EESTI MAJANDUSE ÜLEVAADE. MÄRTS-APRILL 1995

KROONIKA

6. märtsil kinnitas Valitsus maa riigi omandisse jätmise korra, jättes otsustamisõiguse enda kompetentsi.

8. märtsil kinnitas Valitsus riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud töökohal töötamise korra. Vastavad load annab Kaitsepolitsei.

Valitsus kehtestas uue tubakaaktsiisi juhendi.

10. märtsil otsustas Valitsus asutada Riigi Kriisikeskuse, mis peab tagama ühiskonna funktsioneerimise mistahes õnnetuste puhul.

13. märtsil kirjutasid Ameerika Ühendriikide asepresident Al Gore ja Eesti energeetikaminister Arvo Niitenberg alla kokkuleppe, mille järgi Ameerika Ühendriigid annavad Eestile 2 mln. dollarit Paldiski ümbruse looduse puhastamiseks.

Hansapank alustas erastatud Tallinna Kaubamaja aktsiate ostmist, käivitades sellega nende järelturu.

17. märtsil alustas Hüvitusfond oma obligatsioonide teist emissiooni. Esimesel etapil müüakse neid ainult füüsilistele isikutele.

21. märtsil kinnitas Valitsus riigieelarvest tehtavate regionaalpoliitiliste toetuste määramise ja kasutamise korra.

23. märtsil sõlmisid Eesti ja Poola haridusalase koostöö lepingu. See näeb ette koostööd kõigis hariduse valdkondades ja kõigil tasanditel.

24. märtsil otsustas Valitsus, et alates 15. maist võivad ohtlikku vanametalli ja ohtlikke jäätmeid kokku osta ja eksportida ainult spetsiaalset luba omavad ettevõtted.

28. märtsil otsustas Valitsus laiendada alates 1. maist nende isikute ringi, kellel on õigus osta ravimeid soodushinnaga. Hinnavahe kompenseerivad apteekidele haigekassad.

29. märtsil andis Valitsus Rahandusministeeriumile koos Keskkonnaministeeriumiga õiguse muuta aasta algul sõltuvalt tarbijahinna kasvust saastekahju hüvitise määrasid.

30. märtsil kirjutasid Euroopa Liidu Statistikaamet (Eurostat) ning Eesti, Läti ja Leedu statistikaametid alla ühisdeklaratsioonile, mis loob aluse Balti riikide liitumisele Eurostati süsteemiga.

31. märtsil otsustas Valitsus asutada rahandusministri valitsemisalas Riigi Metroloogiakeskuse, mis peab tegelema riigietaloni valiku ja kasutamise korraldamisega.

3. aprillil kinnitas Valitsus korra ravimite väljastamiseks apteekidest soodustingimustel.

Valitsus otsustas anda hiljemalt aasta lõpuks kohalikele omavalitsustele üle 18 hooldusasutust.

4. aprillil otsustas Valitsus moodustada Riigi Tööinspektsiooni baasil Riigi Töökeskkonnaameti.

Valitsus kinnitas selliste organisatsioonide nimekirja, kellelt tagastamatu välisabina saadud raha eest ostetavate kaupade ja teenuste puhul rakendatakse 0%-list käibemaksu. Nimekirjas on mitmed pangad, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu Komisjon (PHARE programmid), ÜRO Arenguprogramm (UNDP) ja mitmed muud organisatsioonid. Vastav määrus hakkas kehtima tagasiulatuvalt 1. aprillist.

Valitsus kinnitas kaupluste töö üldeeskirjad.

5. aprillil kuulutas erastamisagentuur välja X rahvusvahelise erastamiskonkursi. Müüa pakutakse 13 ettevõtet, sh. suurettevõttred RAS Dvigatel, Balti Laevaremonditehas ja RAS Rakvere Lihakombinaat.

12. aprillil nimetas president Lennart Meri ametisse uue Eesti Vabariigi Valitsuse, mille koosseisu kuulub 15 ministrit ja mida peaministrina juhib Tiit Vähi.

Eesti ja Euroopa Liit parafeerisid Brüsselis Euroopa lepingu.

Rahvusvaheline Valuutafond kiitis heaks Eestile 22 mln. dollari suuruse krediidiliini eraldamise.

13. aprillil otsustas Valitsus tulenevalt kaitseväeteenistuse seadusest kehtestada lepingulises tegevteenistuses olevatele kaitseväelastele eluasemekulude kompenseerimise normid. Kompensatsiooni määr on 8,5 krooni ruutmeetri kohta. Eluruumi normsuurus sõltub kaitseväelase aukraadist.

24. aprillist alustas Eesti Eluasemefond kahe kommertspanga - Eesti Ühispanga ja ERA Panga - vahendusel noore pere laenu andmist. Laenu antakse uue eluaseme ehituseks või ostmiseks, kusjuures laenusaaja vanusepiir on 30 aastat, laenu intress kuni 10% aastas, laenu suurus 50 000-500 000 krooni ja kestvus 15-20 aastat.

27. aprillil võttis Riigikogu vastu liikluskindlustuse seaduse, mis sätestab liikluskindlustuse sundkindlustusena. Seadus jõustub 1. juulil.

MAJANDUSPOLIITIKA

Märtsis toimunud Riigikogu valimised võitis valimisliit "Koonderakond ja Maarahva Ühendus". Eesti Vabariigi president Lennart Meri kutsus Riigikogu esimeseks istungiks kokku 21. märtsil. 23. märtsil määras EV president peaministri kandidaadiks Tiit Vähi.

Ehkki võitnud valimisliit kasutas valimiskampaania käigus populistlikke loosungeid, lubades suurendada pensione ja mitmeid muid eelarvelisi kulutusi senist maksukoormust muutmata, peetakse kõige tõenäolisemaks, et uus Valitsus jätkab senise majanduspoliitika üldsuunda.

Välissuhtluses domineerisid suhted lähinaabritega. Muu hulgas tekkis Eestil kalastusalane konflikt Lätiga merepiiri küsimuses. Valitsus kiitis heaks Balti Ministrite Nõukogu raames alla kirjutatud resolutsioonid Via Baltica ja Balti Tolliliidu kohta. Nende otsuste täitmine eeldab koostöö tõhustamist Eesti-Läti piiril. Eesti ja Läti piirivalvurid kirjutasid alla kokkuleppe piirikontrolli korralduse kohta Valga raudteejaama piiripunktis. Euroopa Liit lubas Eesti, Läti ja Leedu piirikontrolli kaasajastamiseks eraldada 263,3 mln. krooni.

Lääneriigid eraldasid Eestile raha keskkonna seisundi parandamiseks: Ameerika Ühendriigid andsid 2 mln. dollarit Paldiski ümbruse looduse puhastamiseks, Maailmapank lubas laenata 2 miljonit dollarit Haapsalu ja Matsalu lahe keskkonna parandamise programmide elluviimiseks. Viimase laenuga kaasneb tehniline abi Euroopa Liidult ning Soomelt, Rootsilt ja Taanilt.

Omandireformi käigus tekib pidevalt uusi juriidilisi probleeme. Märtsis täpsustas Valitsus maa riigi omandisse jätmise ja korteriomandi seadmise korda. Viimane otsus võimaldab korteriomanikul saada ka maa omanikuks ning määrab selle eest järelmaksuga tasumise tingimused. Kiirendamaks omandireformi, eraldas Valitsus sellealaseks selgitus- ja koolitustööks raha oma reservfondist.

Rahandusministeeriumilt sai litsentsi Tervisekindlustuse Aktsiaselts, kes soovib oma tegevusega katta valdkondi, mida ei hõlma kohustuslik ravikindlustus.

Vähendamaks eelarvest finantseeritavate asutuste kulutusi, vabastas Valitsus käibemaksust Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi poolt hangitavad kütte- ja määrdeained, side- ja andmetöötlusvahendid, kriminaaltehnika ja jälitustegevuse erivahendid. Samas suunas on 1993. aastal vastu võetud käibemaksu seadust täiustatud juba mitu korda.

Aprilli alguseks valmis Sotsiaalministeeriumis Eesti invapoliitika üldkontseptsioon "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid". Kontseptsiooni koostamise aluseks olid vastavad ÜRO juhised.

1. aprillist algas kohalike omavalitsuste tasandil uus eelarveaasta. Seetõttu olid kohalike eelarvete tulud ja kulud avalikkuse tähelepanu all rohkem kui tavaliselt. Taas arutati kohalike maksude kehtestamise otstarbekust. Majanduspoliitilises mõttes võib tõsisemaks sellesuunaliseks sammuks pidada Haapsalu linna otsust kehtestada 1% suurune müügimaks. Teiste linnade maksustamisotsused (reklaami-, tänavate sulgemise jmt. maksud) on väiksema mõjuga. Erandina kestab tänavune kohalik eelarveaasta vaid 9 kuud. 1996. aasta 1. jaanuarist ühitatakse kohalik eelarveaasta taas kalendriaastaga.

Tartus käivitus 5. aprillil esimene Rootsi Investeeringute ja Tehnilise Abi Nõukogu (BITS) poolt finantseeritavatest projektidest Eesti sotsiaal- ja tervishoiusfääris. Tartus loodav sotsiaalinfosüsteem võimaldab rakendada arvuteid sotsiaalhoolekande informatsiooni töötlemiseks, pidada sotsiaalregistrit ja koostada aruandeid. Järgmiseks finantseerib BITS tööjõuturu näidiskoolituskeskuse loomist Eestis. Kolmanda projektina on kavas Võru ja Põlva maakonna tervishoiuvõrgu väljaarendamine koos haigla- ja tervishoiujuhtide koolitusega.

Valmistati ette 1995. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. See puudutab raha ümberjaotamist eelarveliste üksuste vahel, tulenevalt nende rollide muutumisest. Riigieelarve kulutuste kogusumma sellest ei muutu. 1994. aastal samal ajal jaotati kulukirjeid ümber I lisaeelarvega.

Ehkki Rahandusministeerium sai aprilli viimasel nädalal ülesande kuu aja jooksul läbi vaadata maksusüsteemi muutmise probleemid, on Valitsus lubanud hoiduda maksumäärade tõstmisest ja uute maksude kehtestamisest ning keskendada põhitähelepanu maksukogumise tõhustamisele ja kulutuste kärpimisele.

Valitsus otsustas lähetada Riigikokku seaduseelnõu, millega soovitakse nihutada avaliku teenistuse seaduse jõustumise tähtaeg 1. juunilt 1995 1. jaanuarile 1996. Põhjused on selles, et käesoleva aasta riigieelarves ei ole ette nähtud kulutusi selle seaduse rakendamiseks ning eelnevalt tuleb koostada rida rakendusdokumente.

Juba Riigikogu eelmise koosseisu ajast on päevakorras üksikisiku tulumaksuvaba miinimumsumma suurendamine. Idee ise on leidnud palju toetajaid, kuna see on suunatud üksikisikute praeguse maksukoormuse säilitamisele (1994. aasta algusest kehtestatud 3600 krooni suurust aastast maksuvaba miinimumi kaua jõus hoida tähendab palga tõusust tingitult maksukoormuse tegelikku kasvu). Vaidlusi tekitab aga maksuvabastuse suurus.

Suurendamaks oma tulusid, jätkavad mitmed linnad eelmisel aastal alguse saanud võlakirjade emiteerimist. Aprillis korraldas Hoiupank Pärnu linna 3-aastase kustutustähtajaga võlakirjade emissiooni. Samuti otsustas 1-aastase kustutustähtajaga võlakirju emiteerida Tallinn.

Aprillis arutati ka Erastamisagentuuri alluvust. Esimese võimalusena peetakse otstarbekaks agentuuri üleviimist Majandusministeeriumi haldusalasse, kuhu kuulub enamik erastamata (infrastruktuuri) ettevõtteid. Teine ettepanek pooldab praeguse süsteemi säilitamist, s.t. erastamisagentuuri jätmist Rahandusministeeriumi haldusalasse. Diskussioon teravnes seoses tehnilise infrastruktuuri ettevõtete lülitamisega 1995. Aasta erastamisprogrammi.

MAJANDUSKASV

Majanduskasvu kaudseks hindamiseks modelleeritakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) komponentide muute analoognäitajate kaudu. SKT komponentideks on tulumeetodi korral kasum, palk, kaudsed maksud, amortisatsioon ja subsiidiumid. Tarbimise meetodi korral on SKT komponentideks eratarbimine, avalik tarbimine, investeeringud, ekspordi-impordi saldo ja varude muut. Majanduskasvu koondindeks tuletatakse tuludepoolse ja tarbimispoolse indeksi geomeetrilise keskmisena.

Majanduskasv eelmise kuu suhtes oli märtsis -3,8% ja aprillis +4,2. Majanduskasvu ahelindeks 1995. aastal kuude lõikes on toodud tabelis 1.

I kvartali majanduskasv 1994. aasta IV kvartali suhtes oli -2,1%. Tuludepoolne kasvuindeks kahanes kogu esimese kvartali vältel, positiivse tendentsina võib märkida vaid keskmise nominaalpalga kasvu, mis veebruaris-märtsis ületas tarbijahindade kasvu. Tarbimispoolne kasvuindeks suurenes jaanuaris, mil väliskaubanduse puudujääk vähenes, peamiselt impordi kahanemise arvel. Veebruaris ja märtsis vähenes tarbimispoolne indeks taas.

Võrreldes 1994. aasta I kvartaliga moodustas tänavu I kvartalis majanduse reaalkasv esialgsetel andmetel 3,4%. Sesoonselt tasandatud majanduskasvu indeksit aastail 1993-1995 kvartalite lõikes kirjeldab joonis 1.

Tulukomponentide keskmine osatähtsus kasvuindeksi muudus oli aasta esimesel 4 kuul üldjoontes samasugune, nagu 1994. aastal samal ajal (vt. tabel 2). Põhierinevused olid järgmised:
 - keskmise palga sesoonne langus 1995. aasta algul oli väiksem ja palga edasine kasv kiirem;
 - kasumi lähendmuutuja vähenes käesoleval aastal rohkem. Muude põhjuste kõrval võib seda selgitada aasta algul toimunud elektri- ja soojusenergia hinna tõusuga.

Tarbimispoolne kasvuindeks vähenes 4 kuuga tulude indeksist vähem ja tema muutuste põhierinevused 1994. aasta sama ajaga võrreldes olid järgmised:
 - eratarbimise sesoonne langus oli tänavu mõnevõrra väiksem;
 - investeeringute indeks muutus vähe, mis võib osutada väiksemale investeerimisaktiivsusele.

Aprillikuud iseloomustab sesoonne majandusliku aktiivsuse kasv - 1994. aasta aprillis oli majanduskasvu indeks suurenenud 3,9%. Tänavu aprillis suurenes kasvuindeks peamiselt tuludepoolse indeksi arvel, tarbimise indeks aprillis oluliselt ei muutunud.

Tuludepoolse kasvuindeksi komponendid olid aprillis kõik positiivsed (vt. joonis 2). Indeks kasvas peamiselt kasumi ja amortisatsiooni lähendmuutujate arvel. Seda soodustas ka tööstuse tootjahindade minimaalne kasv teist kuud järjest (aprillis 0,1%, märtsis 0,8%). Nominaalpalga kasv (+1,9%) ületas tarbijahindade kasvu (+1%).

Tarbimispoolset indeksit suurendas aprillis eratarbimise lähendmuutuja (vt. joonis 3). Märgatavalt vähenes väliskaubanduskäive (nii eksport kui import).

VÄLISLAENUD

Riigi poolt võetud välislaenude kogusumma oli Rahandusministeeriumi andmeil 1. aprilli seisuga 284,8 mln. USD. Sellisteks välislaenudeks loetakse kõik need laenud, mille võtmiseks Riigikogu on andnud nõusoleku. Riigi poolt garanteeritud laenude kogusumma oli 88,8 mln. USD. Seega oli riigi võlakohustus kokku 373,6 mln. USD.

I kvartalis lisandusid senistele laenudele 1995. aasta majandusprogrammi raames Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) laekunud majanduse arendamise sihtlaenu (STF) teine osa ja kokkulepitud osa tugilaenust (SBA) - vastavalt 11,6 ja 6,9 mln. SDR.

Laenudest oli välja makstud 228,5 mln. USD. I kvartalis maksti välja ca 48,4 mln. USD, sellest 33,2 mln. USD moodustasid väljamaksed IMF-i vahenditest. Laenude põhiosadest maksti I kvartalis tagasi 1,2 mln. USD. Intresse maksti 8,3 mln. USD. Kõik eelpool loetletud summad on arvutatud Eesti Panga 31. märtsi valuutakursi järgi (1 USD = 11,06 EEK) ja sisaldavad seega ka vahetuskursi muutuse efekti.

Riigi poolt võetud ja garanteeritud välislaenudest ja nende väljamaksetest 1. aprilli seisuga annab ülevaate tabel 3. Riigi välislaene iseloomustavad suhtarvud 1994. ja 1995. aastal kvartalite lõikes on esitatud tabelis 4. Nagu näha, on välislaenude kogusumma pidevalt suurenenud. Sama tendentsi jätkumist on oodata ka tulevikus, sest investeerimisvajadused on kaetavad eelkõige välislaenude arvel. Laenude teenindamise kulude suhe eksporti on endiselt nulli lähedal, sest praegu moodustavad põhiosa neist kuludest intressimaksed. Tagasi makstakse ainult kahte laenu. Laenude teenindamise koormus peaks oluliselt suurema alates 1996. aastast ning, arvestades praegusi välislaene, olema maksimaalne aastail 2000 ja 2001. Välislaenude kogusumma suhe eksporti on viimase III kvartali jooksul pidevalt vähenenud. See on tingitud peamiselt ekspordi kiiremast kasvust võrreldes laenude kogusummaga.

Vastavalt riigi poolt välislaenude võtmise ja neile riigigarantiide andmise seadusele, mis jõustus 1. maist, ei tohi välislaenude kogusumma ületada 75% riigieelarve tuludest. Praegu pole see piirang probleemiks, sest riigi poolt võetud laenude suhe 1995. aasta riigieelarve plaanilistesse tuludesse jääb alla 40%.

TARBIJAHINNAINDEKS

Tarbijahindade kasv võrreldes eelmise kuuga aeglustus nii märtsis kui ka aprillis (vt. tabel 5ja joonis 4). Aasta esimese 4 kuuga kallinesid tarbijahinnad 10,2%, 12 kuu jooksul (1994. a. aprilli tasemega võrreldes) 25,3%. THI kasvutempo aeglustumist aprillis oli ka oodata eelkõige majanduse avatud sektori hindade sesoonse muutumise tõttu.

1995. aasta I kvartalis suurenes tarbijahinnaindeks 1994. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,9%. See näitaja on madalam 1994. aasta keskmisest kvartaalsest hinnakasvust (9,8%). 1994. aastal oli I kvartali THI 16,9%.

Viimase 7 kuu jooksul (oktoober 1994-aprill 1995) on tarbijahinnaindeksi kasv olnud pidevalt 1993. ja 1994. aasta samade kuude omast väiksem (vt. joonis 5). Nimetatud perioodi vältel aeglustus THI kasv ligi 2,6 korda (kuu keskmine vastavalt 4,7 ja 2,0%).

Viimase aasta (mai 1994-aprill 1995) jooksul on tarbijahinnad Eestis kasvanud vähem, kui Lätis, Leedus ja Venemaal (vastavalt 25,3%, 25,6%, 44,7% ja 216,5%.

Sisemaise hinnatõusu teguranalüüs

Majanduse avatud ja varjatud sektori hindade muutumist iseloomustab tabel 6. Viimase 7 kuu jooksul ei ole sektorite hinnakasvu erinevused olnud kuigi suured. Viimase 12 kuu jooksul on avatud ja varjatud sektori osa THI suurenemises olnud ligilähedaselt ühesugune (vt. tabel 7).

Hinnakasv avatud sektoris aeglustub. Viimase 12 kuu jooksul (mai 1994-aprill 1995) on avatud sektori hinnakasv olnud pidevalt (v. a. 1994. aasta augustis) väiksem 1994. aasta vastava kuu näitajast (vt. joonis 6). Seejuures on hindade muutused toimunud varjatud sektori omadest ühtlasemalt (vt. joonis 7).

Analüüsides avatud sektori hinnakasvu Eesti Panga makromajanduse osakonnas kasutusele võetud mudeli abil (mudeli kirjeldus vt. Eesti Panga bülletään nr.2/1995), ilmneb, et aprillis oli avatud sektori hinnakasvu põhjuseks hälbimusliku rahapakkumise kasv. Teatud mõju oli ka fiskaalpoliitikat kirjeldaval teguril. Välismaised (eelkõige Venemaa) hinnad, mis 1994. aasta I kvartalis olid põhjustanud avatud sektori hinnatõusu keskmiselt 1,4 protsendipunkti kuus ja tänavu I kvartalis keskmiselt 0,9 protsendipunkti kuus, mõjutasid aprillis avatud sektori hindu alanemise suunas (vt. tabel 8).

Ka varjatud sektori hindade kasv on aastaga aeglustunud. Arvestades aga seda, et varjatud sektoris on hinnatõus tänu administratiivselt reguleeritavatele hindadele hüppelise loomuga, ei saa sama väita iga võrreldava kuu puhul.

Üheks varjatud sektori hinnatõusu teguriks on eelnevatel perioodidel avatud sektoris toimunud hinnakasv. Selle mõju varjatud sektorile on vähenenud koos avatud sektori hinnakasvu aeglustumisega. Välishinnad vähendasid märtsis ja aprillis varjatud sektori hinnakasvu (vt. tabel 8).

Sisemaise hinnatõusu komponentanalüüs

Aastaga (1994. aasta aprilli tasemega võrreldes) kasvasid tarbijahinnad 25,3%, sealhulgas toidukaupade hinnad 13,0%. Aeglustus põhitoidukaupade hinnatõus: aastaga kallinesid lihatooted 1,7, kalatooted 2,1 ning puu- ja köögivili 5,1%.

Kauba- ja teenuseagregaatidest kallinesid märtsis enim alkohoolsed joogid ja tubakatooted (12,4%), tervishoid (3,3%) ning eluasemega seotud kulud (3,1%), aprillis tervishoid, muud kaubad ja teenused ning transport ja side (vt. tabel 9). Kui arvestada aga kauba- ja teenuseagregaatide osatähtsust THI kasvus, siis olid kaalukamad agregaadid märtsis toit (29% THI kasvust), eluasemega seotud kulud (26%) ning alkohoolsed joogid ja tubakatooted (22%), aprillis aga transport ja side, toit ja tervishoid.

Kaupade ja teenuste alagruppide lõikes oli märtsis kaalukaim THI kasvu põhjustanud grupp tubakatooted, mille kallinemine (33,9%) tingis 22,6% THI kasvust. Hinnatõus oli tingitud tubakatoodete märgistamisest ja kontrolli tõhustamisest nende impordi üle. Üüri, vee ja kanalisatsiooni kallinemine 4,4% põhjustas 17,3% THI kasvust. Aprillis avaldasid THI kasvule suuremat mõju puu- ja köögivilja hooajaline hinnatõus, visiiditasu ning autoteeninduse kallinemine (vt. tabel 10). Enim odavnesid rasvad. Peamiseks põhjuseks oli või hinna 17,1%-line langus.

Krooni efektiivse reaalkursi indeks

Krooni reaalse efektiivse vahetuskursi indeks (REER) iseloomustab Eesti 8 peamise kaubanduspartneri valuutade nominaalse vahetuskursi muutusi Eesti krooni suhtes ja nende riikide hinnataseme muutusi Eesti hinnakasvuga võrreldes. Hinnamuutusi iseloomustavaks näitajaks on valitud riikide tarbijahinnaindeksid. REER on leitud vastavalt Eesti väliskaubanduskäibe (eksport + import) struktuurile.

Rahareformijärgsel perioodil on Eesti krooni reaalkurss tõusnud 2,9 korda (vt. tabel 11).

Lääne partnerite valuutade suhtes on krooni reaalkurss kallinenud peamiselt Eesti hinnatõusu arvel, mis oluliselt ületab nii inflatsiooni lääneriikides kui ka nominaalkursi kõikumisi.

Ida kaubanduspartnerite (Venemaa, Läti, Leedu) valuutade suhtes on krooni reaalkurss tugevnenud märksa vähem, sest nende riikide ja Eesti hinnatase on suhteliselt lähedane ning kroon on nn. idavaluutade suhtes kord tugevnenud, siis jälle nõrgenenud. Ida kaubanduspartnerite puhul on olulised kõik kolm krooni reaalkursi komponenti. Vene rubla suhtes on krooni reaalkurss tõusnud, sest nominaalkurss rubla suhtes on kasvanud 44,7 korda, THI kasv Venemaal (136,9 korda) aga ületas Eesti THI kasvu 33,7 korda. Läti ja Leeduga valuutadega võrreldes on Eesti krooni reaalvahetuskurss langenud.

Märtsis kasvas krooni reaalne vahetuskurss veebruariga võrreldes 6,4% ja aprillis märtsiga võrreldes 1,3%. Põhjuseks oli vastavalt Eesti THI kasv 2,4 ja 1,0% ning kroonides väljendatud välishindade odavnemine 3,8 ja 0,3%. REER-i kasv märtsis oli suurem, aprillis aga väiksem viimase 3 kuu ja viimase 12 kuu keskmisest.

EELARVESÜSTEEM

Eesti eelarvesüsteemi (riigieelarve ja kohalikud eelarved, sotsiaal- ja ravikindlustus) ülesehitus eeldab, et üldise tasakaalu raames esineb nii üle- kui ka puudujäägiga lülisid. Et riigieelarve toimib teiste eelarvesüsteemi lülide suhtes "doonorina", saavad nii kohalikud eelarved kui ka sotsiaalkindlustus kulutada rohkem, kui neile maksutulu laekub. Omatulude puudujääk on nendes lülides loomulik. Nende suurus sõltub regionaal- ja tulupoliitilistest otsustest (näit. elatusrahade suurendamine). 1995. aasta I kvartali tulude puudujääk oli aasta keskmiseks näitajaks kavandatust isegi väiksem (vt. tabel 12).

Kava järgi peab tänavu 54,3% eelarvesüsteemi tuludest koonduma esmalt riigieelarvesse, kust 20,7% neist jaotatakse ümber eelarvesüsteemi muude lülide vahel. I kvartalis ei erinenud tulude jaotus riigieelarve, kohalike eelarvete ja teiste eelarvesüsteemi lülide vahel oluliselt kogu 1995. aastaks kavandatud proportsioonidest (vt. tabel 13). Väikesed erinevused eelarvesüsteemi erinevates lülides tulenevad 1994. aasta eest viitajaga laekuvate arvestuslike tulude erinevast osatähtsusest.

1995. aasta I kvartalis olid riigieelarve kulud 1,44 korda suuremad kui möödunud aasta I kvartalis. Tulud kasvasid samal ajal vaid 1,26 korda. Tulude-kulude erinev kasvutempo iseloomustab pigem muutust kulutuste aastasiseses jaotuses kui kahe aasta eelarvepoliitikas.

Tänu riigieelarve tulude ümberjaotamisele on eelarvesüsteemi üldine tulude ülekaal kõikunud väiksemates piirides kui riigieelarve oma, ehkki ka sellele on olnud omane aastasisene kahanemistendents. K.a. I kvartali lõpuks välja kujunenud eelarvesüsteemi ja riigieelarve tulude ülejääk oli suuruse poolest (vastavalt 2,6 ja 4,1%) võrreldav eelnevate aastate keskmisega (vt. joonis 8).

Käesoleva aasta esimesed kuud on olnud erilised selles mõttes, et riigieelarve jooksvad tulud on jooksvalt ka ära kulutatud. Varasematel aastatel on aasta esimestel kuudel õnnestunud koguda raha lisaeelarvete jaoks ning eelarvesüsteemi tasakaalustamine finantsaastast lühema perioodi jooksul ei ole olnud aktuaalne. Näiteks 1994. aastal küündis riigieelarve tulude ülejääk I kvartalis 16,1%-ni, II ja III kvartalis ülejääk vähenes, IV kvartalis kulutati kogutud varud ning jooksvate tulude-kulude mõttes lõppes viimane kvartal puudujäägiga (-15,4%). Tänavu I kvartalis oli tulude ülejääk minimaalne ning 4 kuu kokkuvõttes selline olukord säilis - ülejääk oli 3,6%.

Aprillis kasvasid riigieelarve tulud võrreldes märtsiga ligi 10%, kuid muutsid üldhinnangu esimese 3 kuuga võrreldes pessimistlikumaks. Areng kuude lõikes on nii tulude kui ka kulude osas analoogiline 1994. aastaga, ehkki aprilli tulude kasvukordaja 1994. aasta sama kuuga võrreldes oli väiksem kui eelmistel kuudel (vt. joonis 9 ja joonis 10).

Käibemaksu laekumine osutus aprillis erinevalt varasemate aastate kogemustest märtsikuu omast väiksemaks, ehkki 4 kuu kokkuvõttes jääb laekumine soovitu piirimaile (vt. joonis 11). Ettevõtte tulumaksu laekumine on seni täpselt korranud eelmiste aastate kõikumisi (vt. joonis 12).

Ka kohalike eelarvete puhul oli aprillis iseloomulik tulude tagasihoidlik kasv ning kulutuste vähenemine, mis seletub sellega, et märts oli kohalike omavalitsuste eelarveaasta viimane kuu (vt. joonis 13ja joonis 14).

Eelarvesüsteemi areng aasta esimesel 4 kuul viitab sellele, et I poolaastal on lisatulude tekkimine võrreldes kavandatuga ebatõenäoline ning eelarvesüsteemi tasakaalu tuleb jälgida ka aastast lühemate perioodide lõikes.

RAHVASTIK

Märtsis vähenes rahvaarv negatiivse loomuliku iibe tõttu 767 ja aprillis 661 inimese võrra. Vitaalsusmäär (elussündide ja surmajuhtude arvu suhe) on viimase 5 aasta jooksul vähenenud 1.14-lt 0.65-le. See võib tähendada, et käesoleva aasta jooksul sureb Eestis poole rohkem inimesi, kui sünnib.

Tänavu on varasemate tendentside jätkumise korral oodata, et negatiivne loomulik iive omandab rahvaarvu kahanemises olulisema koha, kui negatiivne rändesaldo (I kvartalis vastavalt -2378 ja -2181 inimest). Rahva koguarvu kahanemine jääb sel aastal enam-vähem 1994. aasta tasemele - ca 1%.

TÖÖTUS

Tööturuameti andmeil jätkus märtsis varakevadele iseloomulik töötute arvu kasv, mis aprillis pidurdus (vt. tabel 14).

Märtsis kasvas tööotsijate üldarv kiiremini kui töötuks tunnistatute arv. Siin ilmneb aasta algusest kehtima hakanud töötu sotsiaalse kaitse seaduse mõju, mis sätestab teatud piiravad tingimused (mõnel juhul ka ooteaja) töötuks tunnistamisel. Aprillis suurenes töötu abiraha saajate arv kiiremini töötuks tunnistatute arvust. Töötuse määr (kõigi tööotsijate suhe hõivatute ja tööotsijate üldarvu) on Eestis vastupidiselt prognoositule 1995. aastal langenud.

Võrreldes 1994. aasta sama ajaga oli käesoleva aasta aprillis töötuid oluliselt vähem. Eelmistel aastatel põhiliselt riigiettevõtete ja -asutuste töötajate koondamisega tekkinud suur töötute arv (kõige rohkem abiraha saajaid oli 1993. aasta 1. mai seisuga - 22 702) on hakanud tänu uusettevõtluse arengule vähenema. Töökoha kaotanud inimestel, kelle varasem eriala ei ole praegusel ajal nõutav, on tööhõiveametite kaudu võimaldatud ümber õppida ja makstud neile õppe ajal riiklikku stipendiumi.

Kuu jooksul tööle rakendatute arvult ei olnud aprill 1995. aasta edukamaid kuid. Eestis tervikuna on käesoleva aasta alguskuudel rakendatud tööle rohkem inimesi kui 1994. aasta alguses, kuigi tööpakkumisi on tänavu olnud vähem. Põhjusi võib olla kaks - tööhõivetalituste efektiivsem töö ning seadusandluses toimunud muutused. Aasta algusest rakendunud töötu sotsiaalse kaitse seaduses on nimelt ette nähtud mõningad karistused (töötuna arveloleku aja katkestamine, abiraha maksmise peatamine või lõpetamine), kui töötu keeldub talle pakutud sobivast tööst või ümberõppest.

Käesoleva aasta I kvartalis tuli tööhõiveametitesse kõige rohkem tööpakkumisi õmblejatele (16,2%), keevitajatele (8,4%), müüjatele (7,6%), lukkseppadele (4,3%), õpetajatele (4,1%), traktoristidele (3,5%), metsatöölistele (2,8%) ja vagunisaatjatele (2,6%). Oma eelmise töökoha järgi olid töötud kõige enam pärit põllu- või metsamajandusest (19%), töötlevast tööstusest (17%) ja kaubandusest (16%).

Töötute kontingendi hulgas moodustasid 1. aprilli seisuga eestlased 54,6%. Naiste osakaal on käesoleva aasta jooksul kasvanud 61,6-lt 62,8%-ni, töötute vanuseline struktuur on püsinud enam-vähem endine.

1995. aastast on töötute hulgas suhteliselt palju väikelastega koju jäänud naisi (näiteks Tallinnas moodustasid nad 1. mai seisuga 10% töötutest), kes lisaks lapsehoolduseks ettenähtud riiklikule toetusele on vormistanud endale teisegi riikliku toetuse töötu abiraha näol. Seda lubab aasta algusest jõustunud töötu sotsiaalse kaitse seadus, milles lastekasvatust ei loeta tööga võrdsustatud tegevuseks. Töötu staatuse pikendamisel on alla 7-aastase lapse kasvatamisega tegelevatele emadele seaduses ette nähtud soodustingimused.

Endiselt on töötuse määr regiooniti väga erinev. Eestis on piirkondi, kus töötus on keskmisest poole kõrgem. Näiteks oli aprillis Võrumaal töötuna registreeritud 4,5% tööealisest elanikkonnast, seejuures mittetöötava tööotsijana 11,7% (vt. tabel 15). Kõrge püsib töötuse määr ka Ida-Virumaal. Lisaks Lõuna- ja Kirde-Eestile on suure tööpuudusega piirkondade hulka lisandunud Viljandi maakond. Kõige väiksem oli töötus aprillikuus Pärnumaal, kus oli ka kõige enam tööpakkumisi 100 tööotsija kohta. See, et naabruses asuval Läänemaal moodustasid mittetöötavad tööotsijad aprillis 8,2% tööealistest, näitab tööjõu vähest mobiilsust Eestis. Töötute liikumist ühest maakonnast teise piirab ilmselt ka vaba elamispinna pakkumise vähesus, mis tuleneb omandireformi venimisest elamispinna erastamisel.

PALK

Käesoleva aasta I kvartali keskmine brutopalk oli RSA esialgseil andmeil 2085 krooni kuus, seega tänu detsembris makstud preemiatele 11 krooni madalam 1994. aasta IV kvartali keskmisest. Nagu töötuse määr nii on ka keskmine palgatase maakonniti küllaltki erinev. 1994. aastal oli kõrgeima (Harjumaa) ja madalaima (Jõgevamaa) keskmise palga vahe ca 1000 krooni ehk 2/3 madalaima keskmise palga tasemest.

Kõrge töötuse määr ja madal palk ei lange maakonniti kokku mujal kui Võrumaal, kus valitsevaks tootmisharuks on jäänud põllumajandus. Kõrge töötusega tuntud Ida-Virumaa on oma palgatasemelt tänu tööstusele ja energeetikale Harjumaa järel Eestis isegi teisel kohal. Võrreldes 1994. aasta II kvartaliga olid Valga ja Hiiu maakond suutnud IV kvartaliks oluliselt parandada oma palgataset ning jõudnud kuue edukama maakonna hulka. Samal ajal langes madalamale palgapositsioonile Läänemaa.

Sotsiaalministeeriumi andmetel kujunes aprillis keskmiseks brutopalgaks 2258 krooni (vt. tabel 16). 1994. aasta aprilliga võrreldes on palkade kasv olnud tarbijahindade kasvust kiirem - palgad kasvasid 1,42 korda, tarbijahinnad aga 1,25 korda.

Palkade tõusu käesoleva aasta alguskuudel on oluliselt mõjutanud riigieelarveliste asutuste töötajate palkade tõstmine vastavalt 1994. aasta novembris EV Valitsuse ja Eesti Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni poolt saavutatud kokkuleppele. Selle kohaselt suurendatakse käesoleval aastal riigieelarveliste asutuste töötajate ametipalku vähemalt 1,3 korda, sõltuvalt elukalliduse tõusust.

Võrreldes palgasaajate jagunemist palga suuruse järgi tänavu aprillis ja aasta alguses (vt. joonis 15), on näha toimunud positiivne nihe. EMOR-i pereuuringu andmeil moodustas kätte saadud töötasu aprillis keskmiselt 1733 krooni (brutopalgana 2182 krooni). Ettevõtete tüübi järgi oli keskmisest kõrgem netopalk eraettevõtetes (+20%) ja majandusühingutes (+7%). Keskmisest madalamaks jäi palgatase riigiasutustes (-4%), munitsipaalettevõtetes (-6%), rendiettevõtetes (-18%) ja kooperatiivsetes ettevõtetes (-19%). Majandusharuti olid palgad keskmisest netopalgast suuremad kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses (+47%), ehituses (+45%), rahanduses (+38%) ja mäetööstuses (+33%), keskmisest madalamad aga põllumajanduses (-19%), tervishoius (-15%), hariduses (-11%) ja muudel teenindusaladel. Töötlevas tööstuses, energeetikas ja transpordi ning side alal olid palgad keskmisel tasemel või veidi üle selle.

PEREDE TULUD

Suur osa märtsikuu nominaaltulu kasvust oli seotud varasemate tulude kasutamisega või laenu võtmisega, s.t. mitte antud kuul teenitud tuludega. Seega oli märtsi tulude kasvu puhul tegemist juhusliku hälbega. Nominaaltulud ületasid isegi senise kõrgeima -1994. aasta detsembrikuu taseme.

Aprill oli tulude poolest keskmine kuu (vt. tabel 17). Sesoonselt tasandatud kogutulu kahanes aprillis mitte ainult võrreldes märtsiga, vaid ka jaanuari ja veebruariga.

Käesoleva aasta 4 kuu keskmine reaaltulu oli võrreldes 1994. aasta sama perioodiga kasvanud 12%.

Aprillis suurenes nominaalne kätte saadud töötasu märtsiga võrreldes 4,6%. Kuna brutotulu aprillis kahanes, siis töötasu osatähtsus brutotulus suurenes märgatavalt. Et märtsi tulude struktuur oli erandlik, siis on õigem aprilli tulusid võrrelda 1994. aasta sama kuu tuludega (vt. tabel 18). Näeme, et aastaga on kõige enam kasvanud sotsiaalkindlustuse tulude (suurema osa neist moodustavad pensionid) osatähtsus. Võrreldes 1994. aasta aprilliga oli kahanenud nii kätte saadud töötasu kui ka tootmistegevuse tulu osakaal, mis tähendab, et vähenes ka maksude osatähtsus.

Tulude diferentseeruvus oli aprillis väiksem kui eelmistel perioodidel keskmiselt (vt. tabel 19). Ka Gini koefitsient eelnevate perioodide keskmisena (vt. joonis 16) näitab viimasel ajal kahanemise tendentsi. 1994. aasta alguses oli ta aeglaselt kasvanud.

1994. aasta aprilliga võrreldes oli perede netotulu USA dollarites tänavu aprillis 65,1% suurem. Arvestades seda, et krooni reaalne efektiivne vahetuskurss on aastaga tõusnud 1,29 korda, oli perede netotulu USA dollarites võrreldes 1994. aasta aprilliga kasvanud 27,7%.

Erinevad tulukomponendid mõjutavad tulude jaotumust erineva tugevusega (vt. tabel 20). Komponentide osatähtsus on arvutatud perede tuludetsiilide andmete põhjal. Näeme, et tulude erinevus oli aprillis tingitud põhiliselt töötasu erinevusest. 1994. aasta sama ajaga võrreldes on kasvanud muude tulude mõju. Sotsiaalkindlustuse tulud mõjusid aprillis kogutulu nivelleerivalt.

ERATARBIMINE JA SÄÄSTMINE

Nominaalne tarbimine kasvas märtsis veebruariga võrreldes 26,6%, s.t. veelgi kiiremini kui tulud, reaalne tarbimine (1993. aasta jaanuari hindades) 23,7%. Võrreldes 1994. aasta IV kvartaliga kahanes nominaalne tarbimine tänavu I kvartalis 3,7%, kuid võrreldes 1994. aasta I kvartaliga kasvas 41,1% (reaalne tarbimine 5,8%). Aprill oli nii nominaal- kui ka reaaltarbimise poolest keskmine kuu. Suurem osa säästudest hoiti märtsis-aprillis endiselt sularahas (vt. tabel 21).

Märtsis oli tarbimise iseärasuseks võrreldes veebruariga garderoobikaupade väiksem ja transpordikulude suurem osatähtsus. Viimane oli seotud autode ostuga. Toidukaupade ostmine suurenes veebruariga võrreldes 14,1%, päeva kohta aga 3,1%. Kuna see ületas toidukaupade kallinemise veebruariga võrreldes (1,8%), siis võib seda hinnata talviste toiduvarude lõppemisena.

Aprillis osteti toidukaupu päeva kohta võrreldavates hindades sama palju kui märtsis, garderoobikaupu aga 13 krooni eest rohkem kui märtsis (vt. tabel 22). Muudest kaupadest ja teenustest kahanes rohkem kestvuskaupade ostmine (21 krooni pereliikme kohta), samuti kulutused kultuurile ja hobidele ning haridusele ja tervishoiule (mõlemad 10 krooni pereliikme kohta). Veidi suurenesid kulud teenindusele.

Füsioloogilise toidukorvi maksumusest (märtsis 332, aprillis 344 krooni) rohkem kulutas toidule vastavalt 63 ja 53% peredest. Seega oli selliste perede osatähtsus tänavu aprillis 1994. aasta aprilliga võrreldes 16 protsendipunkti suurem.

Eluks hädavajalikud püsikulud(*) kasvasid aprillis 387 kroonini pereliikme kohta (märtsis 384 krooni), mis moodustas 35% (36%) tegelikest kuludest. Sellest piirist vähem kulutas märtsis 10 ja aprillis 7% peresid. Hinnatõus mõjutas vaeste perede (sissetulekuga alla 1 miinimumpalga pereliikme kohta) tegelikku ostukorvi märtsis rohkem ja aprillis vähem kui jõukamate perede oma (vt. tabel 23). Selle põhjuseks oli vastavalt tubakatoodete ning korteriüüri suurem osatähtsus vaesemate ostukorvis ning ehitusmaterjalide, kestvuskaupade ja teeninduse suurem osatähtsus jõukamate perede ostukorvis.

(*)Eluks hädavajalikud püsikulud on tegelikest kulutustest ja hinnamuutudest arvutatud tarbimise püsikomponent kõigi põhiliste kauba- ja teenusegruppide osas.

Ilmar Lepik
Andres Kerge
Tiiu Luks
Sünne Püss
Andres Saarniit
Natalja Viilmann