2011. aasta algusest on Eesti euroala liige. Euroalal vastutab ühtse rahapoliitika rakendamise eest eurosüsteem, mis koosneb euroala riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises, sellega seonduvate otsuste tegemises ja nende elluviimises.
Eurosüsteemi rahapoliitika esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. See on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 1. EKP määratluse järgi on hinnastabiilsus euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasv alla 2%, kuid selle lähedal keskmisel perioodil.
Ohustamata hinnastabiilsust, toetab eurosüsteem Euroopa Liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata saavutada ühiseid eesmärke. Liidu eesmärgid on esitatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3.
Euroopa Liidu toimimise lepingu järgi on eurosüsteemi eesmärkidel selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel.
Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majanduskasvu ja tööhõive liigset tasakaalustamatust, kui see on kooskõlas tema esmase eesmärgiga ehk hinnastabiilsuse säilitamisega.
Rahapoliitika
- HinnastabiilsusHinnastabiilsus tähendab väikest, aga stabiilset hinnatõusu. See aitab nii ettevõtjatel kui ka eraisikutel teha tulevikuplaanide ja palgasoovide vallas võimalikult mõistlikke majandusotsuseid. See loob tarvilikud eeldused majanduskasvuks.
- Rahapoliitika toimimineKeskpangal on ainuõigus lasta käibele ehk emiteerida raha. Kommertspankadele laenatava raha hinna ja koguse muutmisega mõjutab keskpank tingimusi, millega ettevõtted ja inimesed laenu saavad. Selle kaudu mõjutab keskpank hinnatõusu kiirust.
- Rahapoliitika ülekandemehhanismKui keskpank muudab kommertspankadele laenatava raha hinda ja kogust, siis kanduvad selle mõjud edasi majandusse, eelkõige hinnatasemesse. Rahapoliitika ülekandemehhanism kirjeldab kanaleid, kuidas keskpanga otsused majandusse edasi kanduvad.
- Operatsiooniline raamistikEuroala keskpangad viivad detsentraliseeritult ellu euroala ühtse rahapoliitika eesmärke, pidades seejuures kinni ühiselt kokku lepitud lahendustest ja põhimõtetest ehk operatsioonilisest raamistikust.
- Keskpanga reservidSelleks et raha usaldataks, on vaja tagada raha väärtus ja stabiilsus. Seda ülesannet täidavad keskpankade reservid. Valuutareservid on olulised selleks, et hoida majanduse usaldusväärsust ning tagada finantssüsteemi stabiilsus.
- Rahapoliitika ja MajandusNeli korda aastas avaldatav Eesti Panga ülevaade, mis sisaldab kokkuvõtet viimase aja olulisematest sündmustest Eesti majanduses ning prognoosi jooksva ja järgneva kahe kalendriaasta kohta.
- Eesti Konkurentsivõime ÜlevaadeKonkurentsivõime hindamiseks analüüsitakse Eesti ekspordivõimet (suhtelise tootlikkuse kasvu, ekspordinäitajate muutusi jms) ning suhteliste hindade ja kulude konkurentsinäitajaid.
- Tööturu ÜlevaadeKäsitletakse Eesti tööturu olulisemaid arengusuundi, tööjõu nõudlust ja pakkumist, tööjõukulusid, tööturu institutsionaalset arengut ja muid tööturu küsimusi. Avaldatakse kaks korda aastas.
- EKP majandusülevaadeAlates 2015. aastast koostab Euroopa Keskpank kuubülletääni asemel majandusülevaadet. Majandusülevaade avaldatakse kaks nädalat pärast EKP nõukogu rahapoliitikat käsitlevat istungit.