EESTI MAKSEBILANSS 1994. AASTA III KVARTALIS

Maksebilansi esitus on muutunud

Selleks, et muuta maksebilansi erinevate osabilansside vahelised seosed arusaadavamaks, on bilansi struktuuri varasemaga võrreldes veidi muudetud.

Reservide muutus on lahutatud kapitali- ja finantskontost ning muudetud bilansi eraldi kontoks. Selline eraldamine peaks andma selgema pildi konkreetsel perioodil toimunud kapitali- ja finantstehingutest. Kapitali- ja finantskonto koosneb nüüd kapitali ülekannetest ning otse-, portfelli- ja muudest investeeringutest. Liites kokku jooksva konto saldo, kapitali- ja finantskonto saldo ning statistilised vead ja täpsustused, saame üldbilansi. Üldbilanss võrdub reservide muutusega, mis on vastandmärgiga, sest maksebilanss tervikuna peab võrduma nulliga, s.t. olema tasakaalus.

1993.-1994. aasta maksebilansi lühivariant on toodud tabelis 1.

JOOKSEV KONTO

1994. aasta III kvartalis kasvas Eesti maksebilansi jooksva konto defitsiit ligi 1,9 korda, kuid oli 49,5 miljonit krooni I kvartali puudujäägist väiksem. Analoogiliselt varasemate perioodidega oli ka

III kvartalis jooksva konto puudujääk otseselt seotud väliskaubandusbilansi defitsiidiga. (Vt. joonis 1).

Kaubad

III kvartalis jäi kaupade eksport ja import II kvartali tasemele. Väliskaubanduse defitsiit oli põhjustatud valdavalt investeeringukaupade (masinad ja seadmed) ning mineraalsete toodete (kütused) tunduvalt suuremast sisseveost võrreldes nende väljaveoga. (Vt. tabel 2 ja tabel 3).

Juulis vähenes eksport (f.o.b. hindades) 28% ja import (c.i.f. hindades) 8%. Selle üheks põhjuseks olid suvepuhkused. Ekspordi suur kahanemine oli seotud ka Venemaa-poolsete kõrgendatud tollimaksude kehtestamisega toidukaupade impordile alates 1. juulist. Augustis ja septembris suurenesid eksport ja import jõudsalt.

1993. aasta sama ajaga võrreldes suurenes kaupade eksport III kvartalis 1,4 ja import ligi 1,7 korda. (Vt. tabel 2). Väliskaubanduse tormilise arengu periood hakkab siiski lõppema. Ehkki Eesti import ületab tunduvalt eksporti, kasvas eksport mõnevõrra kiiremini: 1994. aasta III kvartali ekspordi maht ületas I kvartali vastavat näitajat 14%, impordi maht aga 8%.

III kvartalis vähenes kaupade väljavedu võrreldes II kvartaliga põhiliselt metallide, puidu ja toidukaupade ekspordi kahanemise tõttu. 30% kasvas aga kütuste väljavedu: varem suurtes kogustes Venemaalt sisse veetud naftasaadusi (eelkõige masuuti) eksporditi Lääne-Euroopa maadesse. Garderoobikaupade väljavedu suurenes 14 ning keemiatoodete eksport 10%.

Impordi osas oli suuremaks muutuseks vaid transpordivahendite väljaveo 10%-line kasv.

Võrreldes 1993. aasta III kvartaliga suurenes 1994. aasta samal perioodil tunduvalt kütuste väljavedu (2,2 korda). Enamiku kaubagruppide osas oli eksport kasvanud 1,6-1,8 korda, metallide ja transpordivahendite väljavedu aga oli vähenenud.

Impordis oli aastaga kõige enam -- 2,4 korda -- kasvanud puidu- ja paberitoodete sissevedu. Ülejäänud kaubagruppide osas oli kasv 1,6-1,9-kordne, transpordivahendite sissevedu aga jäi 1993. aasta sama perioodi tasemele.

Kaubagrupiti aasta jooksul toimunud olulisemad struktuurimuutused (vt. tabel 4) olid transpordivahendite osatähtsuse langus, samuti keemiatööstuse toodete ning masinate ja seadmete osatähtsuse kasv nii ekspordis kui ka impordis. Metallide osa ekspordis vähenes ja kütuste osa suures.

Tulususe järgi oli täheldatav toidukaupade ning garderoobikaupade tulususe vähenemine ning ka varem defitsiidis olnud kaubagruppide (masinad ja seadmed, mineraalsed tooted, keemiakaubad, transpordivahendid) puudujäägi suurenemine (Vt. tabel 3). Oli ka erandeid -- puidu ja mööbli eksport ületab järjest rohkem nende importi. 1993. aasta III kvartalis ületas metallide eksport nende sisseveo, 1994. aasta samal perioodil oli olukord vastupidine: import oli ekspordist suurem.

Tabelis 5, tabelis 6 ja tabelis 7 on toodud andmed Eesti olulisemate väliskaubanduspartnerite kohta. Loetletud 10 riiki on omandanud Eesti väliskaubanduses võrdlemisi stabiilse koha -- 1993. aastal ja 1994. III kvartalis oli nende summaarne osatähtsus Eesti ekspordis 84% ning impordis 76-79%.

Liidrid olid III kvartalis endiselt Soome ja Venemaa. Seejuures Venemaa oli juhtkohal Eesti ekspordis ning Soome Eesti impordis. Võrreldes 1993. aasta sama ajaga oli Venemaa osatähtsus 1994. aasta III kvartalis jäänud ekspordi osas endiseks. Võrreldes 1994. aasta II kvartaliga toimunud järsu languse põhjuseks oli aga asjaolu, et II kvartalis eksporditi Eestist Venemaale palju toidukaupu, kuna taheti vältida kõrgeid impordi tollitariife, mille Venemaa kehtestas Eesti suhtes alates 1. juulist. Uutele tollibarjääridele vaatamata hakkas toidukaupade eksport Venemaale alates augustist taas jõudsalt kasvama. Kui 1993. aasta 9 kuuga moodustasid toidukaubad Eesti ekspordist Venemaale 31%, siis 1994. aasta samal perioodil tõusis see näitaja 45%-ni. Venemaa osatähtsus Eesti impordis on tasapisi langenud 14,1%-ni.

Soome osa Eesti ekspordis on vähenenud, impordis aga pidevalt suurenenud. Päritolumaa järgi moodustas 1994. aasta III kvartalis Eestisse toodud kaubast import Soomest 30,4%, kaupleva maa järgi 37,7%. Nii ekspordis kui ka impordis oli võrreldes 1993. aasta sama perioodiga kasvanud ka Rootsi osatähtsus.

Kõige suurem väliskaubandusdefitsiit on Eestil Soomega ning see on pidevalt kasvanud: 1994. aasta III kvartalis ületas puudujääk kauba päritolumaa järgi 1993. aasta sama aja näitajat 4 korda. Kaupleva maa järgi oli Eestil väliskaubanduse defitsiit Soomega III kvartalis peaaegu 1,2 miljardit krooni -- sama suur, kui riigi kogu väliskaubandusbilansi puudujääk. Oluliselt on suurenenud defitsiit kaubavahetuses Saksamaaga. Mõnekümne miljoni kroonine bilansi puudujääk Rootsiga ei ole suur, arvestades kahe maa väliskaubanduskäivet. Ülejäänud tabelis 5, tabelis 6ja tabelis 7toodud ülejäänud 7 riigiga oli Eestil III kvartalis väliskaubandusbilanss positiivne, seejuures oli ülejääk suurim Läti, Venemaa ja Leeduga.

Teenused

Teenuste bilansi käive oli 1994. aasta III kvartalis rekordiliselt suur: mitteresidentidelt osteti teenuseid 1,3 miljardi krooni eest ning neile müüdi teenuseid 1,7 miljardi krooni eest.

Olulisemateks Eestile netotulu andnud teenuseliikideks olid jätkuvalt transport ja turism. III kvartalis oli bilanss positiivne veel side- ja kommunikatsiooniteenuste ning arvuti- ja informatsiooniteenuste osas. (Vt. tabel 8).

Suurima käibega olid transporditeenused, mis moodustasid III kvartali teenuste bilansi kogukäibest 53%. Neid müüdi 1 miljardi ning osteti 0,6 miljardi krooni eest. (Vt. tabel 9ja joonis 2).

Kaubaveo bilansi struktuuris toimusid olulised muutused. Õhu- ja maismaatranspordi osas kaubaveoteenuste eksport kasvas, merevedude maht aga vähenes II kvartaliga võrreldes 36%, mis on rohkem kui kümnendiku võrra väiksem ka merevedude I kvartali kreeditkäibest. Põhjuseks oli meretransiitvedude kahekordne vähenemine, mis oli tingitud Eesti kaudu toimunud Venemaa teraviljaveoste peaaegu täielikust katkemisest. Meretranspordi suure osatähtsuse tõttu transporditeenuste saldos vähenes ka transporditeenustelt saadav netotulu. Kaubaveoteenuste osakaal veoteenuste kogukäibes oli III kvartalis 51%, saldos 47%.

Erinevalt 1994. aasta eelnenud kvartalitest osutus reisijatevedu esmakordselt kaubaveost tulusamaks. Selle põhjuseks oli eelpoolmainitud kaubaveoteenuste mahu vähenemine ning turismihooaja kõrgpunkt. Reisijateveoteenuste eksport on pidevalt ületanud nende importi ligi neli korda. II kvartaliga võrreldes suurenes nii selle teenuseliigi deebet- kui ka kreeditkäive ligi 25%. III kvartali lõpus aset leidnud merekatastroofi järelmõjusid arvestades kahaneb IV kvartalis ilmselt reisijateveoteenuste eksport. Seoses mitteresidentsete firmade tõenäolise tulekuga mereliinidele suureneb hiljem omakorda nende teenuste import. Mõlemad asjaolud vähendavad edaspidi reisijateveo tulukust Eesti jaoks. Ehkki reisijateveo osatähtsus veonduse kogukäibes oli transporditeenustest väikseim -- 24%, moodustas see transpordibilansi positiivsest saldost 52%.

Järsult kahanesid rahvusvahelise transpordi teenindamisest saadavad tulud. III kvartali muude veoteenuste positiivne saldo moodustas II kvartali vastavast näitajast vaid 4%. Kuigi sisseostetud teenuste maht on olnud suhteliselt stabiilne, vähenes nende teenuste müük mitteresidentidele III kvartalis 43%. See oli otseselt seotud meretransiitvedude vähenemisest tingitud sadamamaksude, agenteerimistasude, laadimis-, lossimistööde jm. osutatud teenuste väiksema mahuga. Ehkki muude transporditeenuste käive moodustas III kvartalis veerandi transpordibilansi käibest, oli selle teenuseliigi osatähtsus vaid 1% transporditeenustelt saadud puhastulus.

Vaadates III kvartali veonduse saldot ja käivet transpordiliikide lõikes, oli osatähtsuselt jätkuvalt esikohal meretransport. Õhutranspordi osa jäi mõlemal juhul alla kümnendiku. (Vt. joonis 3).

Jooksvale kontole avaldas III kvartalis tavapärasest suuremat mõju turismiteenuste käive, mis moodustas teenuste bilansi kogukäibest 22% (II kvartalis 14%). Turismihooaja kulmineerumisel eksporditi kõnealuseid teenuseid enam kui 400 miljoni ning imporditi 240 miljoni krooni eest. Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas turismiteenuste eksport 70 ja import 50% ning vastavalt sellele suurenes nende positiivne saldo üle kahe korra. (Vt. joonis 4).

Kokkuvõttes avaldas teenuste bilansile III kvartalis olulist mõju meretransiitvedude mahu langus ja turismiteenuste käibe kasv, eriti ekspordi osas. Sellega kaasnes turismi- ja ka reisijateveo teenustelt saadud netotulu suurenemine. Ehkki viimane oli küllalt ulatuslik, ei suutnud see kompenseerida kaubavedudelt ja nende teenindamiselt saadud tulude langust, mistõttu teenuste bilansi positiivne saldo võrreldes II kvartaliga kahanes, kuid oli siiski suurem kui I kvartalis ja 1993. aasta III kvartalis. Ülejäänud teenuseliikide saldo oli valdavalt negatiivne, kuid nende käive ei ole seni olnud märkimisväärne.

Tulud

II kvartaliga võrreldes suurenes järsult tulude bilansi defitsiit. (Vt. tabel 10).

Tulude vool Eestisse on olnud kvartalite lõikes suhteliselt stabiilne ning seotud põhiliselt välismaale tehtud portfelliinvesteeringutelt ja rahapaigutustelt saadud omanikutulu ja intressidega.

Välismaale kantud tulud kasvasid III kvartalis II kvartaliga võrreldes ligi kahekordseks. Kuna seni on investeeringute suund olnud valdavalt ühepoolne -- välismaalt Eestisse, siis liigub ka neilt saadud tulu Eestist välja. Tulude kasv näitab Eestisse tehtud investeeringute tasuvust.

II kvartaliga võrreldes suurenes ka riiklikelt laenudelt makstud intresside summa, mis suurendas raha väljavoolu.

Ülekanded

Ülekannete bilansi saldo oli III kvartalis jätkuvalt positiivne.

Sissetulnud ülekanded (256,2 mln. kr.) langesid peamiselt välisabi arvele, mida saadi vaadeldaval perioodil kaupade ja teenustena kokku ligi 178 miljoni krooni eest. Ülejäänud osa moodustasid põhiliselt valitsussektori ning erasektori jooksvad ülekanded (sõjaväepensionid, pärandused jmt.).

Ülekannetena Eestist väljaminevad summad on olnud seni suhteliselt väikesed -- III kvartalis 15,6 mln. kr. -- ning seotud peamiselt erasektori raha liikumisega.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO

Esmakordselt pärast 1992. aasta lõppu muutus kapitali- ja finantskonto 1994. aasta III kvartalis defitsiitseks.

Kapitalikonto kaudu liikus Eestist raha välja 3 miljonit krooni rohkem, kui seda sisse tuli. See oli seotud peamiselt Eestist alaliselt lahkunud inimestele makstud toetustega.

Finantskonto defitsiidi põhjustasid portfelliinvesteeringud ja muud investeeringud. Otseinvesteeringutena tuli Eestisse kapitali rohkem, kui seda samas vormis välismaale investeeriti.

Otseinvesteeringud

Aasta esimese 9 kuu jooksul Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusumma ületas 2,5 miljardit krooni ja ühtlasi ka kogu 1993. aasta otseinvesteeringute summa. III kvartalis suurenesid ka Eesti investeeringud välismaale, moodustades ligi 22 miljonit krooni. Põhiliselt paigutati raha kinnisvarasse. Eestisse tehtud otseinvesteeringute struktuurist annab ülevaate tabel 11.

90% III kvartalis Eestisse saabunud otseinvesteeringutest tehti juba tegutsevatesse ettevõtetesse, mis näitab, et raha paigutamine Eestisse tasub end ära. Moodustati ka 222 uut väliskapitali osalusega ettevõtet.

Olulise osa III kvartali otseinvesteeringutest moodustas reinvesteeritud tulu. See on arvestuslik ning leitud väliskapitali osaluse alusel ettevõtete seni jaotamata kasumist, mida on vähendatud kahjumisummade võrra. Tegelik reinvesteeritud tulu määratakse ettevõtetes aruandeaastale järgneval aktsionäride üldkoosolekul. Sellekohase info saamisel teeb Eesti Pank tagantjärele täpsustusi maksebilansis.

Laenukapitali (otseinvesteerijatega seotud nõuete ja kohustuste saldo) osatähtsus otseinvesteeringutes on kvartalite lõikes vähenenud ning moodustas III kvartalis kogu otseinvesteeringute mahust 8% (I kv. -- 20, II kv. -- 16%).

Kohustuste osas ületas pikaajaliste laenude saamine nende tagasimaksmise 85,9 miljoni krooni võrra. Lühiajaliste laenude puhul olid tagasimaksed saamisest 2,2 mln. krooni võrra suuremad. Ka kaubanduskrediidi võlgnevused otseinvesteerijaile vähenesid 11 mln. krooni. Seega suurenesid kohustused otseinvesteerija ees III kvartalis kokku 122 miljonit krooni vähem kui II kvartalis.

Nõuded otseinvesteerija suhtes kasvasid. Need koosnesid peamiselt mitteresidentide kaubanduskrediidi võlgadest residentidele ning otseinvesteerijaile antud lühiajalistest laenudest.

Kõigi otseinvesteeringute sh. põhikapitali tehtud otseinvesteeringute struktuurist tegevusalade lõikes annab ülevaate joonis 5. Valdav osa rahast suundus III kvartalis tööstusse. Olulised valdkonnad olid veel hulgi- ja jaekaubandus ning transport ja side.

Kolmandik III kvartalis Eestisse saabunud väliskapitalist nii otseinvesteeringutena kokku kui ka põhikapitali vormis pärines Soomest. (Vt. joonis 6). Teisteks olulisteks otseinvesteerijateks olid Rootsi ja Iirimaa.

Rohkem kui kahekordne otseinvesteeringute vähenemine II kvartaliga võrreldes oli osaliselt tingitud eelnenud kvartali tavatult suurest investeeringute mahust (Eesti-suuruse riigi puhul võivad majanduse üldpilti oluliselt mõjutada ka üksiktehingud).

Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringutena Eestist välja voolanud netokapital (s.t. välismaale paigutatud miinus tagasi toodud summad) kasvas 1994. aasta juulist septembrini II kvartaliga võrreldes üle 8 korra. Oluliselt suurenesid ka tehtud investeeringud.

1994. aasta kahes esimeses kvartalis liikus Eesti residentide raha välismaale peamiselt investeerimisfondide vahendusel. III kvartalis oli kasv tingitud ettevõtete poolt otse sooritatud rahapaigutustest. Peamiselt omandati Soome ja Venemaa turul kaubeldavaid väärtpabereid.

Eesti väärtpaberituru väikese mahu tõttu ei toimunud ka III kvartalis olulist väliskapitali juurdevoolu Eesti portfelliinvesteeringute turule -- summa jäi alla 1 miljoni Eesti krooni.

Muud investeeringud

Muude investeeringute negatiivne saldo suurenes III kvartalis eelkõige lühiajalise kapitali väljavoolu tõttu, mis kasvas kõigis neljas majandussektoris. Suurim mõju oli kommertspankade sularaha ja lühiajaliste deposiitide suurenenud välismaale siirdamisel. Sellisel rahapaigutusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks muutusid 1994. aasta juuli alguses pankade kohustusliku reservi arvutamise reeglid, millega suurenesid pankade investeerimisvõimalused ligi 200 miljoni krooni ulatuses. Teiseks on pidevalt kasvanud muud pankade käsutuses olevad ressursid (näiteks hoiused), mida pole võimalik Eestis tulusalt paigutada, sest pankade jaoks usaldusväärsete laenuprojektide maht on suurenenud investeerimisvõimalustest aeglasemalt. Augustis-septembris vähenes ka Eesti pankadevahelise üleööturu maht, kuna Eesti Sotsiaalpanga makseraskused nõrgendasid ajutiselt pankadevahelist usaldatavust.

Sarnaselt pangandussektoriga voolas ka muude sektorite kaudu varasemast rohkem raha Eestist välja. See oli seotud eelkõige laevade ja veoautode pikaajalise üürimise laienemisega välismaalt. Teine muu kapitali väljavoolu põhjus oli see, et Eesti ettevõtted maksid tagasi välismaalt saadud lühiajalisi laene. See näitab Eesti majanduses osalejate maksejõulisuse paranemist.

Peamine muu kapitali sissevool Eestisse oli seotud rahandusinstitutsioonide ja valitsussektori pikaajalise laenukapitaliga. Eesti Pank, Valitsus ja Eesti Investeerimispank kasutasid III kvartalis välislaene 158,6 miljoni Eesti krooni eest. Kolm neljandikku sellest summast kulus mitmesuguste masinate ja seadmete ostuks. Osa rahast kasutati energiasäästuprogrammi ja Tallinna lennuvälja rekonstrueerimistööde finantseerimiseks. Riiklikul tasemel võetud või garanteeritud laene III kvartalis tagasi ei makstud.

RESERVID

Rahareformijärgsel perioodil on reservid kasvanud 3,8 korda. 1994. aasta esimese 6 kuu jooksul nende juurdekasv aeglustus ja III kvartalis reservid mõnevõrra vähenesid. Sellel oli mitu põhjust.

Seoses Eesti ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahel sõlmitud lepinguga eraldas RVF üle 200 miljoni Eesti krooni, mis laenatakse edasi Eesti kommertspankadele, andmaks neile pikaajalist krediidiressurssi. Vastavalt lepingule liiguvad need summad läbi Eesti Panga Valitsuse arvele, kes need omakorda jagab vajalikud nõuded täitnud kommertspankade vahel. Esimesed maksed sooritati III kvartali jooksul ja seetõttu toimus maksebilansi seisukohast vaid summade liikumine reservidest kapitali- ja finantskonto valitsussektorisse.

Teine reservide vähenemise põhjus oli otseselt seotud nii jooksva kui ka kapitali- ja finantskonto defitsiidiga III kvartalis. Seega liikus raha Eestist rohkem välja kui tuli sisse.

Reservide muutust kajastavad numbrid pole lõplikud. Alates 1994. aasta novembrikuu lõpust hinnatakse SDR-des (special drawing rights -- Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik) fikseeritud nõuded ja kohustused ümber bilansi kuupäeval kehtiva SDR-i kursiga, mis on arvutatud SDR-i korvvaluutade ja Eesti Panga vastavate valuutakursside baasil. Seoses sellega toimub tagantjärele ka varasemate perioodide reservide ümberhindamine. Muudatused tehakse IV kvartali maksebilansi koostamisel.

Eesti Panga maksebilansi osakond