EESTI MAJANDUSE ÜLEVAADE. OKTOOBER 1995

KROONIKA

1. oktoobrist tõusis elektrienergia hind keskmiselt 13% ja põlevkivi piirhind 10%.

2. oktoobril alustas Eesti Hoiupank oma aktsiate avalikku emissiooni. Selle kogumaht on 30 miljonit krooni.

4. oktoobril tegid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööstuse ning Tööandjate Keskliit ühise avalduse, milles soovisid Valitsuselt tunnipalga alammäära tõstmist 4 kroonini (vastab 680-kroonisele kuupalgale). Ametiühingute andmeil saab minimaalpalka iga 20. töötaja.

8. oktoobril kirjutati alla memorandumile, mille kohaselt PHARE programmi raames eraldatakse Eesti põllumajanduse arendamiseks 2,4 miljonit eküüd.

12. oktoobril teatas peaminister Tiit Vähi Riigikogus Valitsuse tagasiastumisest. Põhjuseks olid süüdistused Siseministeeriumi seotuses ebaseadusliku jälitustegevusega.

Tulenevalt 1. septembril jõustunud äriseadustikust otsustas Valitsus moodustada riikliku keskäriregistri ja kinnitas selle põhikirja. Registri haldajaks saab Justiitsministeerium.

17. oktoobril nimetas president Lennart Meri peaministrikandidaadiks senise valitsusjuhi Tiit Vähi ja tegi talle ülesandeks moodustada uus Valitsus.

18. oktoobril tühistas Riigikogu karusnahaaktsiisi seaduse. Nüüdsest maksustatakse aktsiisimaksuga ainult alkoholi, mootorikütuseid ja imporditavaid mootorsõidukeid.

20. oktoobril kooskõlastasid Koonderakond ja Maarahva Ühendus koalitsioonileppe Reformierakonnaga.

23. oktoobril andis Riigikogu Valitsusele loa tühistada põllumajanduslike ühismajandite reformimise käigus uutele põllumajandusettevõtetele enne 1. jaanuari 1995 kogunenud riiklike maksude võlgade viivised. Sama otsus tehti Eesti Energia ja Eesti Kütuse maksuvõlalt enne 1. jaanuari 1995 arvutatud viiviste kohta.

24. oktoobril kiitis Valitsus heaks 2 miljoni dollari suuruse keskkonnakaitselaenu lepingu.

25. oktoobril võttis Riigikogu vastu 1995. aasta riigieelarve II lisaeelarve seaduse. Lisaeelarve suurus on 50 miljonit krooni. Seaduse juurde kuuluvad lisana ka riikliku sotsiaalkindlustuse ja riikliku ravikindlustuse lisaeelarve.

26. oktoobril andis Riigikogu senisele peaministrile Tiit Vähile volitused Valitsuse moodustamiseks.

MAJANDUSPOLIITIKA

Oktoobris astus tagasi EV Valitsus ning lagunes senine valitsuskoalitsioon. Koonderakond ja Maarahva Ühendus sõlmisid uue koalitsioonileppe Reformierakonnaga. Leping on vaadeldav uue Valitsuse majanduspoliitilise platvormina. Koalitsioonilepingu kohaselt ei kasutata majanduses kaitsetolle, subsiidiume, dotatsioone ega muid otseseid toetusi (v.a. kohaliku transpordi doteerimine). Seega soovib uus Valitsus jätkata eelmiste valitsuste majanduspoliitilist kurssi.

Reformierakond sai endale välis-, sise-, sotsiaal-, majandus-, haridus- ning teede- ja sideministri koha. Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse ministrikohtadel jätkavad põhiliselt Valitsuse eelmise koosseisu ministrid.

Nii seadusandliku kui ka täitevvõimu tasandil tegeldi 1996. aasta eelarve- ja tulupoliitika kujundamisega. Eelarvepoliitika seisukohalt oli oluline mootorikütuse aktsiisi seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine. Seadus jõustub 15. novembrist 1995 ja näeb ette diislikütuse ning bensiini aktsiisi suurenemise 200%. Maksumäärade tõstmisest plaanitakse 1996. aastal saada ca 300 mln. kr. lisatulu. Ka uute maksumäärade puhul ei ületa aktsiisi keskmine osatähtsus 30% kütuse hinnast. Paljudes riikides on see näitaja 60-70%.

Sama oluline on Valitsuse poolt ette valmistatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, mis näeb samuti ette maksumäärade tõstmise. Kokku loodetakse suurendatud alkoholiaktsiisist saada 1996. aastal 1,6 korda rohkem tulu kui 1995. aastal. Mõlema aktsiisi suurenemisest saadav lisatulu peab korvama üksikisiku tulumaksu maksuvaba miinimumi tõstmise.

Analoogiliselt eelmise aastaga kiitis Valitsus põhimõtteliselt heaks idee vabastada füüsiliste isikute poolt 1995. aasta põllumajandustoodangult saadav kuni 35 000 krooni suurune tulu tulumaksust (1994. aasta põllumajandustoodangult saadud maksuvaba aastatulu suurus oli 25 000 krooni). Maksuvaba tulu suurendamine tähendas sisuliselt tulude indekseerimist.

Kooskõlas 21. juulil 1995 jõustunud hasartmängu seadusega kiitis Valitsus heaks hasartmängu maksu seaduse eelnõu, mis sätestab senisest kõrgemad maksumäärad. Valitsus loodab nende abil suurenda hasartmängude maksu laekumist 40-45%.

Oktoobris jõudsid Kultuuri- ja Haridusministeeriumi esindajad hariduskolleegiumiga kokkuleppele õpetajate palkade tõstmise üksikasjades. Palku tõsteti tagasiulatuvalt 1. oktoobrist ning sõltuvalt pedagoogide vanusest ja haridustasemest. Kõrgkooli lõpetanud ja kooli tööle läinud pedagoogide palk tõusis 1,5 korda, teistel kõrgharidusega õpetajatel 1,3 korda ja pedagoogilise kõrghariduseta õpetajatel 1,2 korda. Samuti suurenes klassijuhatajatundide eest makstav tasu. Keskmiselt tõusid õpetajate palgad 1,3 korda. Seni oli Haridusministeeriumile alluvate koolide õpetajate keskmine palk 1600 krooni, nüüd peaks see tõusma keskmiselt 580 krooni võrra.

Palju tegeldi oktoobris tehnilisse infrastruktuuri tehtavate välisinvesteeringute kavandamisega. Eestis viibis Euroopa Investeeerimispanga (EIB) esindus, kes uuris Tallinn-Narva raudteeliini olukorda. EIB on nõus laenama selle rekonstrueerimiseks 16 miljonit eküüd. Kavandatava laenulepingu kohaselt keelatakse reisijateveo doteerimine kaubaveo arvelt, et tagada laenu tagasimaksmine. PHARE raha eest on kavas uurida ka teiste raudteeliinide seisundit.

RE Eesti Energia sõlmis lepingu Soome firmaga ABB Power Oy Eesti Elektrijaama jaoks lendtuha elektrifiltri valmistamise ja paigaldamise kohta. Projekti maksumus on 41 mln. kr. ja see on seotud Eesti poolt varem võetud kohustusega vähendada põlevkivielektrijaamades tekkivat õhusaastet. Koos tootmise kasvuga hakkab saasteprobleem teravnema. Hansapank ja Eesti Hoiupank plaanivad korraldada Eesti Energia võlakirjade emissiooni. Pangad ostavad võlakirjad kõigepealt ise ära 20 mln. kr. eest.

Jätkus laenude hankimine rahvusvahelistelt rahandusorganisatsioonidelt ja välispankadelt krediidiressursi suurendamiseks. Maailmapank eraldas viiele Eesti kommertspangale (Eesti Investeerimispank, Hansapank, Eesti Hoiupank, Tallinna Pank ja Eesti Ühispank) 10 mln. dollarit, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) kiitis heaks Eesti Ühispanga 53 miljoni krooni suuruse laenutaotluse ning Hansapank ja Belgia Krediidipank sõlmisid 100 miljoni belgia frangi suuruse krediidiliini avamise lepingu. Hõlbustamaks välissuhtlemist, on Hansapank, Eesti Hoiupank, Tallinna Pank ja Eesti Ühispank alustanud ettevalmistusi oma aktsiatega Helsingi börsile minekuks.

Tähelepanu pälvis ka Soome Merita Panga kolmeaastaste võlakirjade 50 miljoni krooni suurune emissioon Eestis, mis lõppes 14,1 miljoni krooni suuruse ülemärkimisega. Varem on Eesti turul võlakirju emiteerinud Jaapani Investeerimispank (NIB) ja Postipankki OY.

MAJANDUSKASV

Alates augustist on majanduskasvu indeks suurenenud (vt. joonis 1), seda eriti tarbimispoolse indeksi kiirema kasvu arvel. Oktoobri majanduskasv septembrikuu suhtes oli 4,5%, seega suurem kui eelmise aasta samal kuul ning viimase 3 ja 12 kuu jooksul keskmiselt (vt. tabel 1). Selle tulemusena oli käesoleva aasta 10 kuu keskmine majanduskasv 1994. aasta sama ajaga võrreldes 2,2%, mis lubab prognoosida 1995. aasta majanduskasvuks 2-3%.

Kui 1994. aasta reaalne majanduskasv formeerus põhiliselt esimese 7-8 kuu jooksul, siis 1995. aasta majanduskasv põhineb aasta alguskuudel ja perioodil alates augustist (vt. joonis 2).

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil riigi majanduse üldseisund 1995. aasta III kvartalis peamiste majandusindikaatorite järgi märgatavalt ei muutunud. Süvenesid raskused majanduse tasakaalustamisel, seda nii eelarve tulude-kulude, kaupade ekspordi-impordi kui ka eratarbimise-investeerimise vahekorra osas. Analoogilist tasakaalustamata arengut võib märgata ka majanduskasvu tulude- ja tarbimispoolse indeksi muutusi jälgides (vt. joonis 1).

Nagu septembris, nii põhines majanduskasvu indeksi suurenemine ka oktoobris tarbimispoolse indeksi kiirel kasvul (vt. tabel 2). Põhilise panuse sellesse andis investeeringute lähendmuutuja. Investeerimiskliima paranemist näitab nii antud kroonilaenude ja kapitalikaupade impordi kasv kui ka laenuintressi kahanemine.

Tuludepoolne indeks suurenes oktoobris tarbimispoolsest indeksist vähem. Kõige enam mõjutas tuludepoolset indeksit tegevuse brutoülejäägi lähendmuutuja, mis näitab ettevõtete kasumi ja segatulu kasvu.

INFLATSIOON

Rahareformijärgsel ajal on suurem osa inflatsiooniindikaatoreid eelmise aastaga võrreldes alanenud (vt. tabel 3).

Tarbijahinnaindeks

Tarbijahinnad kasvasid oktoobris septembrikuu suhtes 3,1% (vt. joonis 3). Oktoobris kasvas THI rohkem kui viimase 3 ja 12 kuu jooksul keskmiselt (vt. tabel 4). Sesoonsed muutused põhjustasid oktoobris 13% tarbijahindade juurdekasvust e. THI suurenemise 0,4 protsendipunkti. 87% tarbijahinna kasvust oli tingitud muudest teguritest (vt. joonis 4).

Viimase aasta jooksul (november 1994-oktoober 1995) on tarbijahinnad Lätis, Leedus ja Venemaal tõusnud vastavalt 24,1, 36,2 ja 185,5%. Seega on Eesti tarbijahindade kasv (28,4%) olnud väiksem kui Leedus ja eriti Venemaal.

Oktoobris oli hinnatõusu põhikomponendiks varjatud sektori hinnakasv (vt. tabel 4). Mõlemas sektoris on aga hinnakasv aastail 1994 ja 1995 aeglustunud. Seda näitab hinnamuutuse võrdlus eelmise aasta sama kuu suhtes (vt. joonis 5).

Kahe sektori hinnamuutuste osatähtsus THI kasvus on toodud tabelis 5. Oktoobris oli 47% THI kasvust tingitud hinnatõusust avatud ning 53% varjatud sektoris.

Hinnatõusu teguranalüüs

Oktoobris põhjustasid hinnakasvu avatud sektoris välistegurid: Saksa marga nominaalkursi nõrgenemine mitmete muude tööstusmaade valuutade suhtes ning varem toimunud Vene rubla ja Leedu liti reaalkursi tugevnemine Eesti krooni suhtes (vt. tabel 6). Hälbimuslik rahapakkumine ja fiskaalpoliitikat kirjeldav tegur tingisid samuti avatud sektori hindade mõninga tõusu.

Välishinnad mõjutasid oktoobris ka varjatud sektori hindu kasvu suunas. Kõige mõjukamaks varjatud sektori hinnakasvu teguriks oli aga administratiivne hinnatõus (elektri- ja soojusenergia hinna tõstmine).

Hinnatõusu komponentanalüüs

Kauba- ja teenuseagregaatidest kallinesid oktoobris enim eluasemega ja vaba aja veetmisega seotud kulud ning toit (vt. tabel 7). Kokku põhjustasid nad 80% THI kasvust (vt. tabel 8).

Kauba- ja teenusegruppidest kallines oktoobris kõige enam elekter, soojusenergia, küte (vt. tabel 9). Grupi hinnakasv oli omakorda 68% ulatuses seotud soojusenergia ja 24% ulatuses elektrienergia kallinemisega. Piima ja piimatoodete hinna tõus oli seotud piima 8,3%-lise ja rasvade hinna tõus või 16,5%-lise kallinemisega. Kolme viimase kuuga on või hind tõusnud 58,1%. Grupi üür, vesi, kanalisatsioon kallinemine oli tingitud üüritariifide 3,8%-lisest ja kommunaalteenuste hindade 2,6%-lisest kasvust. Puu- ja köögivilja odavnemine oli peamiselt seotud kartuli ning värske puuvilja hinna alanemisega.

THI-ga on tihedalt seotud hinnavariatsioon. See on arvutatud kaalutud dispersiooni baasil standardhälbena ning talle on samuti iseloomulik alanemistendents. Oktoobris see näitaja aga kasvas (vt. joonis 6).

Tootjahinnaindeks

Tootjahinnad kasvasid oktoobris septembrikuu suhtes 3,1% e. rohkem kui viimase 3 ja 12 kuu jooksul keskmiselt (vt. tabel 10). Suhteliselt kõrge kasvu põhjuseks oli elektrienergia ning põlevkivi kallinemine. Töötlevas tööstuses tõusis enim - 5,6% - piimatoodete hind. Hinnakasv energeetikas ja mäetööstuses on nii 1995. aasta 10 kuu kui ka viimase aasta jooksul (võrreldes 1994. aasta oktoobriga) olnud suurem hinnatõusust töötlevas tööstuses (vastavalt 2,6 ja 2,2 korda).

Tootjahinna alusindeksite (detsember 1992 = 1) võrdlus näitab, et alates 1994. aasta septembrist on tootjahinnad energeetikas ja mäetööstuses tõusnud enam kui töötlevas tööstuses. Oktoobris kahe alusindeksi vahe suurenes (vt. joonis 7). Energeetika ja mäetööstuse toodangu hindu tõstetakse administratiivselt. Kuna oktoobris tehti seda järjekordselt, siis oli ka tootjahinna tõus suurel määral tingitud selle valdkonna hinnakasvust (tabel 11).

Ekspordihinnaindeks

Ekspordihinnad kasvasid oktoobris septembrikuu suhtes 2,1% (vt. tabel 12). Ekspordihinna kasv 1994. aasta vastava kuu suhtes näitab üldiselt alanemistendentsi, kuigi oktoobris vastav näitaja septembriga võrreldes mõnevõrra suurenes (vt. joonis 8).

Oktoobris põhjustas 92,3% ekspordihinna tõusust tekstiili ja tekstiilitoodete ning mitmesuguste tööstuskaupade ekspordi kallinemine (vastavalt 4,8 ja 6,4%).

Ehitushinnaindeks

Kuna oktoobri-detsembri hinnaindeksid avaldatakse alles 1996. aasta jaanuaris, siis on käesolevas ülevaates vaadeldud septembrikuu andmeid.

Ehitushinnad kasvasid septembris augustikuu suhtes 1,4%. Septembri ehitushinna kasv oli viimase 3 ja 12 kuu keskmisest väiksem (vt. tabel 13). Analoogiliselt muude inflatsiooniindikaatoritega on ka ehitushinna kasv eelmise aasta sama kuu suhtes aeglustunud, kuid suhteliselt vähem. Pikemaaegsete projektide (kestvusega üle 3 kuu) puhul kasutatakse ehituses hindade indekseerimist. Selleks lisatakse lepingusse klausel, mis võimaldab tulevase objekti maksumust tagantjärele tegeliku hinnaindeksi alusel korrigeerida (mõned firmad kasutavad seejuures ehitushinna-, teised tarbijahinnaindeksit). Firmade seisukohalt tagab see projekti elluviimisel normaalse rentaabluse, mis ei sõltu sisemaisest hinnatõusust. Praktikas aga muutub ehitushinnaindeksi kasv seetõttu suurel määral autoregressiivseks. Nimetatud mehhanism puudutab eelkõige suuremaid firmasid ja projekte. Nende osatähtsus ehitusturul on aga piisavalt suur selleks, et põhjustada suhteliselt stabiilset ehitushinna kasvu, samal ajal kui muude hinnaindeksite kasv pidevalt aeglustub.

Erinevate komponentide suhteline osatähtsus ehitushinna kasvus on toodud tabelis 14. Septembris oli 95% ehitushinna kasvust tingitud ehitusmaterjalide kallinemisest, kusjuures viimane oli 12 kuu keskmisest väiksem.

1994. aasta jaanuarist muudeti ehitushinnaindeksi struktuuri (vt. joonis 9). Selle tulemusena tööjõu osatähtsus suurenes, ehitusmasinate ja -materjalide osatähtsus aga vähenes.

Krooni efektiivse reaalkursi indeks

Oktoobris tõusis krooni reaalkurss septembrikuu taseme suhtes 3,2% (vt. tabel 15ja joonis 10).

Arenenud tööstusriikide valuutade suhtes tõstis krooni reaalkurssi Eesti hinnatõus. Siirdemajandusega riikidest kaubanduspartnerite valuutade suhtes krooni reaalkurss oktoobris küll tõusis, kuid nii rahareformijärgsel ajal tervikuna kui ka viimase 3 ja 12 kuu jooksul keskmiselt on ta langenud. Pärast 5 kuud kestnud langust tõusis Eesti krooni nominaalne vahetuskurss Vene rubla suhtes 4,3%.

Erinevate komponentide osatähtsust krooni reaalkursi muudus iseloomustab tabel 16. Näiteks krooni reaalkursi 3,2%-line tõus oli 1,5 protsendipunkti ulatuses tingitud krooni nominaalkursi tõusust. Et hinnatõus Eestis (3,1%) ületas meie väliskaubanduspartnerite oma (kokkukaalutuna 1,4%), tõusis reaalkurss veel 1,7 protsendipunkti. Eesti tarbijahinna kasv mõjutab krooni reaalkurssi tõusu, välisriikide oma aga languse suunas.

Sisemaine reaalvahetuskursi indeks (majanduse varjatud ja avatud sektori hinnaindeksite suhe) kasvas oktoobris samuti. Alates rahareformist on varjatud sektori hinnakasv ületanud hinnakasvu avatud sektoris 2,67 korda, krooni efektiivne reaalkurss on samal ajal tõusnud 2,61 korda.

RIIGIEELARVE JA KOHALIKUD EELARVED

Eelarvesüsteemi tulude pool on 1995. aastaks kavandatud pingelisemana kui aasta tagasi. Sellele viitab asjaolu, et riigieelarve ja kohalike eelarvete tulude ülejääk kasvavas kokkuvõttes on püsinud tänavu madalamal tasemel kui kogu 1994. aasta jooksul (vt. joonis 11). Võrreldes plaanituga on kõige pingelisem seis riigieelarves, kuhu 1995. aastal peab koonduma 54,3% eelarvesüsteemi tuludest ja kust 20,7% neist tuleb ümber jaotada kohalike eelarvete ja sotsiaalkindlustuse vahel. 9 kuuga laekus riigieelarvesse 52,7% eelarvesüsteemi tuludest (sama palju kui I poolaastal) ning ca 20% neist siirdati teistele eelarvesüsteemi lülidele (1994. aasta samal ajal vastavalt 60,9 ja 17,5%).

Kogu eelarvesüsteemi (riigieelarve ja kohalikud eelarved, sotsiaal- ja ravikindlustus) kohta kokku võib väita, et tulude laekumine ja raha kulutamine vastas esimese 9 kuu järel plaanitule. Oodatust paremini laekusid töötasufondiga seotud maksud, s.t. isikutulumaks ja sotsiaalmaks (vt. tabel 17). Töötasuga seotud maksude parem laekumine ilmnes ka 1994. aasta III kvartalis, kui käibemaksu osatähtsus eelarvesüsteemi tuludes vähenes 24%-ni ning isikutulumaksu ja sotsiaalmaksu osatähtsus suurenes vastavalt 22,2 ja 33,2%-ni. 1995. aasta III kvartali tulude struktuur ei erine sellest üle 1 protsendipunkti.

Nii laekumised kui ka kulutused on 1995. aastal kuude lõikes jaotunud ühtlasemalt kui mullu. Eelarvesüsteemi tulusid ja kulusid 1995. aasta III kvartalis iseloomustab tabel 18. Võrreldes 1994. aasta III kvartaliga olid riigieelarve jooksvad tulud tänavu 1,5 ning kulud 1,13 korda suuremad. Kogu eelarvesüsteemi tulud suurenesid samal ajal 1,6 ning kulud 1,1 korda (vt. tabel 19). Sellised kasvukordajad ei peegelda aasta keskmisi muutusi, vaid viitavad sellele, et 1995. aasta III kvartalis olid tulud aasta keskmisega võrreldes suuremad ja kulud väiksemad.

Võrreldes septembriga paranes oktoobris riigieelarve ja kohalike eelarvete tulude laekumine (vt. joonis 12ja joonis 13). Kulutuste kasv oli seejuures väiksem ning jooksvate tulude ülejääk suurenes (vt. joonis 14ja joonis 15).

TÖÖTUS

Tööturuameti andmeil hakkas oktoobris töötus suurenema. See on sügis-talvisele perioodile iseloomulik. 1. novembri seisuga oli töötuks tunnistatuid 411 võrra ehk 3,1% enam kui 1. oktoobril (vt. tabel 20). Seejuures oli abiraha saajaid 1,8% rohkem kui septembris.

Võrreldes 1993. aastaga vähenes töötute arv nii 1994. aastal kui ka tänavu. Kuid käesoleva aasta suvel langustendents pidurdus ja asendus sügiskuudel mõõduka kasvuga (vt. joonis 16).

Tööturu reguleerimist Eestis iseloomustab tabel 21. Töötute koolituseks 1995. aasta 9 kuuga kulutatud summa kasv võrreldes 1994. aasta sama ajaga on seotud eelkõige töötute täiend- ja ümberõppe stipendiumi tõstmisega 450 kroonini kuus alates 1. oktoobrist 1994. Täiend- ja ümberõppele suunatute arv vähenes eelkõige töötu sotsiaalse kaitse seadusest tuleneva piirangu tõttu, mille kohaselt õppima võib suunata üksnes töötuna registreerituid. Ühe töötu õppekulud olid tänavu 9 kuuga keskmiselt 2,4 korda suuremad kui 1994. aasta samal ajal.

Ettevõtluse alustamiseks said töötud tänavu 9 kuuga 2,8 korda rohkem raha kui aasta varem. Vastavalt seadusele võib töötu rakendamise korral toetust saada ka tööandja - poole aasta jooksul miinimumpalga ulatuses ning lisaks veel poole aasta jooksul poole miinimumpalga ulatuses.

1995. aastal tehtud kulutused näitavad, et Eestis on eelistuse saanud aktiivsete tööturu reguleerimise vahendite (töötute koolitus ja ettevõtluse alustamise toetus) kasutamine. Vähenenud on töötu abiraha maksmine.

Tööhõiveametitesse on tänavu iga kuu pöördunud keskmiselt 3 tuhat mittetöötavat tööotsijat vähem kui 1994. aasta samal ajal. EMOR-i tööhõiveuuringu andmeil kasutavad tööhõivetalituste abi ligikaudu pooled tööotsijad. Ülejäänud leiavad uue töökoha kas tuttavate soovitusel, ajalehtekuulutuste abiga või pöördudes otse tööandjate poole. Oma tasulisi teenuseid pakuvad üha enam ka personaliotsingutele spetsialiseerunud firmad. Pealegi on levinud arvamus, et tööhõiveametite kaudu saab vaid madalapalgalisi ja vähest väljaõpet nõudvaid töökohti, aga personaliotsingu firmade teenuseid kasutavad ka mainekad ettevõtted endale vajalike (tipp)spetsialistide leidmiseks.

EMOR-i andmeil ulatus tööotsijate osatähtsus III kvartalis 5,6%-ni tööealistest (linnas 5,8 ja maal 5,1%) ning tööotsijate määr hõivatute ja tööotsijate üldarvust 7%-ni, kusjuures I poolaastal oli see ligi 8%. Töövõimelises eas elanike üldine hõivatuse määr kasvas EMOR-i andmeil III kvartalis 76%-ni (I poolaastal 74%).

Töötute hulgas on suurenenud nende isikute osatähtsus, kes on tööd otsinud üle 12 kuu. Tööturuameti andmeil oli I kvartali lõpus 61% tööotsijaist kulutanud uue koha otsimiseks alla 6 kuu, 22% 6-12 kuud ja 17% üle 12 kuu. II kvartali lõpus olid vastavad arvud 46, 32 ja 22% ning III kvartali lõpus 50, 22 ja 28%. Pikka aega tööta olnud tööotsijate osatähtsus oli suurim Narvas ja väikseim Tallinnas (vt. joonis 17). EMOR-i andmeil tõusis üle aasta töökohta otsinute osatähtsus kõigi tööotsijate hulgas ligikaudu ühe kolmandikuni 1993. aasta II poolel ja on enam-vähem samal tasemel püsinud seniajani.

Piirkondlikult on töötuse tase endiselt kõrge Võrumaal ja Ida-Virumaal (vt. tabel 22). Seal ei toimunud märgatavat langust isegi suvekuudel. Madal on töötuse tase Harju- ja Pärnumaal.

Tööpakkumisi oli oktoobris kõige enam samuti Pärnumaal. Seal leidis ka suhteliselt kõige suurem osa tööotsijatest kuu jooksul rakenduse. Töötuse taseme piirkondlikku ühtlustumist Eestis segab tööotsijate vähene mobiilsus, mis on tingitud odavate üürikorterite vähesusest linnades ja asulates.

Töötuks tunnistatute hulgas on 1995. aastal suurenenud naiste osatähtsus (I kvartali lõpus 62,7, II kvartali lõpus 64,3 ja III kvartali lõpus 68,5%). Sügisel kasvas 16-24-aastaste töötute osatähtsus 20,6%-ni (1. juuli seisuga oli see 15,1%), mis oli seotud osa koolilõpetajate tunnistamisega töötuks.

Eestlaste osatähtsus töötute seas suurenes suve 54%-lt sügiseks 57%-ni. Seda võis mõnevõrra mõjutada mitte-eestlaste väljaränne, sest 1995. aasta 9 kuu jooksul vähenes Eesti rahvastik väljarände arvel 7798 inimese võrra.

Teistes Balti riikides on töötuse määr endiselt kõrgem kui Eestis. Leedus oli 1. novembri seisuga tööotsijana registreeritud 5,6% tööealisest elanikkonnast, töötuks tunnistatuid oli seejuures 2,6%. Töötutest sai abiraha 70,7%. Lätis oli töötuid 5,3% tööealistest, neist sai abiraha 47%.

Ida-Euroopa siirdemajandusega riikide seas püsib suhteliselt madal töötuse määr Tšehhi Vabariigis (septembris 3%). Ungaris, Bulgaarias ja Rumeenias on see ca 10, Slovakkias 13, Sloveenias 14 ning Poolas 15%.

PALK

Sotsiaalministeeriumi andmeil oli oktoobris keskmine brutopalk 2445 krooni ehk 3,6% suurem kui septembris (vt. tabel 23).

Viimastel kuudel aset leidnud palkade kasv on analoogiline 1994. aasta sama perioodi muutustega (vt. joonis 18). Reaalpalk suurenes oktoobris võrreldes septembriga 0,5%. Pärast suvist tõusu ei ole reaalpalk enam märgatavalt kasvanud. 1995. aasta 10 kuuga on reaalpalk igakuiste juurdekasvude keskmisena 1994. aasta samade kuudega võrreldes kasvanud 9,4%.

EMOR-i pereuuringute andmeil oli brutotöötasu ühe palgasaaja kohta oktoobris 5,3% väiksem kui keskmine brutopalk Sotsiaalministeeriumi arvestuste järgi (vt. joonis 19).

Palkade diferentseerituse nihkeid 1995. aasta kolme kvartali jooksul võib hinnata üsna tagasihoidlikeks. Võrreldes töötajate jaotust kätte saadud palga suuruse järgi I ja III kvartalis, vähenes kolme kõige madalama palgagrupi osatähtsus 3,6 protsendipunkti, kolme kõige kõrgema palgagrupi osatähtsus aga suurenes 2,4 protsendipunkti (vt. joonis 20).

Võrreldes teiste Balti riikidega oli Eesti keskmine palk oktoobris kõrgem nii Läti (100,63 latti ehk 2134 krooni) kui ka Leedu keskmisest palgast (570,43 litti ehk 1614 krooni). USA dollarites oli oktoobrikuu keskmine palk Eestis 216, Lätis 188 ja Leedus 143 USD. Leedus on lisaks palkadele aga ka hinnad Baltimaade madalaimad.

PEREDE TULUD

EMOR-i andmeil jätkus oktoobris elanike tulude kasv. Pereliikme kohta saadud tulu oli 1305 krooni (3,1% suurem kui septembris; vt. tabel 24). Võrreldes aasta algusega (jaanuaris 1049 krooni) on kätte saadud tulu pereliikme kohta 10 kuuga kasvanud 24,4%.

Arvestuslik brutotulu moodustas oktoobris EMOR-i andmeil keskmiselt 1521 krooni pereliikme kohta, s.t. oli 3,6% suurem kui septembris. Reaalne brutotulu suurenes 0,5%, reaalne netotulu jäi aga septembrikuu tasemele (vt. joonis 21).

Riigi Statistikaamet (RSA) on perede tulusid vaadelnud alates 1995. aasta juulist. Kõigil neljal vaatluskuul on perede tulud osutunud kulutustest väiksemaks. Selle põhjuseks peetakse asjaolu, et osa küsitletud peresid on oma tulusid varjanud. Seetõttu on siin analüüsimiseks kasutatud EMOR-i andmeid.

Kätte saadud töötasu moodustab pidevalt enam kui poole brutotulust (vt. tabel 25). Septembris ja oktoobris suurenes sotsiaalkindlustusest saadud tulude osakaal, mis on seotud vanaduspensioni määra tõstmisega.

Põhiliseks elanike tulude kasvu mõjutavaks komponendiks on jäänud kätte saadud töötasu. Oktoobris ulatus töötasu osatähtsus netotulu kasvus 70,4%-ni, III kvartalis (võrreldes II kvartali keskmisega) tingis ta aga 88,7% tulude langusest (vt. tabel 26).

Sügisel on elanike tootmistegevusest saadud tulu suurendanud põllumajandussaaduste müük ja ettevõtluse tulu kasv.

ERATARBIMINE JA SÄäSTMINE

EMOR-i andmeil kulutati oktoobris peredes tarbimiseks keskmiselt 1084 krooni pereliikme kohta, mis moodustas 83,1% saadud rahalistest tuludest (vt. tabel 27). Kui lugeda ülejäänud osa sissetulekutest säästudeks, siis moodustasid need oktoobris 221 krooni pereliikme kohta ehk 16,9% tuludest.

Võrreldes septembriga vähenes tarbimine oktoobris 2,2%, reaaltarbimine aga 5,2%. Võrreldes 1995. aasta jaanuariga (989 krooni pereliikme kohta) kasvas tarbimine 10 kuuga 9,6%. 1995. aasta oktoobri reaaltarbimise summa 1993. aasta jaanuari hindades (468 krooni) erines vähe 1994. aasta oktoobri tasemest (462 krooni). Seega on suurem osa tarbimiskulude suurenemisest kulunud tarbijahindade tõusu katmiseks (vt. joonis 22).

Oktoobris vähenes kestvuskaupade ostmine (vt. muud kaubad ja teenused, tabel 28) ja suurenesid eelkõige kulutused eluasemele. Seejuures oli elektri, kütte, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest tasutud summa kasv niivõrd suur, et seda ei katnud isegi ehitusmaterjali ostude (kuulub samuti eluasemega seotud kulude hulka) kahekordne vähenemine.

Tarbimise struktuuris kasvas oktoobris eluasemekulude osatähtsus 2,2 protsendipunkti (vt. tabel 29). Võrreldes 1994. aasta sama kuuga oli eluasemekulude osakaal suurenenud 5,8 protsendipunkti.

Linnas on eluasemekulutuste osatähtsus ligi 6 protsendipunkti suurem kui maal, kus tehakse peaaegu samavõrra rohkem kulutusi põllumajandustootmiseks.

MAJANDUSLIK EBAVÕRDSUS

1995. aastal on elanike tulude diferentseeritus vähenenud. Seda näitab Gini koefitsiendi muutumine (vt. joonis 23). Oktoobris ületasid kõige rikkama tuludetsiili perede keskmised tulud kõige vaesemate perede tuludetsiili keskmist taset umbes 10 korda (vt. tabel 30).

Rikkama 10% perede rahalised tulud olid oktoobris elanike tulude keskmisest tasemest ligi 3 korda suuremad. Rikkama 20% perede tuluosa oli oktoobris 2,6 protsendipunkti väiksem kui septembris, vaesema 40% perede tuluosa aga 2 protsendipunkti suurem.

Eluks hädavajalikud püsikulud moodustasid oktoobris 370 krooni pereliikme kohta, ületades septembri taset 12 krooniga. Püsikulude kasv oli tingitud toidukaupade ning elektri- ja soojusenergia hinna tõusust.

Minimaalse toidukorvi maksumusest (oktoobris 302 krooni pereliikme kohta) kulutas toidu ostmiseks vähem 22% peredest (septembris 20%).

Vaesema 20% perede ostukorv kallines oktoobris 2,8, rikkama 20% perede ostukorv 2,4% (vt. tabel 31).

Urmas Sepp
Andres Kerge
Tiiu Luks
Andres Saarniit
Natalja Viilmann