Eesti väliskaubandus 1995. aasta I kvartalis

Võrreldes 1994. aasta IV kvartaliga tänavu I kvartalis Eesti väliskaubanduskäive mõnevõrra vähenes (vt. tabel 1)(*). Võrreldes 1994. aasta I kvartaliga oli aga eksport suurenenud 32,8 ning import 33,1%. Vaatamata ekspordi ja impordi sarnasele arengutempole kasvas aastaga väliskaubanduse puudujääk, kuna impordi maht oli veerandi võrra suurem ekspordi mahust (vt. joonis 1). Võrreldes 1994. aasta IV kvartaliga jäi k.a. I kvartalis väliskaubanduse puudujääk samaks.

(*)Alates 1995. aastast lülitab Tolliamet vastavalt rahvusvahelisele praktikale tollistatistikasse ka remondi eesmärgil Eestisse tulnud (või Eestist välja läinud) ja pärast remonti välja läinud (sisse tulnud) laevade ja lennukite täismaksumuse. Kuna väikeriigi puhul võib see küllaltki oluliselt väliskaubanduse andmeid mõjutada, otsustas Statistikaamet tagantjärele laevade (lennukite) maksumuse kaubandusstatistikast välja jätta. Varem publitseeritud jaanuari, veebruari ja märtsi andmed sisaldavad veel laevade täismaksumust, I kvartali koondandmed aga enam mitte.

VÄLISKAUBANDUSKÄIBE STRUKTUUR

Võrreldes 1994. aasta I kvartaliga kasvas tänavu samal ajal kõige rohkem kaubagrupi puit, paber ning puidu- ja paberitooted käive. Järgnesid masinad ja seadmed ning keemiakaubad (vt. tabel 2). Käibe kiire kasv suurendas ka nimetatud kaubagruppide osatähtsust kogukäibes.

Positiivne moment oli see, et talviti Eesti väliskaubandusbilansi puudujääki suurendavate mineraalsete toodete (kütuste) negatiivne saldo jäi võrreldes 1994. aasta IV kvartaliga samaks ja võrreldes 1994. aasta I kvartaliga vähenes tunduvalt.

Negatiivne moment oli see, et toidukaupade osatähtsus üldkäibes vähenes ning nende ekspordi-impordi kvartaalne saldo muutus esmakordselt negatiivseks. Suhteliselt aeglaselt suurenes transpordivahendite käive.

Suurima osatähtsusega kaubagrupiks Eesti väliskaubanduses olid I kvartalis masinad ja seadmed, mis andsid ka suurima negatiivse saldo. Väliskaubanduse defitsiidi poolest teisel kohal olid mineraalsed tooted. Üsna oluliselt suurendasid puudujääki ka keemiakaubad.

Kõige enam tulu andsid väliskaubanduses puit ja puidutooted ning mööbel, kusjuures nende positiivne saldo I kvartalis suurenes. Paber ja paberitooted olid samal ajal suures defitsiidis.

EKSPORDI STRUKTUUR

Aasta tagasi olid ligi veerandi kogu Eesti ekspordist moodustanud toidukaubad. Käesoleva aasta I kvartalis vähenes nende väljavedu eelkõige toiduainetööstuse toodete ekspordi järsu kahanemise tõttu Venemaale, Leetu, Lätisse, Ukrainasse ja Soome. Loomsete toodete (kala ja kalatooted ning piim ja piimatooted) väljavedu aga kasvas ligi poole võrra, põhiliselt Suurbritanniasse, Hollandisse, Lätisse, Venemaale ja Ukrainasse.

Toidukaupadega võrdse osa moodustasid ekspordis tekstiil ja tekstiilitooted, mille osatähtsus tabeleis toodud garderoobikaupade sisse- ja väljaveo kogumahus oli 85-90%. Tekstiilitoodete väljavedu kasvas I kvartalis seejuures tagasihoidlikult. Eestisse töötlemiseks saadetavad ja pärast töötlemist välja veetavad tekstiilitooted moodustavad juba üle 40% nende koguekspordist ja -impordist. Eesti tööjõu suhtelist odavust kasutades saadavad Soome, Rootsi ja Saksamaa meile töödelda järjest suuremas koguses tekstiilitooteid. Tekstiilitoodete väljavedu kasvas ka Suurbritanniasse, Hollandisse ja Norrasse.

I kvartali ekspordis suurenes kõige kiiremini - peaaegu 2 korda - puidu ja puidutoodete ning masinate ja seadmete väljavedu. Masinate ja seadmete puhul oli nende töötlemise osatähtsus samuti küllaltki suur - ligi 25%. Valdavalt eksporditi neid Soome ja Rootsi, aga ka Lätisse ja Valgevenesse. Puidu väljaveos olid juhtkohal kolm Põhjamaad, neile lisandusid Suurbritannia, Saksamaa ja Taani.

Transpordivahendite väljavedu suurenes samuti, kuid nende osatähtsus ekspordi kogumahus vähenes.

IMPORDI STRUKTUUR

Impordi struktuuris oli suurimaks muutuseks masinate ja seadmete osatähtsuse jätkunud tõus (vt. tabel 3), mis tagas sellele kaubagrupile toidukaupade asemel juhtpositsiooni. Masinaid ja seadmeid toodi Eestisse valdavalt Soomest, Rootsist, Taanist ja Saksamaalt (osaliselt ka töötlemiseks).

Vaatamata toidukaupade sisseveo tagasihoidlikule kasvule (Saksamaalt ja Hollandist) olid nad osatähtsuselt koguimpordis siiski teisel kohal. Kõige kiiremini suurenes puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete sissevedu, kusjuures nii puidu kui ka paberi impordi kasvutempo oli ühesugune. Kiiresti kasvas ka keemiakaupade sissevedu.

Transpordivahendite sissevedu suurenes vähesel määral Venemaalt, Rootsist ja Hollandist. Mineraalsete toodete (põhiliselt kütuste) sissevedu vähenes, eelkõige Leedust.

VÄLISKAUBANDUSE KÄIVE JA SALDO TÄHTSAMATE KAUBANDUSPARTNERITEGA

Eesti väliskaubanduspartnerite struktuuris toimus 1995. aasta I kvartalis võrreldes möödunud aasta sama ajaga mitmeid muutusi. Meie olulisima partneri Soome osatähtsus väliskaubanduskäibes suurenes sisuliselt sama palju, kui Venemaa osa vähenes (vt. tabel 4). Rootsi osatähtsus suurenes omakorda võrdeliselt Saksamaa osatähtsuse vähenemisega. Kiiresti kasvas Eesti väliskaubanduskäive Norra, Itaalia, Suurbritannia, USA ja Valgevenega. Käive vähenes Ukraina ja Leeduga. Mõni erand välja arvatud, on seega valdav tendents, et Eesti väliskaubanduskäive on intensiivsemalt suurenenud lääneriikidega ja aeglasemalt või koguni vähenenud nn. endise idabloki riikidega.

Kõige enam on tasakaalust väljas Eesti kaubandussuhted Soomega: nii 1994. kui ka käesoleva aasta I kvartali kogu väliskaubandusbilansi defitsiit võrdus enam-vähem Eesti-Soome kaubandusbilansi puudujäägiga. Ülejäänud riikide puhul tasakaalustasid üle- ja puudujäägid vastastikku üksteist.

Suurima positiivse saldoga oli kaubandusbilanss Lätiga. Suurbritannia, Ukraina, Norra, Valgevene ja Leeduga, kellega Eestil oli ka 1994. aasta I kvartalis ekspordi-impordi saldo positiivne, suurenes I kvartalis ülejääk veelgi. Möödunud aasta I kvartalis defitsiidis olnud bilanss USA-ga muutus tänavu positiivseks. Rootsiga arenevad kaubandussuhted üsna harmooniliselt, kuna sisuliselt võib kaubandusbilanssi selle riigiga lugeda pidevalt tasakaalus olevaks.

Üsna oluliselt suurenes väliskaubanduse puudujääk Saksamaa ja Itaaliaga. Venemaaga eelmisel aastal ülejäägiga olnud bilanss muutus tänavu negatiivseks. Seda mõjutas sisseveo suurenemine Venemaalt, kusjuures eksport Venemaale jäi samale tasemele.

TÄHTSAMAD EKSPORDIPARTNERID

Võrreldes 1994. aasta I kvartaliga oli tänavu samal ajal Eesti tähtsamate ekspordipartnerite pingerida tublisti muutunud. Esikohale tõusis Soome, kuhu läks viiendik Eesti ekspordist (vt. tabel 5). Seejuures kasvas puidu, masinate ja seadmete, tekstiilitoodete, keemia- ja plastmasskaupade ning mööbli väljavedu.

Venemaa osatähtsus Eesti ekspordis kahanes, kusjuures vähenes toidukaupade ja transpordivahendite, kasvas aga mineraalsete toodete ning keemia- ja plastmasskaupade väljavedu. Soomega samas tempos suurenes ka eksport Rootsi, mis tõi kaasa selle riigi osatähtsuse tunduva tõusu ekspordimaade pingereas.

Kõige kiiremini kasvas eksport Norrasse, Belgiasse ja USA-sse, keskmisest kiiremini Hollandisse, Suurbritanniasse, Valgevenesse ja Poolasse. Eksport Lätisse, Leetu ja Ukrainasse suurenes aeglaselt ja seetõttu kahanes ka nende osatähtsus kaupade väljaveo üldmahus. Eksport Saksamaale vähenes pisut.

TÄHTSAMAD IMPORDIPARTNERID

Eesti nelja olulisema impordipartneri järjestus ei muutunud. Soome juhtpositsioon tugevnes veelgi ja Venemaa osa vähenes veidi (vt. tabel 6). Import Rootsist ja Saksamaalt suurenes samas tempos impordi üldmahuga.

Nagu eksport Norrasse, nii suurenes kõige kiiremini ka import Norrast. Intensiivselt veeti Eestisse kaupu veel Itaaliast, Lätist ja Suurbritanniast. Sissevedu Leedust ja Ukrainast vähenes tunduvalt.

Eesti väliskaubanduse struktuur olulisemate kaubanduspartnerite lõikes kaupleva maa järgi

1. Soome

Võrreldes 1994. aasta I kvartaliga suurenes käesoleva aasta I kvartalis Eesti eksport Soome 59% ja import Soomest 51%.

Ekspordis kasvas kõige kiiremini meile töötlemiseks toodud kaupade - masinate ja seadmete, jalatsite, keemiakaupade ja plastmasstoodete ning mööbli - väljavedu (vt. tabel 7). Töötlemiseks toodud tekstiilitoodete väljavedu ei suurenenud. Üsna kiiresti kasvas ka Soome eksporditud puidu hulk. Metallide eksport vähenes.

Import Soomest suurenes enamiku kaubagruppide osas küllaltki ühtlaselt. Märkida võib tähtsaima impordiartikli - masinate ja seadmete - osatähtsuse tõusu (ka töötlemise arvel) ning transpordivahendite osatähtsuse langust.

2. Venemaa

Eksport Venemaale jäi sisuliselt 1994. aasta I kvartali tasemele (kasv vaid 2,1%), import Venemaalt aga suurenes viiendiku võrra.

Ekspordi kogumahu kasvu pidurdasid kaks suurima osatähtsusega kaubagruppi - toidukaubad ning transpordivahendid -, mille väljavedu vähenes (vt. tabel 8). Seejuures toiduainetööstuse toodete eksport kahanes, loomsete toodete ja rasvade ning õlide eksport aga kasvas. Ligi 2,5 korda suurenes mineraalsete toodete, 2 korda keemiakaupade ja plastmasstoodete väljavedu.

Impordis Venemaalt juhtkohal oleva kaubagrupi - mineraalsete toodete (kütuste) - sissevedu jäi 1994. aasta I kvartali tasemele, moodustades koguimpordis Venemaalt 53,5%. Suurenes toornahkade ja nahkade, puidu ja puidutoodete, tekstiili ja tekstiilitoodete ning metallide sissevedu, kuid väikese osatähtsuse tõttu need üldist impordi kasvu eriti ei mõjutanud. Sissevedu suurenes põhiliselt keemiatööstuse toodete arvel.

Väliskaubandusbilanss Venemaaga oli I kvartalis negatiivne.

3. Rootsi

Väliskaubandussuhted Rootsiga arenesid soodsalt: eksport suurenes võrreldes 1994. aasta I kvartaliga 58,4 ja import 32,8%.

Eksport Rootsi suurenes paljude kaubagruppide osas. Nagu Soomegi puhul kasvas kõige kiiremini töödeldud kauba - masinate ja seadmete, jalatsite ja peakatete, plastmasstoodete, meditsiiniseadmete ja mööbli - väljavedu. Töödeldud kauba seas moodustasid üle poole tekstiilitooted, kuid nende väljaveo kasv oli suhteliselt tagasihoidlik, mistõttu vähenes ka nende osatähtsus koguekspordis (vt. tabel 9). Intensiivselt - 2,2 korda - suurenes puidu väljavedu. Seetõttu saavutas puit juhtpositsiooni Eesti ekspordis Rootsi.

Rootsist imporditud kaupade struktuur on olnud suhteliselt stabiilne. Suuremateks muutusteks oli toidukaupade sisseveo vähenemine ja nende osatähtsuse langus koguimpordis ning transpordivahendite sisseveo kahekordne suurenemine. Viimast soodustas 1. aprillist pruugitud eksportautodele Eestis kehtestatud kõrge aktsiis.

4. Saksamaa

Kaubandussuhted Saksamaaga arenesid I kvartalis suhteliselt ebasoodsalt: eksport vähenes 1994. aasta sama perioodiga võrreldes 1,3%, import aga suurenes 33,2%. Selle tulemusena muutus väliskaubandusbilansi puudujääk Saksamaaga veelgi suuremaks.

Nii absoluutväärtuses kui ka suhteliselt vähenes toidukaupade, keemiatööstuse toodete, tekstiilitoodete, masinate ja seadmete, eriti aga metallide eksport Saksamaale (vt. tabel 10). Samal ajal jätkus puidu väljaveo kasv. Mineraalsete toodete väljavedu suurenes aga üle 4 korra, moodustades ekspordi üldmahust I kvartalis juba 9,3%.

Toidukaupade ja tekstiilitoodete import vähenes, enamiku ülejäänud kaubagruppide osas sissevedu aga kasvas. Kolmekordseks suurenes plastmasstoodete ning meditsiiniliste jm. mõõteriistade ja seadmete, üle 50% keemiakaupade, metallitoodete ning masinate ja seadmete sissevedu. Teatavat mõju avaldas kaubavahetusele ka kaupade töötlemine: Saksamaa saatis Eestisse sel eesmärgil eelkõige tekstiili- ja metallitooteid, masinaid ja seadmeid ning plastmasstooteid.

5. Läti

Eksport Lätisse suurenes aastaga 11,2 ja import Lätist 58,9%. Lätiga on Eesti väliskaubandusbilanss olnud kõige suurema ülejäägiga. Nii oli see ka tänavu I kvartalis, kuigi impordi kiirem areng tingis positiivse saldo mõningase vähenemise.

Kaubavahetuse struktuuris toimusid üsna suured muutused. Aasta varem olid Eesti ekspordist Lätisse kolmandiku moodustanud toidukaubad ja kolmandiku mineraalsed tooted (valdavalt elektrienergia; vt. tabel 11). Käesoleval aastal vähenes nende müük poole võrra. Kivist, tsemendist, klaasist jm. materjalist toodete väljavedu Lätisse suurenes aga üle 10 korra. Kasvas ka keemiakaupade, plastmass-, tekstiili- ja metallitoodete ning masinate ja seadmete eksport.

Import suurenes põhiliselt toidukaupade, keemiakaupade, plastmass- ja tekstiilitoodete ning masinate ja seadmete sisseveo kasvu arvel. Oluliselt vähenes aga mineraalsete toodete ning metallide import Lätist.

6. Holland

Võrreldes 1994. aasta I kvartaliga kasvas kaupade väljavedu Hollandisse tänavu samal ajal 84,2%, sissevedu sealt aga suurenes vaid 5,5%. Selle tulemusena vähenes suur kaubandusbilansi puudujääk peaaegu 2 korda.

Kolmandiku ekspordist moodustasid toidukaupad (põhiliselt loomsed tooted; vt. tabel 12). Suurimateks muutusteks ekspordi struktuuris oli mineraalsete toodete ja keemiakaupade osatähtsuse langus ning metallide osa järsk tõus (väljavedu kasvas 5 korda).

Eesti importis Hollandist valdavalt toidukaupu. Nende sissevedu võrreldes 1994. aasta I kvartaliga veidi vähenes. Samal ajal toodi Hollandist autosid Eestisse 2,3 korda rohkem kui aasta varem (taas mõjus soov ennetada impordiaktsiisi).

7. Leedu

Väliskaubandus Leeduga oli üsna loid: eksport suurenes 1994. aasta I kvartaliga võrreldes 3,5%, import vähenes 20%. Et kaubandusbilanss Leeduga oli ka varem positiivne, suurendas selline areng ülejääki.

Toidukaupade eksport Leetu vähenes üle 40% (vt. tabel 13). Kahanes ka masinate ja seadmete väljavedu, kasvas aga mineraalsete toodete, keemiakaupade, tekstiilitoodete ja metallitoodete eksport.

1994. aasta I kvartalis moodustasid Leedust imporditud kaupadest 55% mineraalsed tooted, käesoleval aastal langes nende osatähtsus 8,1%-ni. Kütuste sisseveo peaaegu 9-kordne vähenemine tingis ka impordi üldise kahanemise. Samal ajal toidukaupade import suurenes ligi 3 korda, keemiakaupade oma 2,4, tekstiilitoodete sissevedu 3,7 ning masinate ja seadmete sissevedu 2,7 korda.

8.Taani

Taani eksporditi kaupu 37,3% ja sealt imporditi 16,1% rohkem kui aasta varem. Kaubandusbilansi defitsiit vähenes veidi.

Ekspordi üldmahus Taani toimus toidukaupade osatähtsuse suur langus (vt. tabel 14), kuna nende väljavedu vähenes 35%. Nagu Hollandisse nii ka Taani eksporditi Eestist põhiliselt loomseid tooteid. Metallide väljavedu vähenes samuti. Ekspordi üldine kasv tagati valdavalt mineraalsete toodete ja puidu väljaveo enam kui kahekordse suurenemise arvel.

Import jäi paljude kaubagruppide osas 1994. aasta I kvartali taseme lähedale, mineraalsete toodete sissevedu aga vähenes järsult. Ühtaegu suurenes peaaegu 3 korda masinate ja seadmete ning oluliselt ka metalli- ja tekstiilitoodete import.

9. Suurbritannia

Olulisematest kaubanduspartneritest arenesid tänavu I kvartalis Eesti väliskaubandussuhted Norra järel kõige kiiremini just Suurbritanniaga: eksport kasvas 1994. aasta I kvartaliga võrreldes 74,1 ja import 57,4%. Kaubandusbilansi ülejääk suurenes kahekordseks.

Kui 1994. aasta I kvartalis oli Eesti eksport Suurbritanniasse olnud väga ühekülgne, piirdudes 66% ulatuses puiduga, siis tänavu I kvartalis laienes struktuur oluliselt (vt. tabel 15). Puidu väljavedu kasvas koguekspordist aeglasemalt, mistõttu tema osatähtsus väljaveo struktuuris vähenes. Aasta tagasi ei eksporditud Eestist Suurbritanniasse toidukaupu, tänavu I kvartalis moodustas loomsete toodete väljaveo kogusumma juba 18 miljonit krooni. Ka keemiakaupade, tekstiilitoodete ja plastmasstoodete eksport kasvas 2-3 korda. Järsult suurenes veel transpordivahendite müük. Eelkõige oli tegu merelaevadega.

Üsna suure osa Suurbritanniast imporditud kaupadest moodustasid toidukaubad, kuid nende sissevedu kasvas I kvartalis vaid 5,5%. Kõige kiiremini suurenes puidumassi, paberi- ja kartongitoodete import (ligi 5 korda), neile järgnesid keemiatööstuse tooted, tekstiilitooted, masinad ja seadmed.

10. Ukraina

Kaupade eksport Ukrainasse suurenes I kvartalis 1994. aasta sama ajaga võrreldes 8,6%, import sealt vähenes 23% ning kaubavahetuse positiivne saldo suurenes kaks korda.

Ekspordis olid olulisel kohal toidukaubad ning vaadeldaval perioodil nende väljavedu suurenes veidi, osatähtsus ekspordi struktuuris aga vähenes (vt. tabel 16). Suurim muutus oli mineraalsete toodete ekspordi kolmekordne kasv ning metallide ja nendest valmistatud toodete väljaveo viiekordne vähenemine.

Impordi suur langus oli tingitud metallide sisseveo kolmekordsest vähenemisest: aasta tagasi olid metallid moodustanud üle poole kogu impordist, tänavu I kvartalis langes nende osa veerandini. Toidukaupade sissevedu suurenes 38%, kasvas ka keemiakaupade ja transpordivahendite import.

11. USA

Eesti eksportis USA-sse k.a. I kvartalis üle 2 korra rohkem kaupu kui aasta varem, import USA-st kasvas vaid veerandi võrra ning varem väikeses defitsiidis olnud väliskaubandusbilanss selle riigiga muutus tugevasti positiivseks.

Ekspordi tunduva suurenemise tagasid põhiliselt kaks kaubagruppi - keemiatööstuse tooted (kasv üle 4 korra) ja tekstiilitooted (ligi 2 korda).

Import suurenes tänu toidukaupade, masinate ja seadmete, keemiakaupade ning optiliste, meditsiini- jm. mõõteriistade ja seadmete sisseveo kasvule (vt. tabel 17).

12. Belgia

Väliskaubandusbilanss Belgiaga oli 1994. aasta I kvartalis negatiivne. Tänu tänavu I kvartalis toimunud ekspordi tunduvalt kiiremale kasvule võrreldes impordiga (vastavalt 2,2 korda ja 14,4%) puudujääk mõnevõrra vähenes.

Suurima osa ekspordi üldmahust moodustasid keemiatööstuse tooted ning nende osatähtsus suurenes 1995. aasta I kvartalis veelgi (vt. tabel 18). Kiiresti kasvas ka masinate ja seadmete ning tekstiilitoodete väljavedu. Uueks ekspordiartikliks muutusid metallid.

Impordist moodustasid suurima osa toidukaubad, eelkõige rasvad ja õlid. Nende sissevedu kasvas 10%. 1,6-2 korda suurenes masinate ja seadmete ning tekstiilitoodete import. Transpordivahendite sissevedu vähenes.

13. Itaalia

Itaaliast sisse toodud kaupade maht ületas I kvartalis kolm korda ekspordi mahu ning võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli impordi kasv ekspordi kasvust märksa kiirem (vastavalt 88,6 ja 47,8%). Väliskaubandusbilansi puudujääk oli 2 korda suurem, kui kogu Eesti eksport Itaaliasse.

Eksport Eestist oli valdavalt seotud nahkade ja jalatsitega, kusjuures esimeste väljavedu suurenes märgatavalt ning viimaste väljavedu veidi kahanes (vt. tabel 19).

Impordi struktuuris vähenes tugevasti toidukaupade osa: aasta tagasi oli Itaaliast välisabina saadud suures koguses põllumajandussaadusi. Masinate ja seadmete sissevedu küll suurenes, aga aeglaselt, mistõttu nende osatähtsus kahanes. Sisseveo üldmahu kiire kasvu tingis garderoobikaupade, plastmasstoodete ja mööbli impordi suurenemine.

14. Norra

Olulisemate kaubanduspartnerite seast arenesid Eestil väliskaubandussuhted tänavu I kvartalis kõige intensiivsemalt Norraga: 1994. aasta sama ajaga võrreldes kasvas eksport 3, import aga 2,7 korda. Väliskaubandusbilanss muutus tugevasti positiivseks.

Eksport Norrasse oli ühekülgne: aasta tagasi moodustasid üle poole väljaveost tekstiilitooted ning veerandi puit. Tänavu I kvartalis kasvas puidu eksport rohkem kui 5 korda, moodustades üle poole ekspordi kogumahust (vt. tabel 20). Mõnevõrra suurenes ka tekstiilitoodete väljavedu, kuid nende osatähtsus ekspordi struktuuris vähenes.

Impordi struktuur aastaga oluliselt ei muutunud - kaheks olulisemaks kaubagrupiks olid endiselt toidukaubad (eelkõige loomsed tooted, s.t. kala) ja tekstiilitooted. Suurenes ka kivist, tsemendist, klaasist jm. valmistatud toodete ning plastmasstoodete sissevedu.

15. Valgevene

Eesti eksportis I kvartalis Valgevenesse kaupu 77% ning importis sealt 38,2% rohkem kui aasta varem. Väliskaubandusbilansi ülejääk seega suurenes.

Ekspordis olid juhtkohal toidukaubad, mille maht suurenes peaaegu 2 korda ja seega tugevnes ka nende positsioon ekspordi üldmahus (vt. tabel 21). Ligi 3 korda kasvas mineraalsete toodete ning masinate ja seadmete väljavedu, veidi ka tekstiilitoodete eksport. Transpordivahendite väljavedu vähenes.

Suurimateks muutusteks impordi struktuuris oli metallide ning masinate ja seadmete sisseveo järsk langus ning transpordivahendite ja mineraalsete toodete sisseveo kasv. Toidukaupade import Valgevenest suurenes vaadeldaval perioodil kaks korda, kuid nende osatähtsus sisseveetud kaupade struktuuris polnud suur.

Reet Kirt