IMFi liikmesriikide majanduse, sh ka Eesti majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Levinud nimetus "artikkel IV konsultatsioonid" tuleneb IMFi põhikirja neljandast artiklist, kus on sätestatud Valuutafondi ja liikmesriikide kohustused seoses rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega.

Kõik Eestit puudutavad raportid ja publikatsioonid on avaldatud ka Rahvusvahelise Valuutafondi kodulehel.

*****

Rahvusvaheline Valuutafond
Eesti Vabariik - 2013. aasta artikkel IV konsultatsioon
RVFi delegatsiooni esialgsed järeldused

Tallinn, 18. märts 2013

1. Eesti majandus on kindlal taastumisrajal ja inflatsioon on aeglustunud. Majanduskasv saavutas tänu ühisrahale ja mõistlikule makromajanduspoliitikale 2012. aastal taas kestliku tempo. Taastumist on tagant tõuganud eeskätt eksport, mis on tublisti ületanud oma kriisieelse taseme. Reaktsioonina kasutamata tootmisvõimaluste vähenemisele on märkimisväärselt kasvanud erainvesteeringud. Eratarbimist on soodustanud nii tarbijate paranev kindlustunne kui ka tugevam tööjõuturg. Samas on tarbimist tagasi hoidnud majapidamiste kõrge võlakoormus, mis pingestab nende bilansse. Inflatsioon on alanenud koos üleilmsete kütuse- ja toiduainehindadega, kuid on siiski jätkuvalt üks ELi kõrgemaid. Ehkki nii üldine kui ka pikaajaline töötuse määr on kahanenud, on need siiski suuremad kui enne kriisi.

2. 2013. aastal peaks majanduskasv aeglustuma umbes 3 protsendini. Sisenõudluse tugevnemise positiivse mõju nullib nõrk väliskeskkond. Kui euroala majandus 2013. aasta teises pooles taastub, panustab eksport kasvu positiivselt ka tulevikus. Eratarbimine peaks suurenema tänu maksukärbetele ja tööturu edasisele paranemisele. Investeeringuväljavaateid toetavad avaliku sektori kapitalikulutused. Inflatsioon peaks ootuste kohaselt mõnevõrra aeglustuma, jäädes veidi üle 3%, sest nõrgenev väline hinnasurve enam kui tasakaalustab Eesti energiaturu avanemise ja aktsiisitõusude mõju. Alusinflatsioon peaks püsima üldjoontes muutumatult 2% juures, kuna palgatõusu mõju neutraliseerib suuresti tootlikkuse kasv.

3. 2013. aasta väljavaadet ohustavad pigem langusriskid. Need tulenevad ennekõike pikale venida võivast aeglasest majanduskasvust euroalal. Kuna kaks kolmandikku Eesti ekspordist läheb Euroopa Liitu, võib euroala majanduse taastumise viibimine pidurdada Eesti ekspordikasvu, nõrgestada tööturgu, vähendada majapidamiste laenuteenindamisvõimet ning kahjustada pankade varade kvaliteeti. Reaal- ja finantssektori varasemalt ilmnenud tasakaalustamatuse leevenemine kestaks kauem ja pärsiks sisenõudlust. Üleilmsete finantsturgude hüplikkuse võimalik süvenemine võib põhjustada finantsmõjude ülekandumist. Teine võimalus on, et kui euroala taastub oodatust rutem või eksport peab vastu paremini, kui arvati, siis majanduskasv kiireneb. Sel juhul annab jätkuvalt tugev tööturg hoogu juurde palga- ja hinnasurvele.

4. Kirjeldatud taustal peaks Eesti majanduspoliitika keskenduma raskesti kätte tulnud eelarve- ja finantsstabiilsuse toetamisele ning konkurentsivõime kindlustamisele, et soodustada majanduse ja tööhõive kasvu. Riigi senine poliitika ja euro kasutuselevõtt on aidanud vähendada tasakaalustamatust ja haavatavust. Neile saavutustele toetudes peaks edasine poliitika olema suunatud eelarve stabiilsuse säilitamisele, finantssektori edasisele tugevdamisele ning kestliku kasvu edendamisele.

Eelarve stabiilsuse säilitamine

5. 2013. aasta eelarve kuluprioriteedid ja töötuskindlustusmakse langetamine on kiiduväärt. Eelarvekulutuste tõus on seotud sotsiaalkulutustega, eeskätt vanaduspensioni, töötushüvitise, vanemate sissetulekut arvestava lapsetoetuse ja palgafondiga (viimane oli viimased kolm aastat külmutatud). Eelarve näeb ette ka ELi tõukefondidega seotud riiklike investeeringute kasvu. Kulude kasvu tasakaalustab osaliselt praeguste kulutuste kärpimine. Eelarve tulude poolel mõjub kodumajapidamiste bilansile soodsalt tööstuskindlustusmakse kärpimine. Delegatsiooni hinnangul võib eelarve saavutada 2013. aastal väikese ülejäägi, sest 2012. aasta teise poole oodatust elavama majandusaktiivsuse tulemusena on tulud veidi suurem, kui eelarves ette nähti.

6. Valesti ajastatud eelarvestiimulite vältimiseks tuleb sel aastal siiski kindlameelselt hoiduda täiendavatest kulutustest. Delegatsiooni hinnangul jääb eelarvepositsioon üldjoontes neutraalseks ja kohaseks, kui võtta arvesse majandustsükli tingimusi. Selles kontekstis soovitame ametivõimudel pidada vastu survele kulutusi tõsta, järgida eelarves paika pandud eraldisi ning panna tallele kõik erakorralised tulud. Kui aga realiseeruma peaksid langusriskid, tuleb lasta toimida automaatsetel stabilisaatoritel, säilitades samas eelarvepoliitika usaldusväärsuse.

7. Kuna valitsuse keskmise aja eelarve-eesmärk (s.t väike ülejääk) on silmapiiril, seisab Eesti ees väljakutse tagada selle saavutamine tegeledes samal ajal teiste keskmise perspektiivi vajadustega. Tänu kindlameelsetele pingutustele, et kontrollida jooksvaid kulutusi — sh avaliku sektori palgafondi jätkuv piiramine — ja suunata kulutused ümber avaliku sektori investeeringuteks, võivad prognoositud tulud viia keskmises perspektiivis eelarve väikese ülejäägini. See hoiaks riigivõla madala ja jätkusuutlikuna ning annaks eelarvepuhvrid toimetulekuks majanduse hüplikkuse ja langusriskidega. Kui eelarvetingimused seda lubavad, tuleb leida võimalusi tegeleda keskmise aja väljakutsetega ning vähendada maksukoormust.

8. Täieliku keskpika aja eelarveraamistiku rakendamine aitab hinnata poliitilisi kompromisse ning vältida tsüklilisust võimendavat poliitikat. Ametivõimud arutavad, kuidas viia Eesti eelarvepoliitika raamistikku sisse kohustusi, mis tulenevad ELi fiskaalkokkuleppest ja kaksikpaketist. Sõltumata konkreetsest eelarvereeglist ja loodavate institutsioonide ülesehitusest, peaks raamistik järgima Eesti eelarvepoliitika tavasid ning olema seega läbipaistev ja võimalikult lihtne, toetades eelarvepoliitika usaldusväärsust. Mitut aastat hõlmavad kulude ülemmäärad peaks olema raamistiku lahutamatu osa, kuna need vähendaksid ebakindlust ja tugevdaksid eelarvedistsipliini. Lisaks tuleks raamistiku rakendamisel vältida tsüklilisust võimendavat eelarvepoliitikat, säilitades samal ajal eelarvepoliitika usaldusväärsuse.

Finantssektori edasine tugevdamine

9. Eesti finantssektor on järjest tugevamaks muutunud ja ehkki riskid pole kadunud, leevendavad neid paranevad bilansid ja adekvaatne kapitali- ja likviidsusjuhtimine. Pangad on säilitanud kasumlikkuse, nad on likviidsed ja hea kapitaliseeritusega, ehkki maha on kantud ligi pool halbadest laenudest. Peale selle on laenude ja hoiuste suhe rekordmadal, sest kodumaised hoiused on jõudsalt kasvanud. Riigisiseselt tulenevad ohud suuremalt jaolt 6 kuu Euriborist sõltuva intressimääraga hüpoteeklaenudest. Väliskeskkonna riskid on seotud sellega, et märkimisväärne osa Eesti pankade rahastamisest koosneb välisfinantseerimisest, mis võib osutuda hüplikuks. Need riskid on siiski hallatavad. Praegu ootavad turud, et intressimäärad jäävad madalaks. Samuti  on paranenud ettevõtete ja majapidamiste võla ja omakapitali suhe ning tugev tööturg tõstnud erasektori võlateenindamisvõimet. Eestis tegutsevate tütarettevõtete rahastamine emapankade poolt peegeldab strateegilist otsust seista oma kõrge kasumlikkusega investeeringute taga.

10. Makrofinantsjärelevalve aitab riske veelgi vähendada. Kapitalinõuete direktiivi IV paketi kapitali- ja likviidsussätete õigeaegne kohaldamine koostöös emapankade koduriikide järelevalveasutustega suurendaks Eesti finantssektori vastupanuvõimet. See ei piiraks põhjendamatult pankade marginaale või majandusele antavat krediiti, kuna Eestis tegutsevad pangad juba vastavad kehtestatavatele nõuetele või ületavad neid. Arvestades lühiajalise muutuva intressimääraga hüpoteeklaenude suurt osakaalu, peaksid ametivõimud kaaluma piirmäärade kehtestamist laenu ja tagatise väärtuse ning laenu ja sissetuleku suhtarvudele, et vähendada eluasemeturu ja majanduslangusega seotud riske. Makrofinantsjärelevalve institutsionaalset raamistikku saaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituste järgi muuta veelgi selgemaks ja tugevdada keskpanga makrofinantsjärelevalve alaseid volitusi ning olemasolevat kolmepoolset (Eesti Pank, rahandusministeerium ja finantsinspektsioon) koostööd. See aitaks edendada süsteemsete riskide seiret ja vältida võimalikke ootamatusi.

11. Tihedam piiriülene järelevalvealane koostöö võib samuti edendada finantsstabiilsust Eestis. Aastate jooksul on Eesti ja teised Balti riigid koos oma Põhjamaade kolleegidega arendanud välja tõhusa piirkondliku järelevalveraamistiku, mida toetavad koostöölepingud ning Põhja-Balti stabiilsusgrupi ja makrofinantsjärelevalve koostöökogu loomine. Senine töö on keskendunud kriisikulude jagamise mehhanismi ja finantskontsernide ühise andmebaasi loomisele, samuti on tegeletud piiriüleste kriisisimulatsiooni harjutuste ettevalmistusega. Koos ELi tasandi algatustega tuleks nende jõupingutustega jätkata ning rakendada raamistiku põhielemendid, seejuures leppida kokku kriisikulude jagamise kriteeriumites.

12. ELi pangandusliit edendaks Eesti finantsstabiilsust kooskõlas Põhja-ja Baltimaade pikaajalise tiheda koostöökorraldusega. Pangandusliit tugevdaks kogu ELi finantsilist usaldusväärsust. Selles osas on tehtud edusamme ühtse järelevalvemehhanismi (Single Supervisory Mechanism, SSM) loomisel. See asetab Eesti kaks suuremat panka EKP otsese järelevalve alla. Siiski tuleb teha täiendavat tööd, et täpsustada Eesti ametivõimude rolli ja volitusi selles kontekstis, sealhulgas järelevalvekolleegiumides ja seoses konfidentsiaalse teabe vahetamisega. SSMi ja pangandusliidu muude elementide arenedes tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et ei häiruks olemasolev Põhja-Baltimaade järelevalvekorraldus.

Kestliku kasvu edendamine

13. Eesti peab tugevdama ka oma välist konkurentsivõimet, lahendama oskuste mittevastavuse probleemi ning kiirendama inimkapitali akumulatsiooni. Tööhõive suurendamine ekspordiga seotud tegevusaladel on toetanud ressursside ümberjaotamist välismajandusest tulu saavasse sektorisse ja aidanud järsult kahandada tööpuudust. Viimane on siiski endiselt kõrge ja selle edasist vähenemist takistab oskuste mittevastavuse probleem ning pikaajaline struktuurne tööpuudus. Lisaks, kuigi majandus on üldjoontes konkurentsivõimeline, peab Eesti üha enam konkureerima odavamalt tootjatega. Nagu rõhutatakse konkurentsivõime kavas „Eesti 2020”, on teadmispõhised tegevused võtmetegur, mille abil liikuda ekspordi väärtusahelas ülespoole. Sellega seoses tervitab delegatsioon ametivõimude jätkuvaid jõupingutusi, et reformida koolitus-ja haridusprogramme ning muuta neid paindlikumaks, samuti parandada koostööd asjaomaste asutuste vahel. Jätkuv tähelepanu nendele valdkondadele soodustab inimkapitali akumulatsiooni, toetab tootlikkust ja suurendab majanduskasvu pikaajalisi väljavaateid.

*****

Me täname Eesti ametivõime külalislahkuse ning avameelsete ja viljakate arutelude eest.

IMFi artikkel IV konsultatsioonide järel valmib IMFi raport majanduspoliitiliste hinnangutega Eesti kohta, mis avaldatakse mai alguses 2013.

Pressikonverents: IMF-i delegatsiooni visiidi ülevaade 18.03.2013