Eesti Panga selgitused maailmas toimuva finantskriisi kohta

 

Kuidas mõjutab maailma finantsturge tabanud kriis Euroopa majandust ja Eestit?

USAst eelmisel aastal alguse saanud ja Euroopasse jõudnud finantskriis on nüüd mõjutamas üldist majanduskasvu ka Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni viimased prognoosid lubavad euroalal käesolevaks aastaks 1,3protsendist kasvutempot, mis on 0,4 protsendipunkti võrra madalam kevadprognoosist. Majanduskasv jääb tõenäoliselt seni arvatust aeglasemaks ka järgmisel aastal. Finantskriisi mõju ulatus ja kestus sõltub väga suurel määral pankadevahelise usalduse taastumisest ja võimalike kahjumite mahakandmisest.

Finantskriisi tõttu on pankadevaheline laenuandmine rahvusvahelistel turgudel muutunud senisest kallimaks ja keerulisemaks ning maailmas intressimäärad (sh EURIBOR) tõusevad. Selle tulemusena kasvavad tõenäoliselt Eesti pankade klientide laenuintressid, sest turult laenatava raha hind kallineb Eestis tegutsevate Skandinaavia ja Euroopa pankade jaoks ja paljud Eesti väljastatud laenud on seotud EURIBORiga. Samuti võib ebakindluse suurenedes muutuda Eestis tegutsevate pangagruppide laenupoliitika ettevaatlikumaks, mistõttu laenude kasvutempo võib sellel ja järgmisel aastal alaneda prognoositust mõnevõrra kiiremini. Samal ajal ei ole oodata pangalaenude väljastamise järsku vähenemist, head äriprojektid saavad rahastatud. Lisaks tähendab maailmamajanduse aeglasem kasv väiksemat nõudlust ja suuremat konkurentsi meie eksportijatele.

Kas Eesti finantssüsteem ja pangad on usaldusväärsed ja kindlad?

Jah, on küll. Eesti pankade finantsseisund on tugev, omakapital suur ja kasumlikkus endiselt hea. Skandinaavia pankade tegevust on finantskriis mõjutanud vähemal määral kui pankasid maailma paljudes teistes piirkondades. Eesti pankade maksejõulisust näitav kapitali adekvaatsus ulatub tänaseks 18%ni, mis ületab Euroopa Liidu kohustuslikku taset üle kahe korra. Eesti pankadele kehtiv kohustusliku reservi määr ehk kohustusliku likviidsusvaru suurus on 15% panga kõigist kohustusest. See on tunduvalt kõrgem euroala vastavast näitajast, mis on 2%.

Eesti Panga analüüs kinnitab, et pankade kapitali- ja likviidsusvaru on piisav tururiskidega ja majanduskasvu aeglustumisega toimetulekuks. Rootsi keskpanga Riksbanki analüüsid kinnitavad omalt poolt Eestis tütarpankasid ja filiaale omavate Rootsi pankade tugevat finantsseisu.

Kas Eesti finantssektor peab maailmas toimuvale finantskriisile vastu?

Jah. Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni analüüside kohaselt on Eesti finantssektor endiselt tugev, meie pangad on hästi kapitaliseeritud ja likviidsus on hea. Ka Rootsi keskpank kinnitab, et Rootsi finantssektor on stabiilne ning peab olukorra halvenemisele maailma finantsturgudel hästi vastu.

Milliseid samme on Eesti Pank astunud panganduse usaldusväärsuse hoidmiseks?

Eesti Pank seisab koos valitsuse ja finantsinspektsiooniga hea meie finantsvahendussüsteemi ladusa toimimise ehk finantsstabiilsuse eest ja tagab Eesti panganduse ja finantssüsteemi kindluse ja usaldusväärsuse. Lisaks on Eesti Pank, rahandusministeerium ja finantsinspektsioon sõlminud omavahel eraldi koostöökokkuleppe finantskriiside haldamiseks ja ühise tegutsemise alused finantskriiside korral.

Eesti Pank astus juba 2006. aastal terve rea samme pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrite suurendamiseks. Nii tõstis keskpank juba 2006. aastal pankade kohustusliku reservi määra ehk kohustusliku likviidsusvaru 15% tasemele kõigist panga kohustusest. Samuti suurendas Eesti Pank eluasemelaenudele omistatud riskikaale kapitali adekvaatsuse arvutamisel, mistõttu pankade kohustusliku minimaalse kapitali hulk tõusis 2007. aastal ligi kümnendiku võrra. Pankade kapitali adekvaatsus ulatub praeguseks 18% tasemele.

Väga oluline roll on Eesti ja Eesti Panga koostööl teiste Euroopa Liidu riikidega, eelkõige meie naabermaadega. Euroopa Liidu riikide vahel on kokku lepitud piiriüleste finantsasutuste järelevalve raamistik ja finantsstabiilsuse tagamise üldpõhimõtted. Põhja- ja Balti piirkonnas on koostöö valitsuste, keskpankade ja järelevalveasutuste vahel, kus ühed ja samad pangagrupid tegutsevad mitmes riigis, kõige edasijõudnum Euroopas.

Mitme Euroopa Liidu riigi poolt viimastel kuudel astutud sammud kinnitavad, et olemasolev raamistik võimaldab vajadusel kiiresti ja asjakohaselt reageerida pangandussüsteemis ilmnevatele raskustele. Eraldi tuleb esile tõsta keskpankade koostööd panganduse likviidsuse tagamiseks ja finantsstabiilsuse toetamiseks. Liikmesriikide valitsused ja keskpangad on valmis tagama finantssüsteemi täieliku ja sujuva toimimise ja usaldusväärsuse.

Kuidas on finantskriis mõjutanud Rootsi panku?

Nagu paljud majapidamisedki, peavad pangad erineval viisil ja erinevateks perioodideks raha laenama, et vajalikke makseid teha ja tagada, et nad suudavad rahuldada majapidamiste ja ettevõtete laenunõudlust.

Nii nagu teisi panku maailmas, on ka Rootsi panku mõjutanud eelkõige asjaolu, et rahvusvahelistelt turgudelt pikemaks ajaks raha laenamine on muutunud keerulisemaks. Finantsasutused ja investorid, kes rahvusvahelistel turgudel tavaliselt raha välja laenavad, on muutunud ebakindlamaks ja eelistavad pigem garanteeritud võlakirjadesse investeerida. Kuna nende arv, kes soovivad oma raha välja laenata, on kogu maailmas vähenenud, on raha sisselaenamine pankade jaoks kallimaks muutunud. Siiski pole ühelgi Rootsi pangal olnud selliseid likviidsusprobleeme nagu mitmel teisel pangal maailmas.

Mida muutis Rootsi keskpank oma pankade jaoks?

Pankadevaheline usalduskriis finantsturul on muutnud pikaajalise laenuressursi saamise pankade jaoks raskemaks. See omakorda tähendab, et pankadel on raskem anda laenu ettevõtetele ja majapidamistele. Selleks aga, et klientide laenusoovid saaksid rahastatud ja et ei tekiks negatiivseid mõjusid majandusele ega Rootsi pankadele pikemas perspektiivis, otsustas keskpank pakkuda Rootsi pankadele võimalust võtta repo-oksjonite korras pikaajalist laenu keskpangast.

Septembri lõpus loodi Rootsi keskpanga juures kohalike pankade jaoks võimalus laenata keskpangalt USA dollareid kui selleks peaks tekkima vajadus.

Rootsi keskpank leevendas pankadevahelises arveldussüsteemis RIX päevasisese laenu tagatisnõudeid. Näiteks aktsepteerib Rootsi keskpank täies ulatuses pankade endi poolt emiteeritud tagatud võlakirju senise 25% asemel. Selle sammuga suurenes oluliselt arveldussüsteemi tagatiste maht ja vähenesid võimalikud arveldusriskid.

Millest sõltub Eesti pankade likviidsus ehk võime täita lühiajalisi kohustusi?

Eesti suuremate pankade (Swedbank, SEB Pank, Sampo Pank ja Nordea Eesti filiaal) likviidsusjuhtimine on Põhjamaade pangandusgruppide likviidsusjuhtimise lahutamatu osa. See tähendab, et Eestis igapäevaseks äritegevuseks vajaliku sularaha või arveldusteks vajamineva raha nõudlus kaetakse pangagrupi kui terviku vahendite, sh pankade Eesti Pangas hoitava likviidsusvaru arvelt.

Rootsi keskpank on viimastel nädalatel muutnud kommertspankade rahastamise senisest paindlikumaks ning pakkunud turule täiendavat kindlust. Sellel on omakorda otsene positiivne mõju ka Eesti pangandusturu likviidsusele.

Mis saab minu rahast, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?

Vastavalt Tagatisfondi seadusele ja Vabariigi Valitsuse 09.10.2008. a otsusele on tagatud kõik hoiused (sh nõudmiseni, säästu-, tähtajalised, investeerimis- ja muud hoiused ning olenemata sellest, kas hoius on kroonides, eurodes või mõnes muus vääringus) igas pangas (Swedbank, SEB Pank, Eesti Krediidipank, BIG, Marfin Pank ja Tallinna Äripank) 100% ulatuses kuni 782 330 kroonini hoiustaja kohta.

Vabariigi Valitsus otsustas loobuda 10% omavastutusest ja tõstis hoiuste hüvitamise piirmäära 313 000 kroonilt 782 330 kroonini. Hoiused välispankade filiaalides (filiaalide nimekiri - Finantsinspektsiooni koduleht) on tagatud vastavalt välispanga asukohamaa seadustele. Täpsem informatsioon vaata siit (Soome tagatisskeemTaani tagatisskeemLäti tagatisskeem).

Mis saab minu laenudest, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?

Laenude osas ei muutu midagi - nii laenu põhisummat kui ka intresse tuleb tasuda vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule.

Mis saab minu väärtpaberitest ja pensionifondiosakutest, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?

Panga võimalik maksejõuetus ei puuduta klientide väärtpaberikontosid ega väärtpabereid (aktsiaid, võlakirju, fondiosakuid, pensionifondiosakud). Kõik aktsiad ja väärtpaberid kuuluvad endiselt kliendile, pank on nende puhul ainult vahendaja rollis. Aktsiate väärtus sõltub väärtpaberiturgude arengust, mitte panga käekäigust.

Kas ettevõtete hoiused (arvelduskontol olev raha ning muud hoiused) on tagatud?

Jah ja seda samas ulatuses kui eraisikute hoiused, mille vähemalt kaks kolmest alljärgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal väiksemad kui:

1) bilansi maht - 57 110 090 krooni ehk 3 650 000 eurot; 
2) aasta netokäive - 114 220 180 krooni ehk 7 300 000 eurot; 
3) aasta keskmine töötajate arv - 50 inimest.

 

Kelle hoiused ei ole tagatud?

Tagatud on kõigi eraisikute ja ettevõtete hoiused, kuid erandina ei ole tagatud järgmiste ettevõtete ja asutuste hoiused:

1) riik;
2) kohalik omavalitsus;
3) kindlustusandja;
4) investeerimisfond;
5) investeerimisühing;
6) fondivalitseja;
7) krediidiasutus;
8) finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
9) sama krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing;
10) sama krediidiasutuse või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhatuse või nõukogu liige, audiitor ning isik, kellele kuulub selle krediidiasutuse või selle krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsia- või osakapitalist viis protsenti või enam;
11) käesoleva lõike punktis 10 nimetatud isiku abikaasa, laps või vanem (edaspidi lähisugulane) või selle isiku nimel tegutsev kolmas isik;
12) juriidiline isik, mille vähemalt kaks kolmest alljärgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui:
1) bilansi maht - 57 110 090 krooni ehk 3 650 000 eurot;
2) aasta netokäive - 114 220 180 krooni ehk 7 300 000 eurot;
3) aasta keskmine töötajate arv - 50 inimest.