EP bilanss enne ja pärast ühinemist euroalaga
Viimastel päevadel on Eesti Pangale esitatud järelepärimisi muutuste kohta Eesti Panga bilansis pärast euroalaga ühinemist. Kuivõrd tegemist on olulise küsimusega, siis on allpool toodud mõned selgitused.
Kuidas võetakse arvele ringlusesse lastud eurod?
Euro sularaha emiteerimine toimub eurosüsteemis liikmesriikide keskpankade kaudu. See tähendab, et emiteeritud euro sularaha võetakse arvele liikmesriikide keskpankade poolt. Euroalaga ühinemisel vahetab Eesti Pank kroonid eurode vastu ning võtab ringluses olevad eurod arvele oma bilansis. Väike osa kõigist ringluses olevatest eurodest on arvel ka Euroopa Keskpanga bilansis.
Kuidas ja milliste varadega on ringluses olevad eurod tagatud?
Nagu iga raha, peavad ka euroalal ringluses olevad eurod olema igal juhul tagatud kvaliteetse varaga. Sarnaselt teiste eurosüsteemi keskpankadega, tagab Eesti Pank pärast euroalaga liitumist oma bilansis arvele võetud eurod oma varadega. Eesti Pangas arvele võetud euro sularaha tagamiseks vajalik varade maht on seega üldjoontes sama suur, nagu kroonide tagamiseks vajalik varade maht praegu.
Eurode katteks olev vara eurosüsteemi keskpankades koosneb peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide võlakirjadest ja teistest väga usaldusväärsetest ja likviidsetest investeeringutest. Seetõttu ei ole pärast eurole üleminekut nõutav, et Eesti Panga varad oleksid investeeritud välisvaluutasse. Sellele vaatamata ei toimu pärast euroalaga ühinemist Eesti Panga varade struktuuris olulisi muutusi. Ka praegu on enamus Eesti Panga varadest investeeritud Euroopa Liidu liikmesriikide võlakirjadesse.
Kas euro kasutuselevõtt mõjutab Eesti Panga kohustustevaba reservi?
Eesti Panga kaudu ja Eesti Pangas arvele võetud eurode tagamiseks vajalik varade maht on pärast euro kasutuselevõttu üldjoontes sama suur, kui krooni tagamiseks vajalikud varad. Seetõttu ei suurene euro kasutuselevõtu tulemusena Eesti Panga nn. kohustustevaba reserv, s.t., praegune vahe Eesti Panga varade ja kroonikohustuste vahel.
Kohustustevaba reservi maht on veebruari lõpu seisuga natuke üle 6 miljardi krooni. Sisuliselt on seejuures tegemist Eesti Panga kapitaliga. Nagu kõigil finantsasutused, peavad ka EKPSi keskpangad omama piisavalt kapitali raha- ja finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks. Seda kinnitab eriti ilmekalt käimasolev finantskriis maailmas, mis on juba oluliselt suurendanud keskpankade rolli. Arvestades Eesti eesseisvat ühinemist euroalaga, on Eesti Panga hinnangul Eesti keskpanga praegune kapitali maht üldjoontes piisav.