EESTI MAKSEBILANSS 1994. AASTAL[1]

JOOKSEVKONTO

Erinevalt 1993. aastast oli mullu maksebilansi jooksevkonto defitsiidis kogu aasta jooksul (vt. tabel 1). See oli otseselt tingitud väliskaubandusbilansi puudujäägist. Maksebilansi jooksevkonto ja väliskaubandusbilansi muutumise sünkroonsus on näha joonisel 1.

Kaubad[2]

Impordi kiirem kasv 1994. aastal võrreldes ekspordiga põhjustas väliskaubandusbilansi defitsiidi suurenemise, eriti IV kvartalis (vt. joonis 2). Siis kasvas eriti kiiresti masinate ja seadmete ning keemia- ja plastmasstoodete sissevedu. Need kaks kaubagruppi koos mineraalsete toodetega (põhiliselt kütused) ongi Eesti väliskaubandusbilansi puudujäägi peamised tekitajad (vt. joonis 3).

Väliskaubanduskäibe struktuur[3]

Eesti väliskaubanduskäive suurenes 1994. aastal võrreldes 1993. aastaga 1,7 korda (import c.i.f. hindades; vt. tabel 2). Kõige kiirema arenguga kaubagruppideks oli puit, paber ja nendest valmistatud tooted, keemia- ja plastmasstooted ning masinad ja seadmed. Muudest kaubagruppidest aeglasemalt suurenes transpordivahendite käive. Osatähtsuselt olid 1994. aastal väliskaubanduskäibes endiselt juhtpositsioonil toidukaubad. Teisele kohale tõusid garderoobikaupade asemel masinad ja seadmed.

Kaubagruppide ekspordi-impordi saldode märgid jäid 1994. aastal samaks, mis 1993. aastal. Seejuures negatiivsed saldod suurenesid ja positiivsed vähenesid. Erandiks olid puit ja puidutooted ning mööbel, mille positiivne saldo kasvas. Kui 1993. aastal oli suurima ülejäägiga toidukaupade eksport-import, siis 1994. aastal tõusid esikohale puit ja puidutooted.

Ekspordi struktuur

Ekspordi maht kasvas 1994. aastal võrreldes 1993. aastaga 1,6 korda. Muudest kaubagruppidest kiiremini suurenes keemiatööstuse toodete, puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete ning masinate ja seadmete väljavedu (vt. tabel 3ja joonis 4).Keskmisest vähem kasvas transpordivahendite ja metallide eksport.

Suurima osatähtsusega olid ekspordis nii 1993. kui ka 1994. aastal toidukaubad. Kaubagrupi siseselt vähenes eelmisel aastal loomsete toodete (liha, kala, piim) ja suurenes toiduainetööstuse toodete (vorstitooted, konservid, joogid) osatähtsus.

Garderoobikaupade väljaveo kasv oli tingitud peamiselt sellest, et Rootsist ja Soomest toodi Eestisse töötlemiseks rohkem riidekaupu. Olulisim muutus ekspordi struktuuris oli aga transpordivahendite osa vähenemine ja puidu osa kasv. Kui 1993. aastal eksporditi põhiliselt töötlemata puitu, siis 1994. aastal suurenes kiiresti algselt töödeldud puidu (saematerjali) osatähtsus. Keemiatööstuse toodetest veeti välja rohkem anorgaanilisi kemikaale, ravimeid, väetisi, pesemisvahendeid ning parfümeeria- ja kosmeetikatooteid. Eksporditud masinate ja seadmete hulgas moodustasid kaaluka osa mitmesugused raadio- ja teleaparatuuri detailid ning seadmed, samuti arvutid.

Impordi struktuur

Import kasvas vaadeldaval perioodil 1,8 korda (c.i.f. hindades). Kõige kiiremini suurenes puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete sissevedu (vt. tabel 4ja joonis 5). Keskmisest kiiremini kasvas ka keemiakaupade, metallide ning masinate ja seadmete import. Analoogiliselt väljaveoga suurenes ka transpordivahendite sissevedu kõige vähem. Võib järeldada, et autokaubanduse buum (eelkõige kasutatud sõiduautode vahendamine läänest itta) hakkab Eesti väliskaubanduses mööduma.

Nagu 1993. nii ka 1994. aastal olid Eesti impordis suurima osatähtsusega masinad ja seadmed. Mullu suurenes nende osa viiendikuni kogu sisseveost. Kõige enam imporditi sidetehnikat ja arvuteid. Kogu impordis olid 1994. aastal teisel kohal toidukaubad. Nende osa võrreldes 1993. aastaga suurenes veidi eelkõige loomsete toodete, köögi- ja puuvilja ning jookide arvel. Endiselt hõivasid olulise koha mineraalsed tooted (valdavalt kütused). Keemiakaupade sisseveos domineerisid ravimid, parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning pesemisvahendid.

Käive kaubanduspartnerite lõikes

Eesti olulisemate kaubanduspartnerite pingereas esimese 7 riigi järjestus 1994. aastal ei muutunud (vt. tabel 5). Seejuures jäi kahe esimese - Soome ja Venemaa - osatähtsus sisuliselt samaks. Üldkäibes suurenes Rootsi, Leedu, Taani, Suurbritannia, Belgia, Valgevene ja Itaalia osatähtsus, vähenes Saksamaa, Läti, Hollandi ja USA osa.

Märgatav on tendents, et väliskaubandusbilanss oli negatiivne arenenud lääneriikidega ning positiivne endiste N. Liidu vabariikidega. Erandiks oli Suurbritannia. Suurim ülejääk oli kaubavahetuses Lätiga.

Ekspordimaad

Eesti tähtsaim ekspordipartner oli 1994. aastal Venemaa. Kiiresti kasvas kaupade väljavedu Norrasse, Suurbritanniasse, Valgevenesse, Belgiasse, Leetu, Taani ja Itaaliasse ning nende riikide osatähtsus ekspordi üldmahus. Väljavedu suurenes ka Soome, Saksamaale, Hollandisse ja Ukrainasse, kuid selle kasvutempo jäi tugevasti alla ekspordi üldisele kasvule, mistõttu nende riikide osatähtsus Eesti väljaveopartneritena pisut vähenes (vt. joonis 6).

Impordimaad

Eesti peamise impordipartneri Soome positsioon tugevnes 1994. aastal veelgi. Soome kaudu toimus peaaegu 40% kogu kaupade impordist. Seetõttu suurenes puudujääk kaubavahetuses Soomega mullu 2,4 korda. Keskmisest märksa kiiremini kasvas import Prantsusmaalt, Hollandist, Taanist ja Suurbritanniast, vähem Valgevenest, USA-st, Leedust ja Lätist (vt. joonis 7). Venemaalt osteti 1994. aastal 66% mineraalsetest kütustest, sh. 70-90% masuudist ja diislikütusest ning torujuhtme kaudu kogu maagaas.

Teenused

1994. aastal suurenes teenuste bilansi ülejääk 1993. aastaga võrreldes ligikaudu kolmandiku võrra, kogukäive kasvas sama perioodiga võrreldes rohkem kui 1,5 korda. Nii teenuste eksport kui ka import suurenesid suhteliselt stabiilselt iga kvartaliga (vt. joonis 8).

Vaatamata jõudsale arengule moodustas teenuste bilansi käive väliskaubanduskäibega võrreldes veidi üle kolmandiku. Samasugune oli nende vahekord ka 1993. aastal, kuid siis oli teenuste bilansi ülejääk katnud väliskaubandusbilansi defitsiidi ning jooksevkonto oli lõpptulemusena positiivne. 1994. aastal teenuste bilanss järjest suurenenud väliskaubandusbilansi puudujääki kompenseerida ei suutnud.

1994. aastal teenuste bilansi käivete struktuur märkimisväärselt ei muutunud. Teenuseliikidest olid endiselt olulisemad rahvusvaheline veondus ning turism, mis andsid bilansi kogukäibest vastavalt 57 ja 15%. Ülejäänud teenuseliikide osatähtsus jäi alla 10%. Jätkuvalt toetas maksebilansi jooksevkontot transpordi-, turismi- ja ehitusteenuste ekspordi-impordi positiivne saldo. Muude teenuste ost ületas nende müügi (vt. tabel 6).

Veondus

Suurima käibega teenuseliik 1994. aastal oli veondus. Transporditeenuseid eksporditi 4,4 miljardi ja imporditi 2,4 miljardi krooni eest. 1993. aastaga võrreldes kasvas rahvusvahelise veonduse käive 47% ja sellest saadud netotulu 52% (vt. tabel 7ja joonis 9).

1993. aastaga võrreldes suurenes mullu kaubaveo osatähtsus veonduse üldkäibes 44%-lt 53%-ni. 49% veondusbilansi positiivsest saldost andis kaubavedu. Kaubaveoteenuste ekspordi-impordi saldo märkimisväärselt ei kasvanud, sest kuigi eksport suurenes 1993. aastaga võrreldes 59%, kasvas import rohkem kui kaks korda. Kui õhu- ja maismaatranspordiga osutatud kaubaveoteenuste müük 1994. aastal suurenes, siis meritsi vähenes see III kvartalis II kvartaliga võrreldes 36%, mis oli rohkem kui kümnendiku võrra madalam ka I kvartali merevedude kreeditkäibest. Selle tingis meritsi transiitvedude kahekordne vähenemine, mis oli seotud Eesti kaudu sooritatud Venemaa teraviljaveoste peaaegu täieliku katkemisega.

1994. aastal langes meritsi toimunud kaubaveo osatähtsus kaubaveo kogukäibes 1993. aastaga võrreldes 83%-lt 77%-ni. Samal ajal tõusis maismaavedude osa 16%-lt 25%-ni. Ehkki õhutranspordi osa IV kvartalis suurenes, moodustas see kaubaveo kogukäibest endiselt vaid 1%.

Reisijatevedu oli 1994. aastal Eesti majandusele tulusam kui aasta varem. Seni on reisijateveoteenuste müük ületanud ostu ligi neljakordselt ning ekspordi kasvutempo on olnud kiirem. Olulist mõju ei avaldanud ka III kvartali lõpupäevadel aset leidnud merekatastroof. 1995. aastal on aga seoses mitteresidentsete firmade tõenäolise tulekuga mereliinidele oodata reisijateveoteenuste impordi kasvu kiirenemist, mis edaspidi vähendab selle teenuseliigi tulukust Eesti jaoks. Ehkki reisijateveo osatähtsus veonduse kogukäibes oli 1994. aastal transporditeenustest väikseim - 18%, moodustas sellest saadud netotulu veondusbilansi positiivsest saldost 38%. 80% reisijateveo käibest langes meritsi toimunud vedude arvele. Õhu- ja maismaatranspordi osatähtsus oli vastavalt 15 ja 5%. Oluline muutus toimus IV kvartalis, kui meretranspordi osakaalu kahanemise tõttu õhutranspordi osatähtsus kahekordistus.

1994. aastal muutus rahvusvahelise transpordi teenindamine Eestile tulusaks. Nagu kaubaveoteenuste puhul, nii oli ka siin erandiks III kvartal, mil nende teenuste müük mitteresidentidele kahanes 45%. See oli otseselt seotud meritsi toimunud transiitvedude vähenemisest tingitud sadamamaksude, agenteerimis-, laadimis- ja lossimistööde jm. tasude langusega. Muude veoteenuste käive moodustas 1994. aastal 30% transporditeenuste kogukäibest, kuid ainult 14% nendelt saadud puhastulust.

Erinevate transpordiliikide osatähtsust veonduse saldos ja käibes 1994. aastal iseloomustab joonis 10.

Turism

1994. aastal avaldas teenuste bilansile olulist mõju turismiteenuste käive, mis kasvas eelmise aastaga võrreldes 80%. 1993. aastaga võrreldes suurenes eksport 77 ja import 84%. Endiselt ületas turismiteenuste müük ostu peaaegu kahekordselt ning vastavalt sellele kasvas iga kvartaliga ka turismiteenuste positiivne saldo (vt. joonis 11).

Kuna turism on sesoonse iseloomuga, siis ületas tänu puhkuse- ja jõulureisidele III ja IV kvartalis saadud tulu rohkem kui kaks korda I ja II kvartali oma. Üle poole Eestit külastanud välisturistidest kasutas turismifirmade teenuseid, Eesti turistid käisid välismaal valdavalt turismifirmade vahenduseta.

Kuigi Eesti teenib vaatamisväärsustelt ja looduselt kui uus ning huvipakkuv turismimaa, on tänu väliskülalistele saadavas tulus oluline koht ka turistide kaubaostudel. Seda soosib Eesti suhteliselt soodus hinnatase võrreldes mõnede naaberriikidega. 80% 1994. aastal Eestit külastanud turistidest olid soomlased, neist oletatavasti vähemalt pooled kaubaturistid.

Muud teenuseliigid

Neist olid Eestile 1994. aastal olulisemad ehitus-, side- ja kindlustusteenused. Kõige rohkem - 150% - kasvas ehitusteenuste käive. Tänu ehitusobjektidele Venemaal ja muudes SRÜ riikides oli ehitusteenuste bilanss ülejäägiga.

Sarnaselt 1993. aastaga oli ka mullu kindlustusteenuste bilanss valdavalt ühepoolne - neid müüdi 7,3 ja imporditi 152 miljoni krooni eest. Käive suurenes 1994. aastal 142%.

Kokkuvõttes kasvas 1994. aastal teenuste eksport ja import suhteliselt stabiilselt. Erandiks oli meretransiitvedude mahu langus ja turismiteenuste ekspordi kiire kasv III kvartalis. Sellega kaasnes turismi- ja reisijateveo teenustelt saadud netotulu suurenemine. Ehkki viimane oli küllaltki märkimisväärne, ei suutnud see kompenseerida kaubavedudelt ja nende teenindamiselt saadud tulude langust, mistõttu teenuste bilansi positiivne saldo III kvartalis kahanes.

Tulud

1994. aastal tulude bilansi defitsiit kahekordistus (vt. tabel 8).

Tulude vool Eestisse oli kvartalite lõikes suhteliselt stabiilne ning seotud põhiliselt välismaale tehtud investeeringutelt ja muudelt rahapaigutustelt saadud omanikutulu ja intressidega. Kuna seni on investeeringute suund olnud valdavalt ühepoolne - välismaalt Eestisse -, siis liikus neilt saadud tulu põhiliselt Eestist välja. Omanikutulu kasv näitab Eestisse tehtud investeeringute tasuvust.

9% tuluna Eestist välja läinud summadest moodustasid riiklikelt laenudelt makstud intressid.

Ülekanded

1993. aastaga võrreldes suurenes 1994. aastal jooksvate ülekannete positiivne saldo, mis moodustas ligi 1,5 miljardit krooni.

Eestisse tulnud ülekannete puhul oli tegu peamiselt välisabiga, mida saadi kaupade ja teenustena kokku 1,3 miljardi krooni eest. Ülejäänud osa moodustasid valitsussektori ning erasektori jooksvad ülekanded (sõjaväepensionid, pärandused jm.).

Ülekannetena Eestist välja läinud summad on olnud seni suhteliselt väikesed (1994. aastal 73 mln. kr.) ning seotud peamiselt raha liikumisega erasektoris.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO

Kapitali- ja fintskonto saldo oli 1994. aastal positiivne, hoolimata III kvartalis esmakordselt esinenud defitsiidist.

Kapitalikonto

puudujääk oli tingitud peamiselt Eestist alaliselt lahkunud inimestele makstud toetustest.

Finantskonto

ülejääk oli seotud eelkõige Eestisse tehtud otseinvesteeringutega. Portfelli- ja muude investeeringutena liikus kapitali aga rohkem välismaale, kui seda samas vormis Eestisse investeeriti.

Otseinvesteeringud

1994. aastal investeerisid mitteresidendid Eestis asuvatesse ettevõtetesse ligi kolmandiku võrra rohkem kui 1993. aastal. Seejuures saabus 68% välisinvesteeringutest I poolaastal. Eestist välismaale tehtud investeeringud moodustasid vaid 30 miljonit krooni ehk kolmandiku 1993. aasta vastavast summast. Tänu otseinvesteeringukapitali voogude positiivsele saldole saavutati finantskonto selline ülejääk, mis kattis jooksevkonto defitsiidi ning tagas positiivse üldbilansi.

Eestisse tehtud otseinvesteeringutest annavad ülevaate tabel 9ja joonis 12. Analüüsides neid põhikomponentide lõikes, võib märgata mitmeid olulisi momente. Kui 1993. aastaga võrreldes vähenesid mõningal määral põhikapitalina uutesse ettevõtetesse paigutatud summad, siis väliskapitali juurdevool tegutsevatesse ettevõtetesse suurenes kolmekordselt. Oluliselt kasvas ka reinvesteeritud tulude maht. See näitab välisinvestorite jätkuvat huvi raha Eestisse paigutada ning siinsete intevesteeringute tasuvust.

1994. aastal moodustasid investeeringud põhikapitali 67% kõigist otseinvesteeringutest. Sellest omakorda 64% saabus põhikapitalina juba tegutsevatesse ettevõtetesse. 19% otseinvesteeringutest saadi reinvesteeritud tuludena, 13% laenukapitalina ning 1% investeeringutena kinnisvarasse.

Kui põhikapitali osatähtsus otseinvesteeringutes 1993. aastaga võrreldes kasvas, siis laenukapitali (otseinvesteerijaga seotud nõuete ja kohustuste saldo) osatähtsus on kvartalist kvartalisse kahanenud.

Kohustusi otseinvesteerija ees vähendas eelkõige pikaajaliste laenude tagasimaksete suurenemine 1994. aasta IV kvartalis. Kokku ületas pika- ja lühiajaliste laenude saamine nende tagasimakseid 350,5 miljoni krooniga. Ka kaubakrediidi võlad otseinvesteerija ees kasvasid 121,3 miljonit krooni. Seega suurendas kohustuste kasv 1994. aastal otseinvesteeringuid kokku 471,8 miljonit krooni, mis on 163 miljoni krooni võrra vähem kui 1993. aastal.

Võrreldes 1993. aastaga vähenesid mullu ka nõuded otseinvesteerijaile, mis koosnesid põhiliselt mitteresidentide kaubakrediidi võlgadest residentide ees ning otseinvesteerijatele antud lühiajalistest laenudest.

Otseinvesteeringute struktuurist riikide lõikes annab ülevaate joonis 12. Olulisemateks otseinvesteerijateks olid endiselt Soome ja Rootsi. Sealt tulnud kapital moodustas 1994. aastal Eestisse tehtud otseinvesteeringutest peaaegu poole. Investeeringutelt hääleõiguslikku põhikapitali oli juhtpositsioonil aga Venemaa. See viitab lääneriikide suuremale riskitajule - investeeritakse pigem laenu- kui põhikapitali näol.

Valdav osa otseinvesteeringutest suundus tööstusse, seda nii kogu otseinvesteeringukapitali kui ka põhikapitali lõikes. Ligi neljandik otseinvesteeringutest paigutati transpordisektorisse, ehkki investeeringud selle haru põhikapitali moodustasid vaid 4%. Olulised olid ka hulgi- ja jaekaubandusse tehtud rahapaigutused (vt. joonis 13).

Portfelliinvesteeringud

Sarnaselt 1993. aastaga liikus ka mullu portfelliinvesteeringutena raha Eestist rohkem välja kui tuli sisse. Tunduvalt kasvas aga portfelliinvesteeringute käive.

Oluline muutus portfelliinvesteeringute liikumises toimus 1994. aasta III kvartalis. Esiteks hakati lisaks investeerimisfondide abil toimunud rahapaigutustele ostma välismaiseid väärtpabereid ka otse, ilma vahendajateta. Eelistatud olid Soome ja Venemaa turul kaubeldavad aktsiad ning osakud. Teiseks uudseks momendiks oli Eesti kommertspankade põhikapitali laiendamine välismaiste portfelliinvesteeringute abil.

Muud investeeringud

1994. aasta muude investeeringute saldo oli negatiivne, seda eelkõige tänu lühiajalise kapitali väljavoolule pangandussektoris. Teiste sektorite muude investeeringute saldo jäi aasta kokkuvõttes plussi.

Kommertspangad siirdasid eelmisel aastal sularaha ja deposiite välismaale rohkem kui 1,2 miljardi Eesti krooni ulatuses. Sellisel rahapaigutusel oli kolm peamist põhjust. Esiteks muutusid 1994. aastal pankade kohustusliku reservi arvutamise reeglid, mis suurendasid rahaliste vahendite investeerimisvõimalusi. Teiseks on pidevalt suurenenud pankade käsutuses olevad ressursid (näiteks hoiused), mida pole võimalik Eestis tulusalt paigutada, sest samas tempos ei kasva heade laenuprojektide maht. Kolmandaks suureneb iga kuuga Eesti kommertspankade kaudu sooritatavate välistehingute maht. Kui 1994. aasta jaanuaris sooritati Eesti pangandussektori kaudu rahvusvahelisi makseid 2,4 miljardi Eesti krooni ulatuses, siis detsembriks oli maht kasvanud juba 4,7 miljardi kroonini. See sunnib panku suurendama oma välismaistel korrespondentarvetel olevaid summasid.

Muude sektorite saldo antud investeeringute lõikes oli positiivne tänu lühiajalise kapitali sissevoolule Eestisse, mis ületas pikaajalise kapitali väljavoolu. Suurim mõju lühiajalisele kapitalile oli kaubanduskrediidil, mille kohustused ületasid nõudeid rohkem kui 375 miljoni krooni ulatuses. Kui võrrelda seda 1993. aasta algusega, mil Eesti ettevõtetel oli mitteresidentidele kaubanduskrediidi nõudeid ligi 340 miljoni krooni eest rohkem, kui vastavaid kohustusi nende ees, siis võib öelda, et Eesti importöörid on saavutanud oma välispartnerite usalduse ega ole sunnitud enam ostetava kauba eest suuri ettemakseid sooritama. Lühiajalise kapitali positiivne saldo oli seotud ka sularaha ja deposiitidega, mida Eesti ettevõtted ja eraisikud erinevalt 1993. aastast paigutasid oma välisarvetelt rohkem Eestisse kui siit välja viisid. See annab tunnistust usalduse kasvust meie pangandussektori vastu.

Pikaajalise kapitali väljavool muudes sektorites oli peamiselt seotud eelkõige laevade ja veoautode pikaajalise üürimisega välismaalt. Teiseks põhjuseks oli välismaalt saadud pikaajaliste laenude tagasimaksmine Eesti ettevõtete poolt. Ka lühiajalisi laene maksti 1994. aastal rohkem tagasi, kui neid väljastpoolt Eestit saadi. See viitab Eesti majanduses osalejate maksevõime paranemisele.

Peamine muu kapitali sissevool Eestisse toimus rahandusinstitutsioonide ja valitsussektori pikaajalise laenukapitalina. Eesti Panga, Valitsuse ja Eesti Investeerimispanga vahendusel saabunud riiklikke laene kasutati 1994. aastal kokku 508,8 miljoni Eesti krooni ulatuses, seega üle 2 korra vähem kui 1993. aastal.

See oli osaliselt tingitud asjaolust, et 1993. aastal võeti täissummas arvele kolm suurt laenu: Euroopa Ühenduse laen, AB Svensk Exportkredit'i esimene laen ja Rahvusvahelise Valuutafondi Systemic Transformation Facility laen - kokku rohkem kui 650 miljoni Eesti krooni ulatuses. Muude laenude kasutamine toimub osadena pikema perioodi jooksul. Kõik 1994. aasta suuremad laenud olid ositi mitme aasta vältel kasutatavad. Neid pruugiti peamiselt masinate ja seadmete ostmiseks. Osa rahast kulus energiasäästuprogrammi ja Tallinna lennuvälja rekonstrueerimistööde finantseerimiseks.

1994. aastal maksti riiklikke laene tagasi kokku 58,3 miljoni Eesti krooni ulatuses. Suurema osa sellest moodustasid Finnish Exportcredit Ltd. ja USA Põllumajandusministeeriumi laenud.

Reservid

Analoogiliselt varasemate aastatega suurenesid reservid ka 1994. aastal, ehkki kasvutempo polnud enam nii kiire ning III kvartalis toimus isegi reservide mõningane vähenemine. Kuna maksebilansi jooksevkonto defitsiit on kasvanud kiiremini kui kapitali- ja finantskonto ülejääk, siis on reservide kasvu aeglustumine paratamatu.

Eesti Panga maksebilansi osakond

[1] Alates 1994. aastast koostatakse Eesti maksebilanssi Rahvusvahelise Valuutafondi poolt soovitatud käsiraamatu 5. versiooni järgi. Seetôttu on tagantjärele korrigeeritud ka varasemate aastate maksebilansi struktuuri.
Reservide muut on lahutatud kapitali- ja finantskontost ning muudetud bilansi eraldi kontoks. Selline eraldamine peaks andma selgema pildi jooksva perioodi kapitali- ja finantstehingutest. Liites kokku jooksevkonto saldo, kapitali- ja finantskonto saldo ning statistilised vead ja täpsustused, saame üldbilansi, mis näitab kogu kapitali sisse- ja väljavoolu saldot. Reservide muut võrdub suuruselt üldbilansi saldoga, kuid on vastupidise märgiga, sest maksebilanss tervikuna peab võrduma nulliga, s.t. olema tasakaalus.
Vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele on maksebilansis täpsustatud ka varasemate perioodide andmeid.
[2] Maksebilansis on kaupade eksport ja import toodud f.o.b. hindades, mis tähendab seda, et importkaupade veo- ja kindlustuskulud on lülitatud teenuste bilanssi. Mõnedes väliskaubanduse analüüsi tabelites on kaupade import c.i.f. hindades.
[3] Väliskaubanduse analüüs ei kajasta maksebilansi osakonna poolt väliskaubandusbilanssi tehtud täiendusi.