EESTI MAJANDUSE ÜLEVAADE. NOVEMBER 1994

KROONIKA

1. novembril kirjutas rahandusminister Andres Lipstok alla määrusele, mis suurendab kohustusliku liikluskindlustuse maksumäära kuni kaks korda.

2. novembril tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogu liikmete kuulumise riigiettevõtete haldusnõukogudesse.

3. novembril esitas peaministrikandidaat Andres Tarand Eesti Vabariigi presidendile uue Valitsuse koosseisu nimekirja. Kabinetis vahetusid justiits-, põllumajandus-, sise- ja keskkonnaminister.

Eesti Sotsiaalpanga ja Eesti Tööstuse Arengu Panga esindajad kirjutasid alla pankade liitumise lepingule. Arengupanga õigusjärglaseks jääb Sotsiaalpank.

9. novembril muutis Riigikogu eluruumide erastamise seadust. Eluruumide erastamise eelisõiguse tähtaega pikendati 1995. aasta 1. märtsini (varem oli tähtajaks 1. detsember 1994). Pensionärid võivad oma RKO arvestuskaardile kantud tööaastate arvestuslikku väärtust üle kanda Eesti alaliste elanike arvestuskaartidele 1995. aasta 1. veebruarini.

Erastamisagentuur kuulutas välja järjekordse rahvusvahelise erastamisvooru. Müüki pannakse 42 ettevõtet.

10. novembril kinnitas rahandusministeerium oma määrusega tolli-oksjonite korraldamise juhendi, mis on mõeldud riigi omandiks pööratud kaupade müümiseks.

Rahandusministeeriumi määrusega kinnitati ka riigieelarvest finantseeritavate asutuste poolt tehtavate tööde loetelu, mida maksustatakse tulumaksuga. Selliste tööde hulka kuuluvad näiteks ruumide üürimine ja rentimine, lepingulised teaduslikud tööd, kirjastamine ja turvateenused.

Eesti ja Soome kalandusametnikud sõlmisid kokkuleppe teineteise kalastusvööndist püütavate kalakoguste kohta.

15. novembril võttis Riigikogu vastu soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni seaduse muutmise seaduse, mis jõustub 1. jaanuarist 1995.

Riigikogu muutis puhkuseseadust. Selle järgi tasutakse seadusega ettenähtud lisapuhkusepäevade eest mitte ettevõtte, vaid riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve kaudu. Muudatus jõustub 1. jaanuarist 1995.

16. novembril ratifitseeris Riigikogu Eesti ja Islandi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu.

Samal päeval ratifitseeriti ka Eesti ja Inglismaa vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse leping ning Eesti ja Kasahstani vastastikuse koostöö ja mõistmise leping.

Riigikogu muutis ja täiendas täitemenetluse seadust. Selle kohaselt ei tohi pärast seaduse muutuse jõustumist täitevametnike töötasu olla väiksem kui 5-kordne kuupalga alammäär.

Täiendati Eestis ebaseaduslikult viibivate ja halduskorras kinni peetud välismaalaste majutamise ja toitlustamise korda.

Vanglast vabanevatele kinnipeetavatele antakse vajaduse korral abiraha summas, mis on võrdne töötu ühe kuu abirahaga.

18. novembril ilmus rahandusministeeriumi määrus muudatuste tegemiseks käibemaksuseaduse rakendamise juhendis.

22. novembril muutis Riigikogu kodakondsust puudutavaid õigusakte. Muudatuste kohaselt saavad kodakondsuse naturalisatsiooni korras Eestis püsivalt elavad lapsed, kelle vanemad on surnud või teadmata kadunud või neilt on võetud vanemlikud õigused. See kehtib ka lastekodulaste ning teovõimetute isikute kohta.

23. novembril muutis Riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Muuhulgas täpsustati omavalitsusüksuste osavõttu koolide (v.a. riigikooli) kulude katmisest.

Valitsus suurendas oma määrusega mõningaid tema poolt 1994. a. 17. märtsil kehtestatud lastetoetuste määrasid.

MAJANDUSPOLIITIKA

Novembris tehtud otsused on liigitatavad nn. peenreguleerimise valdkonda. Nende vastuvõtmine johtus valdavalt varasematest otsustest, vajadusest täiendada uute seaduste rakendusmehhanismi või kõrvaldada vastuolusid uute ja veel kehtivate vanade normatiivaktide vahel.

15. novembril muudeti Riigikogus soodustingimustel vanaduspensioni seadust ja väljateenitud aastate pensioni seadust. Muudatuste kohaselt ei arvata alates 1995. aasta 1. jaanuarist enam väljateenitud aastate pensioni õigust andva staa_i hulka osalise tööajaga töötamise aega. Vanusenõudeid suurendatakse 1995. aasta algusest 1 aasta võrra, järgnevatel aastatel (s.o. 1996-2003) aga igal aastal 6 kuu võrra.

23. novembril kirjutati alla Valitsuse ja TALO (Eesti Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon) kokkuleppele riigieelarveliste asutuste töötajate töö tasustamise kohta 1995. aastal. Kokkuleppe kohaselt suurendatakse nende asutuste töötajate ametipalkasid 1995. aastal vähemalt 1,3 korda (võrreldes 1994. aasta detsembrikuu ametliku palgaga, arvestamata jõulutoetusi ja muid preemiaid). Leppes on arvestatud elukalliduse tõusuga: kui THI jõuab 1995. aastal 1,3-ni, peetakse 1 kuu jooksul Valitsusega uued läbirääkimised palkade edasiseks suurendamiseks. Põhimõtteline otsus palkade ligikaudu 1,3-kordseks suurendamiseks oli Valitsuses tehtud juba 1995. a. riigieelarve eelnõud välja töötades. Läbirääkimised toimusid sisuliselt selle otsuse konkreetse rakendamise üle.

1994. aastal on avalikkuse tähelepanu all olnud vaidlus vajaduse üle kaitsta Eesti siseturgu. Arutluse peatähelepanu on pööratud Eesti seni liberaalse kaubanduspoliitika pikemaaegsetele eriprobleemidele seoses integreerumisele Euroopaga. Hetkeprobleemid on olnud seotud lähinaabritega. 1. juulist kehtestas Venemaa Eesti suhtes diskrimineerivad imporditariifid. Läti kehtestab uued tollitariifid 1994. aasta 1. detsembrist. Need raskendavad Eesti toidukaupade pääsu Läti turule. 1. aprillist jõustunud Balti riikide vabakaubandusleping hõlmab ainult tööstuskaupu.

Inflatsioon oli juba teist kuud järjest sügise kohta suhteliselt madal (novembris 1,6, oktoobris 1,1%). Samas on ette aimatavad mõned lähikuudel THI-d suurendada võivad tegurid. Näiteks on Konkurentsiamet lubanud 1. detsembrist tõsta rongide sõidupiletite piirhindu 36% (kohalikel liinidel 42%). Venemaal on tekkinud "käärid" inflatsiooni ja rubla kursi vahel. Novembris kallinesid tarbijahinnad Venemaal 14,1%. Et rubla odavnes Eesti krooni suhtes ainult 4,8%, võib detsembris-jaanuaris karta inflatsioonilist survet Eesti sisehindadele.

Välissuhtluses väärib tähelepanu Eesti Investeerimispanga aktsiakapitali suurendamine kahekordseks -- 9 mln. eküüni. Uute aktsionäride hulgas on ka investeerimisfondid Finnfund ja Swedfund. Samuti tekib Investeerimispangal võimalus saada osa IMF-i poolt antavast majanduse struktuuri ümberkujundamiseks mõeldud laenust. Praeguseks on sellest laenust kokku umbes pool ehk 220 mln. kr. jõudnud 7 Eesti pangani (Hansapank, Ühispank, Tallinna Pank, Tööstuse ja Ehituse Kommertspank, Virumaa Kommertspank, Raepank ja Põhja-Eesti Pank).

MAJANDUSKASV

Majanduskasvu dünaamika kaudseks hindamiseks modelleeritakse sisemajanduse koguprodukti (SKP) komponentide muute analoognäitajate kaudu. SKP komponentideks on tulumeetodi korral kasum, palk, kaudsed maksud, amortisatsioon ja subsiidiumid. Tarbimise meetodi korral on SKP komponentideks eratarbimine, avalik tarbimine, investeeringud, ekspordi-impordi saldo ja varude muut.

Majanduskasvu koondindeks tuletatakse tuludepoolse ja tarbimispoolse indeksi geomeetrilise keskmisena. Sesoonsete tegurite mõju kõrvaldamiseks on kasvuindeksi komponentide muute tasandatud libiseva keskmise meetodil.

Majanduskasvu indeks eelmise kuu suhtes oli novembris -0,2% (vt. joonis 1). Kasvuindeks on püsinud 2 kuud järjest peaaegu muutumatuna. Erinevuseks oktoobri ja novembri vahel on tulude ja tarbimise indeksite erinev dünaamika. Kui oktoobris tulud kahanesid ja tarbimine kasvas, siis novembris oli olukord vastupidine. Viimase 3 kuu keskmisega võrreldes moodustas kasvuindeks novembris -1,7%, võrreldes 1993. aasta novembriga aga +5,4%.

1994. aasta III kvartalis jäi majanduskasvu tase II kvartali tasemele pisut alla. Täpsustatud andmeil kujunes III kvartali kasvuindeksiks II kvartali suhtes -1,3%, samal ajal kui II kvartali kasvuindeks I kvartali suhtes oli +6,7%. Oktoobris ja novembris olulisi muutusi ei toimunud ning detsembris võib eeldada sesoonset aastalõpu tulude ja tarbimise tõusu.

Kasvuindeksi võrdlust Eesti Konjunktuuriinstituudi konjunktuuribaromeetrite koondindeksiga kvartalite lõikes on kirjeldatud joonisel 2.

Tuludepoolne kasvuindeks suurenes novembris palga ja maksude arvel ning vähenes kasumi ja amortisatsiooni arvel (vt. tabel 1).

Selles, et reaaltulud novembris kasvasid, oli oma osa ka tarbijahindade aeglases tõusus aasta lõpul (1994. a. novembris 1,6%, 1993. a. novembris 4,0%). Palgad on 1994. aastal kasvanud tarbijahindadest kiiremini, seega on ka keskmine reaalpalk aasta kokkuvõttes suurenenud. Tuludepoolse kasvuindeksi komponendid on aasta lõpupoole kasvanud (vt. joonis 3).

Tarbimispoolne kasvuindeks suurenes novembris eratarbimise, ekspordi ja investeeringute arvel ning vähenes avaliku tarbimise ja impordi arvel (vt. tabel 1). Viimastel kuudel on netoekspordi (ekspordi ja impordi saldo) negatiivne mõju olnud stabiilselt -4 protsendipunkti ringis. Seda on kompenseerinud peamiselt investeeringute kasv. Era- ja avaliku tarbimise mõju on 1994. aasta teisel poolaastal olnud nulli lähedal. Seega on aasta teisel poolel peamisteks tarbimispoolse kasvuindeksi väärtust mõjutavateks teguriteks olnud eksport, import ja investeeringud.

INFLATSIOON

Võrreldes oktoobriga novembris tarbijahindade kasvutempo kiirenes, kuid jäi küllalt mõõdukaks -- 1,6% eelmise kuu suhtes vastab 20,7%-le aastas (vt. joonis 4). Tarbijahinnad on kasvanud 1994. aasta algusest 39,7% ning viimase 12 kuu jooksul (november 1993 = 100) 45,4%. 1994. aasta novembris oli inflatsioon väiksem nii viimase 12 kuu keskmisest (3,4% kuus), kui ka viimase 3 kuu keskmisest (1,8% kuus).

Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa tarbijahinnaindeksite võrdlus (vt. joonis 5) näitab, et Venemaa tarbijahindade kasvutempo oktoobris kiirenes, moodustades eelmise kuu suhtes 15,1%. Kuna Vene rubla kurss langes oktoobris Eesti krooni suhtes 23,5% võrreldes septembriga, siis oktoobri hinnatõus Venemaal ei mõjunud Eesti inflatsiooni suurendavalt. Novembris Venemaal aset leidnud tarbijahinnatõus (14,1%) oli rubla kursi langusest (4,8%) suurem ning see võib avaldada Eesti hindadele survet detsembris-jaanuaris. Ka Lätis ja Leedus oli THI oktoobris Eesti näitajast kõrgem.

Inflatsiooni mudeli kirjeldus

Inflatsiooni mehhanismi selgitamiseks eristatakse majanduse avatud ja varjatud sektorit, kuna neis on hinnakujunduse printsiibid erinevad ja seega ilmneb erinevalt ka inflatsioon.

Avatud sektorisse kuuluvad kaubad ja teenused, mille hinnad on avatud rahvusvahelisele konkurentsile. Avatud sektor toodab kas ekspordiks, s.t. konkureerib välisturul, või siseturule, kus toodang konkureerib impordiga. Avatud sektori toodete hindu piiravad rahvusvahelised kitsendused.

Varjatud sektorit (näiteks eluasemega seotud teenuseid) rahvusvaheline konkurents ei mõjuta. Selle tõttu puudub varjatud sektoril hinnakitsendus ja tootjad kujundavad hindu ise.

Tarbijahinnaindeksina avalduv inflatsiooninäitaja saadakse avatud ja varjatud sektori hinnamuudu ühendamisel. ESA ostukorvis on majanduse avatud sektori osatähtsus 71,4% ja varjatud sektori osatähtsus 28,6%.

Hinnamuut avatud sektoris

Analüüsiks koostatud mudel näitab avatud sektori hinnamuudu sõltuvust järgmistest teguritest:
a) hälbeline rahapakkumine;
Rahapakkumise Eestis määrab nõudlus. Hälbeline rahapakkumine peegeldab nõudluse ja pakkumise lühiajalist tasakaalustamatust. Rahapakkumist vaadeldakse rahaagregaadi M2D baasil Eesti Panga bilansivormi järgi (koos keskvalitsuse deposiitidega). Rahanõudlust hinnatakse lineaarse regressiooni mudeli abil, kus teguriteks on majanduskasvu indeks, lühiajaline laenuintress ja oodatav inflatsioon.

b) Eesti kroonides väljendatud hindade muutumine välismaal;
See tegur näitab hinnataseme internatsionaliseerumisest tingitud reaalhindade tõusu. Eksport- ning importkaupade hinnad vastavad mõistetavalt rahvusvahelisele tasemele. Need hinnad omakorda määravad Eesti siseturul pakutavate kaupade hinna.

c) fiskaalpoliitika;
Teatud tingimustel võib see esineda inflatsioonitegurina. Fiskaalpoliitikat kirjeldavaks muutujaks on ettevõtte tulumaksu, käibemaksu ja aktsiisi laekumiste indeksi jagatis nominaalse sisemajanduse koguprodukti indeksiga.

d) sesoonsus;
Kuude lõikes on see oluline inflatsioonitegur.

Hinnamuut varjatud sektoris

Varjatud sektori hinnamuut sõltub mudeli kohaselt järgmistest teguritest:
a) avatud sektori hinnakasv;
See toob kaasa proportsionaalse (või kiirema) hinnakasvu varjatud sektoris. Avatud sektori hindade internatsionaliseerumine kandub edasi ka varjatud sektorisse palgatõusu ning varjatud sektorile tootmissisendiks olevate toodete kaudu.

b) välismaised hinnad;
Välismaiste hindade mõju on selgelt suurem kui avatud sektoris. See on kooskõlas varjatud sektori pakkumispoolse hinnakujundusega.

c) fiktiivne muutuja;
See tegur on tingitud asjaolust, et varjatud sektori hindu kujundatakse suurel määral administratiivselt ja nende liberaliseerimine on jagatud etappideks.

Inflatsiooni analüüs

Teguranalüüs

1994. aasta 11 kuuga kasvasid avatud sektori hinnad 22%, varjatud sektori hinnad 82% (vt. joonis 6). 1993. aasta 11 kuuga kasvasid avatud sektori hinnad 28% ja varjatud sektori hinnad 59%. Kui 1993. aastal oli varjatud sektori hindade kasvutempo 2 korda avatud sektori hindade omast kiirem, siis 1994. aastal oli erinevus peaaegu 4-kordne.

Avatud sektori hinnad kasvasid novembris 1,8%. Kõigi mudelis esinevate avatud sektori inflatsioonitegurite mõju oli positiivne (vt. tabel 2). Rahanõudlus oli rahapakkumisest suurem peamiselt kasvanud inflatsiooniootuse tõttu.

Varjatud sektori hinnad kasvasid novembris 1,3%, kusjuures osa inflatsioonitegureid mõjutas varjatud sektori hindu kasvu, teine osa alanemise suunas.

Komponentanalüüs

Teenused kallinesid novembris 1,6% (aasta algusest 76,6%), kaubad 1,7% (20,7%). Seejuures tööstuskaubad kallinesid 2,2% (aasta algusest 19,6%) ning toidukaubad 1,4% (21,4%).

Kaupade ja teenuste alagruppide lõikes oli novembris kaalukamaks THI kasvu põhjustanud grupiks piim ja piimatooted, mille kallinemine 7,9% põhjustas 28% THI kasvust. Põhjuseks oli nii sesoonne kokkuostuhindade tõus, kui ka elektri ning muude tootmiskulude kallinemine.

Grupp üür, vesi, kanalisatsioon kallines novembris 2,3%, põhjustades sellega 13% THI kasvust. Põhiliselt tõusid üüritariifid (2,5%), kommunaalteenuste hinnad (1,6%) ja kallines majapidamisjäätmete vedu (2,7%).

Eratranspordi kallinemine 2,1% (10% THI kasvust) oli tingitud eeskätt autoteeninduse hindade 5,8%-lisest tõusust.

Kaubagruppide rõivad, leivatooted ja muud toiduained kallinemise mõju oli võrdne, moodustades 7% THI kasvust. Muude toiduainete hinna tõus oli seotud eelkõige kohvi kallinemisega 5,1%. Leivatoodete hinna tõusu põhjendati elektrienergia, transpordi ning muude tootmiskulude kallinemisega. Rõivaste kallinemine oli ilmselt sesoonne.

Puu- ja köögivili odavnes novembris 3,6%, mis põhjustas THI alanemise 7%. Liha ja lihatooted odavnesid 0,7% ning kala ja kalatooted 1,9%.

Kokkuvõttes võib öelda, et novembri mõõdukas THI kasv oli tingitud kõigi komponentide võrdsest hinnakasvust. Välismaiste hindade odavnemine mõjutas Eesti THI-d alanemise suunas.

EELARVESÜSTEEM

Käesoleva aasta 10 kuu keskmiste igakuiste laekumistega võrreldes olid novembris laekumised riigieelarvesse 5% suuremad. Kui september välja arvata, on laekumised kuude kaupa korranud 1993. aasta kalendaarseid kõikumisi (vt. joonis 7). Novembris toimunud tulude laekumise vähenemine oktoobriga võrreldes on samuti analoogiline 1993. aastaga ja tuleneb ettevõtte tulumaksu laekumise tsüklilisusest. Maksude laekumise tsüklilisus avaldub ka tulude struktuuri muutumises 1994. aastal (vt. joonis 8).

Detsembri alguseks oli laekunud 90% aastaks kavandatud tuludest. Rahuldavaks tasemeks võinuks pidada 91-92%. Kokkuvõttes kindlustavad peamised maksud (käibemaks, isikutulumaks, ettevõtte tulumaks ja aktsiisimaksud) üksteist tasakaalustades neilt oodatava aastatulemi või isegi väikese ülelaekumise. Riigi omanikutulu, mitmesuguste teenustasude jmt. tululiikide laekumine aga ei vasta ootustele.

See ei tähenda 1994. aasta eelarvepoliitika nurjumist. Analoogiline situatsioon tekkis 1993. aastal: tegelik laekum jäi kavandatust väiksemaks ja vastavalt tuli kärpida kulude poolt. Jooksvate tulude ülejääk kuludest on aga 1994. aasta II poolaastal olnud suurem, kui 1993. aastal (vt. joonis 9).

Kohalike eelarvete tulude laekumine on tänu palkade kasvule olnud II poolaastal suurem kui I poolaastal (vt. joonis 10). Kui lähtuda aasta alguse prognoosist, siis kujuneb isikutulumaksu riigieelarvesse laekuv osa aasta kokkuvõttes tegelikult kuni 20% suuremaks.

Sotsiaal- ja ravikindlustuse tulude laekumise võib aasta algul oodatuga võrreldes hinnata kuni 12% suuremaks. Täpne suurus sõltub maksedistsipliinist.

Kokku peaksid eelarvesüsteemi tulud kujunema aasta algul oodatuist 15-16% suuremaks. Samas näitab analüüs, et tulude kavandamisel tuleb senisest enam arvestada kahte 1993. a. teisel poolel tugevnema hakanud tendentsi. Esiteks on tänu vahendustegevuse suhteliselt kiiremale kasvule muu majanduse ees käibemaksu kaudu suurenenud väliskaubanduse mõju riigieelarve tuludele. Mida enam aeglustub majanduse avatud sektori inflatsioon (vt. käesoleva ülevaate inflatsiooni käsitlev osa), seda ettevaatlikumalt tuleb suhtuda järgmise aasta eelarvetulude prognoosimisse. Viimaste suuruse sõltuvus THI kasvust on varasemast väiksem (vt. joonis 11).

RAHVASTIK

Eesti alaliste elanike arv on 1994. aastal kahanenud nii väljarände kui ka negatiivse loomuliku iibe tõttu. Novembri lõpuks oli rahvaarvu vähenemine negatiivse iibe tõttu (-6857 inimest) ületanud juba 1993. aasta lõpu näitaja (-5943); (vt. tabel 3).

Väljarände saldo on 1994. aastal olnud enam-vähem võrdses suurusjärgus iibega. Esialgsete andmete kohaselt küündis rändesaldo novembri lõpuks -7000 inimeseni. Seega väheneb Eesti rahvaarv 1994. aasta jooksul umbes 15000 inimese võrra. 1993. aastal oli negatiivse rändesaldo osatähtsus rahvaarvu kahanemises 70% (-13779) ja negatiivse loomuliku iibe osatähtsus 30%.

TÖÖTUS

Tööturuameti andmeil algas novembris talveperioodile iseloomulik töötute arvu kasv. Töötu abiraha saajaid oli 1. detsembri seisuga 12141 ehk eelmise kuuga võrreldes 3,2% rohkem (vt. tabel 4). 1994. aastal on töötu abiraha saajate arv vähenenud. 1. detsembri seisuga oli abiraha saanud töötuid ligi 4000 võrra vähem, kui viimase 12 kuu jooksul keskmiselt. Tööturuameti ekspertide arvates on abiraha saajate arv kahanenud järgmistel põhjustel:
1) inimesed on kohanenud tööturu olukorraga (vajaduse korral otsitakse tööd kodukohast kaugemalt, ka välismaalt);
2) töötu abiraha on väike (180 krooniga kuus on raske toime tulla) ja selle saamiseks nõutakse palju dokumente.

Lisaks abiraha saajatele võib töötute hulka arvata ka töökoha otsingul tööhõivetalitustesse pöördunud inimesed (neist omab töökohta umbes 1%). Novembris oli töötuid ja tööotsijaid kokku 36111 ehk 6,3% rohkem kui oktoobris. Seega tööotsijate arv kasvas novembris tunduvalt kiiremini, kui töötu abiraha saajate arv.

Töötuse määr (töötu abiraha saajate osatähtsus tööealiste üldarvus) jäi novembris püsima 1,4%-le (vt. joonis 12). Töötuse määr, arvutatuna tööotsijate suhtena hõivatute ja tööotsijate üldarvu, nagu soovitab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), moodustas novembris 5,3%. Kuna EMOR-i tööhõiveuuringute andmeil pöörduvad vaevalt pooled tööotsijad abi saamiseks tööhõivetalituste poole, on tegelik töötuse määr Eestis tõenäoliselt kõrgem.

Maakondadest oli novembris töötuse tase endiselt kõrge Ida- Virumaal, Põlva- ja Võrumaal (vt. joonis 13). Kõige enam tööotsijaid tööealistete elanike hulgas oli novembris Võrumaal.

Tööpakkumisi oli novembrikuu jooksul tööhõivetalitustes 20% vähem kui oktoobris. Novembri lõpuks oli tööhõivetalitustes vakantseid töökohti alles 1146, neist pooled Tallinnas.

Novembrikuu jooksul osales ümberõppel 725 töötut rohkem kui oktoobris. Kuna ümberõppijate stipendiumi suurendati 1. oktoobrist 450 kroonini (varem 270 krooni), mis ületab 2,5 korda töötu abiraha, on töötute huvi õppimise vastu tõusnud.

PALK

Sotsiaalministeeriumi andmeil kujunes novembris keskmiseks arvestuslikuks palgaks 1870 krooni. See kasvas võrreldes eelmise kuuga 4,4% (vt. joonis 14). Viimase 3 kuu keskmist ületas novembri palk 8,8%, viimase 12 kuu keskmist aga ligi 20% (vt. tabel 5). Eesti palgatase oli novembris Eesti Panga keskmise kursi kohaselt võrdne 152 USA dollariga.

Rahareformijärgsel ajal (võrreldes 1992. a. juuliga) on palgad kasvanud 2,8 korda, tarbijahinnad aga 2,9 korda. Seetõttu ei ole reaalpalk saavutanud reformijärgset baastaset. Seejuures 1993. aastal kasvas keskmine nominaalpalk 1,50 korda ja tarbijahinnad 1,36 korda, 1994. aasta 11 kuu jooksul aga vastavalt 1,432 ja 1,397 korda. Seega kahel viimasel aastal on keskmise palga kasv ületanud tarbijahindade kasvu.

1994. aasta 11 kuu jooksul moodustas reaalpalga aastakeskmine juurdekasv (igakuiste reaalpalga juurdekasvude keskmine eelmise aasta sama kuuga võrreldes) 3,9%.

Pere-eelarvete valikuuringu andmetel kasvas novembris keskmine brutotöötasu ühe palgasaaja kohta 4,6%, kättesaadud töötasu aga 5%.

TULUD

Perede tulud järgisid novembris selle aasta hüplevalt tõusvat tendentsi (vt. joonis 15). Brutotulu suurenes oktoobriga võrreldes 13% (septembriga võrreldes 6,5%) ja moodustas 1251 krooni pereliikme kohta. Netotulu (ilma maksudeta) kasvas oktoobriga võrreldes 14,8% (septembriga võrreldes 5,7%) ja moodustas 1069 krooni pereliikme kohta.

Suhteliselt madala inflatsiooni tõttu (novembris 1,6%) oli ka reaaltulu kasv kiire (netotulul 13 ja brutotulul 11,3%) ning netotulu tase, vaadelduna alates rahareformist, jäi alla vaid 1994. aasta juunikuu ja 1993. aasta detsembri tasemele.

Tulude kiire kasv parandas jooksva aasta reaaltulude võrdlust eelmise aastaga. 11 kuu kokkuvõttes on summaarsed reaaltulud vaid 0,4% väiksemad 1993. aasta võrreldavatest tuludest. Aasta kokkuvõttes võivad reaaltulud jääda samale tasemele 1993. aasta omadega.

Brutotulu struktuuri võrdlus 1993. aasta novembriga (vt. tabel 6) näitab, et muutused pole eriti suured.

Tulude diferentseeruvuse näitajad on koondatud tabelisse 7.

See näitab, et tulude jaotumuse poolest oli november keskmine kuu, seda nii viimase 3 kui ka 12 kuu keskmisega, samuti ka 1993. aasta novembriga võrreldes. 1994. aasta novembri eripäraks oli vaeste perede suhteliselt suurem tuluosa kogutulus, mis oli analoogiline 1993. aasta novembriga. Gini koefitsiendi kasv näitab aga, et tulude keskmine diferentseeritus on aastaga süvenenud.

Keskmine tulu USA dollarites kasvas 1993. aasta novembriga võrreldes 73% ja moodustas 87 USD pereliikme kohta. Nende perede osakaal, kelle sissetulek pereliikme kohta jäi alla miinimumpalga (450 krooni), oli novembris 11,3%.

ERATARBIMINE

Koos tulude suurenemisega kasvas novembris ka tarbimine. Kogutarbimine moodustas 920 krooni pereliikme kohta, kusjuures selle kasv oli väiksem tulude kasvust.

Reaalse tarbimise (1992. a. juuni hindades) suure muutlikkuse tõttu viimastel kuudel (vt. joonis 16) saab seda võrrelda vaid eelmiste perioodide keskmiste väärtustega. Novembri reaalne tarbimine ületas viimase 3 kuu keskmist 3,6% ja viimase 12 kuu keskmist 2,7% (vt. joonis 17).

Tarbimise struktuuri järgi (vt. tabel 8) langes novembris toidu osatähtsus 36,5%-ni (oktoobris 40,6%). See oli seotud tarbimise üldise kasvuga.

Toidu osatähtsus oli suhteliselt lähedal ESA ostukorvi vastavale näitajale. Garderoobikaupade osatähtsus on aga viimasel ajal kasvanud ja erineb oluliselt ESA ostukorvi näitajast. Novembris suurenes ka eluasemekulude osakaal, kuid see oli väiksem kui 1993. aasta novembris. Kuigi ESA ostukorvis moodustavad eluasemekulud 19,7%, tuleb tegelike kulutuste osas tuleb arvestada sellega, et suur osa vaestest peredest (umbes 9%) saab eluasemetoetust, mis vähendab tegelikke kulutusi. Transpordikulude tase oli madal ka oktoobris. Üha suurema osatähtsuse omandavad muud kaubad ja teenused. Need kulud suurenevad kogutulude kasvamisel.

Perede säästud on sel sügisel kiiresti suurenenud. Novembris oli kasv oktoobriga võrreldes 54% (oktoobri kasv 58%) ja säästud moodustasid novembris 149 krooni pereliikme kohta. Kiiremini kasvasid kodused rahavarud, sest raha paigutamise näitaja suurenes novembris 22% ja moodustas 60 krooni pereliikme kohta. Tulude kasvuga kaasnev koduste rahavarude kasv on normaalne nähtus (vt. joonis 18), seda eriti novembris, jõuluaegsete suuremate väljaminekute eel.

Inflatsiooni mõju erinevate jõukusgruppide perede tarbimisele on juba 3 kuud olnud ühesugune ega sõltu tarbimise tegelikust struktuurist. Alates 1994. aasta algusest on vaeste perede (sissetulekuga alla 1 miinimumpalga pereliikme kohta) keskmise ostukorvi maksumus tõusnud 31,2%, samal ajal kui jõukamate perede (sissetulekuga üle 3 miinimumpalga pereliikme kohta) keskmine ostukorv on kallinenud 29,0%.

Ilmar Lepik
Andres Kerge
Tiiu Luks
Andres Saarniit
Natalja Viilmann