaalkindlustusfond ning rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused) poolt Eesti kroonis ja välisvaluutas paigutatud tähtajalised, säästu- ja muud hoiused (va repotehingud).

(1) Ei sisalda Hoiuste Tagamise Fondi poolt Eesti Panka paigutatud hoiuseid.

UUE DEFINITSIOONI VÕRDLUS VARASEMATE DEFINITSIOONIDE JA RAHVUSVAHELISE VALUUTAFONDI DEFINITSIOONIDEGA

        Eesti Panga "uus" Eesti Panga "vana" IMF
Instrumendid ja institutsioonid      
  Sularaha majanduses M1 M1 M1
  Nõudmiseni hoiused      
    Eesti Pangas (1) M1   M1
    Krediidiasutustes M1 M1 M1
    hoiu-laenuühistutes M1 M1 M1
  Tähtajalised, säästu ja muud hoiused      
    Eesti Pangas (2) M2   M2
    Krediidiasutustes M2 M2 M2
    hoiu-laenuühistutes M2 M2 M2
  Eesti Panga CDd     M2
  Repotehingud   M2 M2
  Emiteeritud võlakirjad      
  Rahaturufondid      
Tähtajad      
  Alla 2 aasta (alla 3 kuu) (3) M2 M2 M2
  Üle 2 aasta (üle 3 kuu) (3) M2 M2 M2
Valuuta      
  EEK M1, M2 M1, M2 M1, M2
  Välisvaluuta M1, M2 M2 M2
Residentsus ja sektorid      
  Residendid      
    Valitsus      
      Keskvalitsus   M1, M2  
      riiklikud sotsiaalkindlustusfondid   M1, M2  
      Kohalikud omavalitsused M1, M2 M1, M2 M1, M2
    Krediidiasutused      
    Muud rahaloomeasutused   M1, M2  
    Muud residendid M1, M2 M1, M2 M1, M2
  Mitteresidendid   M1, M2 (4)  
 

(1) "Uues" variandis sisse arvatud vaid erasektori hoiused (EVK hoiused). RVFi variandis sees ka finantseerimisasutuste ehk HTF hoiuseid.
(2) Seni pole residentide antud liiki hoiuseid Eesti Pangas esinenud.
(3) Tähtajaliste hoiuste puhul on piiriks 2 aastat. Tähtajatute hoiuste puhul on piiriks 3 kuu pikkune etteteatamisaeg hoiuse likvideerimisel.
(4) Mitteresidentide lõige rakendub ainult EEK hoiuste puhul.