Eesti Panga astutud sammud kiire laenukasvu perioodil

Eesti Pank astus aastail 2005-2007 mitu ennetavat sammu kiire laenukasvuga kaasnevate riskide maandamiseks ja panganduse usaldusväärsuse toetamiseks.

Kapitali adekvaatsuse määr Eestis on 10% ehk üldistatult peab iga laenatud 100 krooni kohta pangal olema 10 krooni kapitalina. Eesti Pank otsustas 2005. aastal tõsta kapitali adekvaatsuse arvutamisel kasutatavat eluasemelaenude riskikaalu 50 protsendilt 100ni. Uus kord jõustus 2006. aasta märtsist ja tähendas, et kui eluasemelaenude varasema 50-protsendilise riskikaalu puhul pidi iga 100 krooni kohta omakapitali olema 5 krooni, siis uue korra kohaselt pidi olema 10 krooni. See samm suurendas pankade kapitalipuhvreid umbes 13% võrra.

Teiseks võttis Eesti Pank 2006. aastal üle Euroopa Liidu direktiividest lähtuva kapitali adekvaatsuse arvutamise korra ehk nn Basel II raamistiku. Uus adekvaatsuse arvutamise kord tagab pankade kapitali senisest suurema vastavuse tegelikele riskidele, motiveerib neid oma riske paremini juhtima ja johtuvalt tugevdab finantssüsteemi stabiilsust. Seejuures säilitas Eesti Pank kapitali adekvaatsuse määra 10% tasemel, samas kui pea kõigis Euroopa Liidu riikides on see 8%.

Basel II raamistiku kohaselt on eluasemelaenude riskikaal 35 protsenti. Raamistikuga liitudes kehtestas Eesti Pank kaheaastase üleminekuperioodi eluasemelaenudele rakendatava riskikaalu alandamiseks, mis sundis pankasid Euroopa Liidus nõutavast tasemest oluliselt rohkem kapitali hoidma. Väärib märkimist, et eluasemelaenude riskikaalu nõue alanes 2009. aastal 35 protsendini, mis annab majandussurutise tingimustes pankade käsutusse täiendavaid ressursse.

Neljandaks tõstis Eesti Pank 2006. aasta septembris pankade kohustusliku reservi nõude 13 protsendilt 15ni.Selle tulemusena peavad pangad senisest suurema osa avalikkuselt kaasatud hoiustest ja teistest võõrvahenditest hoidma likviidsena Eesti Pangas.

Tuleb mainida, et nii karme regulatsioone ei kehtestanud ükski Euroopa Liidu liikmesriik.

Viiendaks jälgib ja analüüsib Eesti Pank pidevalt panganduse ja finantssüsteemi olukorda ning riske. Keskpank on selleks välja töötanud finantsstabiilsuse tagamise ja riskihindamise raamistiku. Oma hinnangu finantsstabiilsusele avalikustab Eesti Pank kaks korda aastas, viimane ülevaade avalikustati 16. juunil.

Kuuendaks on Eesti Pank juba alates 2002.-2003. aastast pidevalt suhelnud ja suhtleb ka edaspidi avalikkuse, valitsuse ja turuosalistega, et selgitada liigse laenukasvuga kaasnevaid riske. Meie tihe läbikäimine kõigi osapooltega on mänginud olulist rolli üldiste seisukohtade kujundamisel.

2003. aasta sügisel tegi Eesti Pank valitsusele ettepaneku kaotada eluasemelaenude intresside maksustatavast tulust mahaarvamise võimalus. Algselt oli selle meetme sihiks toetada eluasemeturu arengut kõrge intressimäära keskkonnas. Laenuturu arenedes ja rahvusvaheliste rahaturu intressimäärade alanedes ei täitnud see aga enam algset eesmärki ja saatis laenuvõtjale ebaõigeid signaale. Eluasemelaenude intresside mahaarvamist ei ole tänaseni kaotatud, küll aga otsustati 2003. aasta lõpus alandada kogu mahaarvamiste ülempiiri 100 000 kroonilt 50 000 kroonini maksustatavast aastatulust.

Kõigi nende sammude koosmõjul ning majanduskeskkonna muutudes hakkas Eestis pankade väljastatud laenude mahu kasv vähenema juba 2007. aasta teises kvartalis ehk märkimisväärselt varem kui teistes meie piirkonna riikides. Eesti pangandussüsteem oli globaalse finants- ja majanduskriisi süvenemiseks seega suhteliselt hästi ette valmistunud. 2009. aasta juuli alguse seisuga on Eestis tegutsevate pankade kapitali adekvaatsus üle 20% ning pankadel on väga head likviidsuspuhvrid.

Eesti Panga ülesanne on hoida hinna- ja finantsstabiilsust Eestis ning ülaltoodust lähtuvalt saab öelda, et keskpank on oma ülesandeid täitnud edukalt.

Ei saa kuidagi mööda minna sellest, et panganduse põhifunktsiooniks on hoiuste võtmine ja laenuandmine. Pangandustehingute sõlmimine vaba turumajandusega ühiskonnas lähtub peamiselt sellest, et mõlemad osapooled soovivad tehingut kokkulepitud tingimustel sõlmida ja seejuures hindavad, et lepingu sõlmimine on neile kasulik. Keskpanga peamine eesmärk selles olukorras on tagada pankade kapitaliseeritus ja likviidsus sellisel tasemel, et majandustsükli muutudes ja laenukasvu pidurdudes ei satuks ohtu panganduse stabiilsus ja usaldusväärsus. Eestis tegutsevad pangad on igati usaldusväärsed ning nad on jätkanud laenuandmist, kuigi laenutingimused peegeldavad muutunud olukorda kogu maailmas.

Samal ajal on selge, et Euroopa Liiduga ühinemisele järgnenud optimismi tõttu olid nii ettevõtete ja eraisikute laenujulgus kui ka pankade laenupakkumine liiga suured. Praeguseks on aga ilmne, et kõik turuosalised on möödunud laenubuumist juba teinud tõsiseid ja olulisi järeldusi.

Eestis tegutsevate tugevate ja hästi kapitaliseeritud Skandinaavia finantskontsernide osakaal siinsest pangandusturust on üle 95 protsendi. Eesti finantssüsteemi integreeritus Põhjamaadega ja seekaudu ka Euroopa Liidu finantsturuga laiemalt on oluline osa siinse finantssüsteemi stabiilsusest. Üle-Euroopalisel suurel ja ühtsel finantsturul on lihtsam taluda riigipõhiseid riske ja sellega ära hoida suuri kõikumisi finantsturul. Väikse finantsturuga kaasnevate riskide näiteks sobivad nii Läti, Island kui Ungari, kus realiseerunud riskid on tulnud maksumaksjatel kinni maksta. Eesti maksumaksjad pole pidanud sellist koormat kandma.