OLULISEMAT EESTI PANGA 1994. AASTA BILANSIST

BILANSI ERIPÄRA

Keskpanga bilanss on ülesehituselt samasugune, nagu kõik teisedki raamatupidamisbilansid. Passiva kajastab omakapitali ja reserve ning kohustuste näol panga käsutuses olevaid ressursse, aktiva iseloomustab ressursside paigutamist ja kasutamist. Passiva poolel on põhiliseks iseärasuseks emiteeritud raha kui keskpanga kohustus raha omanike ees ning aktiva poolel kuld ja konverteeritav välisraha kui emiteeritud raha kattevara.

Eesti Panga seaduse (par. 2, lg. 3-7) kohaselt hoiab Eesti Pank krooni kattevaraks ja selle reserviks olevaid riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. Panga põhikirja kohaselt (p. 11) tuleb seejuures tagada väärtuse alalhoidmine, likviidsuse pidev säilitamine ja sissetuleku maksimeerimine. See tähendab, et välisvaluutareservi paigutamisel tohib kasutada selliseid rahaasutusi, mis on rahvusvaheliselt usaldusväärsed ning mille reiting vastab riski piiramise nõuetele. Samasugune reeglistik on kasutusel ka teiste riikide keskpankades.

Riigi majanduse seisundi ja võimaluste hindamisel on keskpanga bilanss sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja riigieelarve (õigemini konsolideeritud eelarve) kõrval samaväärse tähendusega indikaatoriks.

Eesti Panga (EP) 1994. aasta bilanss (vt. tabel), mille Eesti Panga Nõukogu aastaaruande kesksema osana läbi vaatas ning vastavalt Eesti Panga seadusele (par. 31, lg. 3) Riigikogule kinnitamiseks soovitas esitada, ei ole aasta jooksul mahu poolest oluliselt muutunud. Kas see on juhus? Teiste riikide keskpankade kahe järjestikuse aasta bilansside mahus võib sageli täheldada hüppelisi muutusi.

Kahe aasta bilansi võrdlemine (aga EP kohta pikemat võrreldavatest näitajatest moodustuvat aegrida meil veel kasutada pole), ei võimalda bilansi mahu muutumise kohta teha suuremaid üldistusi. Siiski on vaja juhtida tähelepanu mõnele eripärale.

EP bilansi aktivas on välisaktivate osatähtsus teiste riikide keskpankadega võrreldes väga suur - üle 90%. Selle peamiseks põhjuseks on rahakomitee põhimõtete alusel üles ehitatud rahasüsteem, mis nõuab emiteeritud rahale sajaprotsendilise katte (pluss täiendavalt lisareservi) tagamist, ei luba keskpangal välisaktivatega ulatuslikumalt manööverdada ega teha kommertsoperatsioone. Fikseeritud kursi tõttu pole selleks ka otsest vajadust, pealegi ei suudaks väikeriik oma valuutareservidega mingil määral mõjutada rahvusvahelist rahaturgu ning teha valuutainterventsiooni.

Nimetatud põhjustel on kodumaiste aktivate osatähtsus bilansi mahus väike ning ka inflatsiooniliste tegurite (SKT deflaatori) mõju bilansi mahule ei saa seetõttu olla nimetamisväärne. Pealegi on tarbijahinnaindeksi (THI) kasv aeglustunud ning kommertspankadele suurema tegevusvabaduse andmiseks on nende poolt EP-s hoitavate kohustuslike reservide osatähtsust vähendatud.

BILANSI MUUTUSED

Bilansis toimunud muutuste jälgimisel, hindamisel ja nende põhjuste selgitamisel lähtume passivast, kus paiknevad ressursid, mille paigutamisest saavad alguse panga aktivatehingud. Kommertspankade bilanssidega võrreldes on siin oluline iseärasus - EP bilansi passivas on kõige suurem osatähtsus (1994. aasta algul 54%, aasta lõpul 61%) emiteeritud baasrahal (sularaha, pankade kontod ja EP muud jooksvad kohustused). Kuna baasraha peab olema täielikult kaetud kulla ja konverteeritava välisrahaga, määrab nende olemasolu (bilansi vastavad aktivakirjed) kindlaks emissiooni ülempiiri.

Rahanõudlus ise oleneb majanduse reaalkasvust ja inflatsioonilistest teguritest. Baasraha kasvukordaja oli 1994. aastal 1,12, s.o. tunduvalt väiksem kui SKT deflaatorist tulenev kasvukordaja (1,477), võimalikku reaalkasvu arvestamata. Rahamassi suurenemine toimus eranditult sularaha ennakkasvu (kordaja 1,29) arvel. Rahapakkumise suurenemise mõju tarbijahinnaindeksi suurenemisele (THI 1,417) on järelikult olnud tagasihoidlik. See tuleneb rahamassi seotusest valuutavarudega, mis tarbijahinna muutumisest oluliselt ei sõltu. Oma osa on etendanud ka raha ringluskiiruse suurenemine.

Välispassivad ning IMF SDR konto EP bilansi aktivapoolel on vähenenud tänu peaasjalikult Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaudu meile antud laenude senisest erinevale paigutamisele. Need laenud on kahesugused:
1. Eesti Pangale antud tugilaen (SBA) meie valuutavarude täiendamiseks. Vahemärkusena olgu öeldud, et EP enda valuutavarud tagavad kroonile vajaliku kattevara ka ilma selle laenuta. Tegemist on täiendava reserviga. Möödunud aastal hakkas EP SDR-ides saadud tugilaenu efektiivsema kasutamise eesmärgil rahvusvahelisel valuutaturul paigutama. Aktivas kajastusid nii tekkinud teisendunud valuutaväärtused konverteeritava välisraha suurenemisena;
2. EV Valitsusele antud majandusliku arengu soodustamise sihtlaen (STF), mis suunatakse kommertspankade kaudu täiendava krediidiressursina Eesti majandusse. See laen, kus EP on ainult Valitsuse agent, on nüüd kommertspankadele üle antud mahus EP bilansist välja viidud. Selle tulemusena vähenes passivas IMF kroonikonto.

Välisaktivatele ja välispassivatele avaldavad mõju ka valuutade kursimuutused ja väärtpaberite hinnad rahvusvahelistel rahaturgudel. See puudutab mitte ainult konverteeritavat välisraha, vaid ka kulda. Kulla väärtuse vähenemist bilansis põhjustas tema hinna alanemine, mis toimus koos dollari kursi langusega. Olemasoleva kulla kogus (8250,171 untsi) jäi aasta jooksul muutumatuks, kuid untsi hind langes 390,5-lt USD-lt 382,5 USD-le. EP-le on varem tehtud etteheiteid kulla mahamüümise kohta. Väikeste riikide keskpangad reeglina suuri kullavarusid ei säilita, sest kuld ei ole tulutoov välisaktiva. Mida oleks suuremate kullavarude hoidmine meile möödunud aastal tähendanud, seda on toodud hinnavõrdlusest lihtne järeldada. Kulla hinna langusest tekkinud kahjum oli niigi 66 001 USD. 1994. aasta oli valuutavarudele üldse ebasoodus, seda loomulikult mitte ainult Eesti jaoks. Tugeva seotuse tõttu Saksa margaga on kursimuutuste mõju olnud meile paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikum.

KAPITAL JA RESERVID

Bilansi kõige tundlikum osa on kapital ja reservid. On toimunud nende oluline vähenemine ning osatähtsuse langus 19,3%-lt 13,6%-ni bilansi mahust. Sellel on mitu põhjust. Nimetagem peamisi.
1) On tulnud alla hinnata või maha kanda antud laene ja garantiisid. Näiteks: Põhja-Eesti Pangalt, täpsemalt N. Liidu Välismajanduspanga Tallinna osakonnalt üle võetud halvad laenud, rahareformi läbiviimisel EV Valitsusele arveldusteks Venemaaga antud laen, Painküla Tärklisetehase poolt võetud välislaenule antud garantii, mida EP nõudmisi ignoreerides ei võetud kahjuks arvesse tehase erastamisel jmt.
2) Eesti ettevõtjate dollarikontode blokeerimine Venemaal, mille katteks Eesti Pank ostis Põhja-Eesti Pangalt ja EV Valitsuselt VEB-fondi sertifikaate kokku 103 miljoni krooni väärtuses. Suur osa nendest kaotustest pärineb seega 1991. ja 1992. aastast. EP rahvusvaheline audiitor Coopers & Lybrand märkis need ära juba EP 1993. aasta bilansi auditeerimisel ning tegi ettepaneku vastavad summad bilansist maha kanda. Riigikogu oma otsusega 4. maist 1994 nõustus audiitorite ettepanekuga kanda selle arvel täiendavalt Eesti Panga 1994. aasta kuludesse kuni 250 miljonit krooni.
3) Eesti Sotsiaalpanga saneerimisoperatsioonid rohkem kui 200 miljoni krooni väärtuses tagamaks panga hoiustajate, põhiliselt haiglate, koolide jm. sotsiaalsfääri asutuste raha kaitset. Vastasel korral võinuks nende asutuste tegevus saada tõsiselt häiritud või oleks riigieelarvesse tekkinud sama suur täiendav kulu. EP kahjumisse on Sotsiaalpanga saneerimise arvel kantud 74 miljonit krooni.
4) Välisaktivate ümberhindlus, mis on olnud seotud juba eespool mainitud valuutade kursi- ja väärtpaberite hinna muutusega rahvusvahelisel raha- ja väärtpaberiturul.

Kõik see kajastub 1994. aasta bilansis ning on põhjustanud kahjumi tekkimise, mis toob paratamatult kaasa kapitali ja reservide vähenemise. Bilansi koostamisel on lähtutud auditeerimise käigus antud soovitusest bilanss kõigist varasematest kahjudest võimalikult rohkem puhastada. Krooni kattevara koos vajaliku lisareserviga see ei ohusta. Seda on näha ka vastavate bilansikirjete (1, 2, 14, 15) võrdlemisest.

Bilansist maha kantud raha ei tarvitse siiski olla lõplikult kadunud. Olukord raha- ja väärtpaberiturgudel võib muutuda ning muuta ka sealt saadud miinused plussideks. Alla hinnatud või maha kantud laenuportfell, mille tõttu keskpanga reservid olid sunnitud kandma panganduskriisist, välisteguritest ja Valitsuse kohustustest tulenenud täiendavat koormust, ei tähenda kõigi vastavate summade täielikku kaotsiminekut. Mingi osa nendest saadakse sihikindla tegutsemise tulemusel aja jooksul tagasi.

Negatiivses finantstulemuses on kontsentreeritud rublatsoonist ületuleku viimased jäägid, pangakriisist jt. üleminekumajandusele iseloomulikest riskantsetest sammudest tingitult keskpanga ees täitmata jäänud kohustused. Ehkki mõnel juhul tulnuks EP-l koormuse enda peale võtmisel olla rangem, on see toimunud raskustesse sattunud pankade kreeditoride huvide kaitsmise nimel. Sisuliselt tähendab see hoiusekindlustust keskpanga ressursside arvel.

Lõpparve tegemine vanade valuliste probleemidega võimaldab 1995. aastal edasi minna probleemivabamalt.

RAIMUND HAGELBERG