1994. aastal osalesid üleööturul kõik Eesti kommertspangad

1994. aasta üleöölaenude kogukäibeks kujunes 16353,07 miljonit krooni ja kaalutud keskmiseks aastaintressiks 5,67%. Üleööturu areng jätkus ootuspäraselt. Suurenes pankadevaheline usaldatavus ja stabiliseerusid laenude intressid. Oluline tähis oli see, et üleöölaenude turul hakkasid osalema kõik Eesti kommertspangad.

Esimesed pankadevahelised üleöötehingud tehti Eestis 1993. aasta juunis. Esialgu oli nende maht väga väike ja vähene oli ka osalejate aktiivsus. Väljakujunemata rahaturul olid intressid kõrged, ent koos laenude mahu suurenemisega hakkasid alates 1993. aasta septembrist alanema ka laenuintressid.

Kui 1993. aasta juunis kujunes üleöölaenude käibeks 6,8 miljonit krooni ja kaalutud keskmine aastaintress oli 11,24%, siis sama aasta detsembris suurenes käive juba 504,14 miljoni kroonini ja kaalutud keskmine aastaintress langes 6,31%-ni. (Vt. joonis 1 ja joonis 2).

Üleöölaenude turu käive kasvas ka 1994. aasta esimesel poolel iga kuuga ning jõudis juulis 2644,77 miljoni kroonini. Juuni- ja juulikuu rekordiline üleöölaenude maht oli seotud eelkõige siiski Eesti Sotsiaalpanga makseraskustega. Sotsiaalpank oli üleööturu suurim laenuvõtja ning see tõi nendel kuudel kaasa keskmise intressi järsu tõusu maikuu 5,48%-lt (tolle ajani madalaim tase) juulis 5,92%-ni. Ühtaegu püsisid teiste pankade vaheliste laenude intressid vahemikus 5,40-5,50%.

Augustis, pärst Eesti Sotsiaalpanga ajutist väljalangemist üleöölaenude turult, alanes kaalutud keskmine aastaintress 5,56%-ni ja kuu käibeks kujunes 1259,59 miljonit krooni. Septembrist aasta lõpuni oli üleööturu keskmine kuukäive 1148,8 miljonit krooni. Keskmine aastaintress jäi sel ajal vahemikku 5,54-5,59%. Detsembris toimus pankadevahelisi üleöölaene 952,48 miljoni krooni eest, kusjuures kaalutud keskmise intress oli turu poolteise tegevusaasta madalaim -- 5,43%.

Loodetavasti toob 1995. aasta endaga kaasa rahaturu instrumentide mitmekesistumise, sest stabiilne üleööturg on loonud eeldused sisemise rahaturu edasiseks kiireks arenguks.

Aivar Kurrot