Eesti Panga osalemine euroala varaostukavades

 

 

* Netoostud sisaldavad ka lunastatud võlakirju tähtaegade lõppemisel.
** Amortiseeritud soetusmaksumuses.
*** 2019. aasta novembris ostis Eesti Pank väärtpabereid kokku väiksema summa eest, kui keskpangale laekus raha aegunud väärtpaberite eest. Väärtpaberi aegumisel tuleb see lunastada ehk väärtpaberi välja andnud institutsioon peab tasuma väärtpaberi omanikule kokkulepitud summa. Euroala keskpangad on kokku leppinud, et varaostukava puhul kasutatakse reinvesteerimist ehk aeguvate väärtpaberite asemel ostetakse uued. Reinvesteerimisel kasutatakse silumist, mis tähendab, et aasta reinvesteeringute maht jaotatakse kuude peale laiali, olenemata sellest, kui palju mingis kuus tegelikult väärtpabereid lunastatakse.

Eesti Pank on ostnud Euroopa institutsioonide ning alates 2020. aasta juunist ka Eesti valitsuse võlakirju (PSPP) raames.

Alates 2015. aasta juunist kuni 2016. aasta maini sai Eesti Pank erandkorras osta Eesti riigile kuuluva võrguettevõtte Elering võlakirju. 2016. aasta juunist said euroala keskpangad osta ettevõtete võlakirju eraldiseisva ostukava (CSPP) raames. Ettevõtete võlakirju ostavad kuus sellele varaklassile spetsialiseerunud euroala keskpanka: Belgia, Saksa, Hispaania, Prantsuse, Itaalia ja Soome keskpank. Kvaliteedinõuetele sobivaid Eesti ettevõtete võlakirju – hetkel vastavad nõuetele Eleringi ja Eesti Energia võlakirjad – ostab Soome keskpank. Euroala keskpangad ei avalikusta ostetud võlakirjade mahtu ettevõtete arvestuses. Ettevõtete võlakirjade ostmisega seotud tulud ja riskid jagunevad kõigi euroala keskpankade vahel vastavalt Euroopa Keskpanga kapitalivõtmele (Eesti Panga osa on 0,2980%). Varasemalt Eesti Panga poolt erandkorras ostetud Eleringi võlakirjadega kaetud finantsriskid on Eesti Panga kanda.

Alates 2020. aastast osales Eesti Pank ka pandikirjade kolmandas ostuprogrammis (CBPP3), mis kuulutati välja juba 2014. aastal. Eesti kommertspangad emiteerisid pandikirju esmakordselt alles 2020. aastal. Ka pandikirjade ostmisega seotud tulud ja riskid jagunevad kõigi euroala keskpankade vahel vastavalt Euroopa Keskpanga kapitalivõtmele.

Eesti Pank on ostnud võlakirju ka pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames, kuid euroala keskpangad ei avalikusta neid oste riikide arvestuses.