EESTI MAJANDUSE ÜLEVAADE. JUUNI-JUULI 1995

KROONIKA

Juuni

1. juunil tegi Riigikogu maamaksu seadusse paranduse, mis sätestab maamaksu laekumise kohalike omavalitsuste eelarvesse, andes neile õiguse kehtestada eelarveaasta alguses aastane maksumäär vahemikus 0,8-1,2% maa maksustamishinnast. Põllumajanduslikus kasutuses oleva maa puhul rakendatakse 1997. aasta lõpuni määra 0,3-0,7%. Avalikus kasutuses olevat maad ei maksustata.

4. juunil saabus Eestisse Kuveidi Majanduse Arengu Fondi (Kuwait Fund for Economic Development) delegatsioon, et tutvuda Tallinna Sadama arenguvõimalustega.

5. juunil kirjutasid Eesti-Vene Ettevõtjate Koda ja Peterburi Ettevõtjate Koda alla majanduskoostöö lepingu.

12. juunil kirjutasid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid Luxembourgis alla kolme Balti riigi assotsiatsioonilepingutele Euroopa Liiduga. Erinevalt Lätist ja Leedust annab leping Eestile õiguse saada Euroopa Liidu assotsieerunud liikmeks ilma üleminekuperioodita. Euroopa leping avab Eestile uusi võimalusi majanduskoostöö arendamiseks EL liikmesriikidega ja liiduga assotsieerunud riikidega. Leping jõustub lõplikult pärast selle ratifitseerimist Eesti ja EL liikmesriikide parlamentide poolt.

13. juunil otsustas Valitsus heaks kiita 20 miljoni eküü (300 miljoni krooni) suuruse laenu võtmise Euroopa Investeerimispangalt. Laen on mõeldud Eesti lennujuhtimissüsteemide väljaehitamiseks vastavalt eurostandarditele.

14. juunil võttis Riigikogu vastu lastetoetuste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse, mille kohaselt 1. juulist k.a. tõusis lastetoetuse määr 105-lt kroonilt 115-le kroonile. Ühtaegu suurenesid ka kõik lastetoetuse määraga seotud toetused.

Riigikogu võttis vastu Metsakapitali seaduse, mille järgi 18% riigimetsast saadavast tulust läheb riigieelarvesse ja 82% nimetatud eelarvevälisesse fondi metsahoolduskulude katteks.

27. juunil ratifitseeris Riigikogu Maailmapanga 10 mln. USD suuruse laenu Eesti Valitsusele. Laenu tähtaeg on 10 aastat ja laen on mõeldud edasilaenamiseks kommertspankade kaudu.

Riigikogu muutis välismaalaste seadust, et mittekodanikud saaksid esitada elamis- ja tööloa taotlusi veel ka pärast senise tähtaja (12. juuli 1995) möödumist. Taotluste täiendava vastuvõtu ja registreerimise korra peab Valitsus kehtestama nelja kuu jooksul ehk hiljemalt 12. novembriks.

Juuli

4. juulil otsustas energeetika hinnakomisjon esitada Valitsusele taotluse tõsta elektrienergia ja põlevkivi hinda. Seda nõuavad riigiettevõtted Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi, põhjendades hinna tõstmist vajadusega teha suuri investeeringuid. Lõplikud hinnad selguvad pärast taotluste läbivaatamist (põlevkivi hinna kinnitab Valitsus, elektrienergia hinna majandusminister).

11. juulil loobus Valitsus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga energeetikalaenu 100 mln. krooni suurusest osast (EBRD laenu kogusumma oli 588 mln. krooni). Põhjuseks oli laenu kasutamistingimustes sisalduvatele piirangutele vastavate projektide puudumine.

20. juulil kirjutas majandusminister alla Eesti ja Moldova kaubandus- ja majandussuhete lepingule, mis kehtestab kahe riigi kaubavahetuses enamsoodustusre-iimi.

21. juulil kirjutasid Balti riikide keskkonnaministrid alla Eesti, Läti ja Leedu riikidevahelise koostöö lepingu, mille eesmärk on arendada ühiselt keskkonnakaitset ja kiirendada infovahetust keskkonnahäirete korral. Leping hõlmab loodusvarade säästlikku kasutamist, keskkonnasõbralike tehnoloogiate juurutamist ja ohtlike jäätmete käitluse põhimõtteid. Lepinguga nähakse ette ühine tegevus riigipiire ületava keskkonnareostuse vähendamisel, Läänemere kaitsel ning kiirgus- ja tuumaohutuse küsimuste lahendamisel.

25. juulil otsustas Valitsus saata 1994. aasta 26. juulil Moskvas presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini poolt alla kirjutatud Eesti-Vene lepped ratifitseerimiseks Riigikogule. Juulilepped hõlmavad Vene vägede Eestist väljaviimise lepingut ja kokkulepet Vene sõjaväepensionäridele sotsiaalsete garantiide andmise kohta. Eestis viibib seniajani hulk endisi Vene sõjaväelasi, kes lasti erru pärast juulilepetele allakirjutamist ja kes lepingu kohaselt pidi välja viidama. Samuti on lahendamata mitmed keskkonnaprobleemid endistel Vene armee objektidel.

Valitsus otsustas esitada Riigikogule lisaeelarve seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt läheb lisaeelarve raha haridus- ja sotsiaalobjektide finantseerimiseks kohalike omavalitsuste kaudu. Lisaeelarve tulud laekuvad k.a. 1. juulist tõstetud alkoholiaktsiisist.

MAJANDUSPOLIITIKA

Juuni jääb Eesti ajalukku kuuna, mil kirjutati alla assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga. Selle koostisosaks on ka käesoleva aasta algul jõustunud vabakaubandusleping. Euroopa lepingu elluviimist hakkab Eestis koordineerima minister Endel Lippmaa büroo.

Loodetakse, et Euroopa leping loob Eestile uusi võimalusi turumajanduse täiustamiseks ja välisinvesteeringute kaasamiseks ettevõtlusse. Samas nõuab ta senise seadusandluse kohandamist EL reeglite ja tavade süsteemiga. Näiteks on lepingu põhimõtetega vastuolus monopolide olemasolu ja konkurentsipiirangud.

Juurdepääsu parandamiseks Euroopa turgudele on Eesti teatanud oma kavatsusest sõlmida lisaks olemasolevatele kahepoolsetele lepetele ka mitmepoolne vabakaubandusleping Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) maadega. Juunis võttis Eesti delegatsioon osa Norras toimunud EFTA maade ministrite nõupidamisest, kus koos Läti ja Leeduga tehti algust vastavasuunaliste läbirääkimistega.

Juulis toimunud kohtumised Eesti ja Vene poliitikute vahel juba sõlmitud vabakaubanduslepingu Venemaa-poolseks ratifitseerimiseks olid vähem edukad.

Sisepoliitikas keskendus tähelepanu 1996. aasta riigieelarve väljatöötamisele. Et tuleval aastal kujuneb riigieelarve sama pingeliseks, kui tänavu, on Valitsusel kavas tõsta mootorikütuse ja alkoholi aktsiisimaksu. Saadav summa peab vähemalt tasakaalustama isikutulumaksu maksuvaba miinimumi kavandatavast tõstmisest tuleneva tulude vähenemise. Samuti kavatseb Valitsus suurendada isikutulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa. Kohalike omavalitsuste kõigist omatuludest moodustas tulumaks 1994. aastal 82%. Kulude poolel tähendab see mitmete praegu EV Valitsuse poolt täidetavate funktsioonide delegeerimist kohalikele omavalitsustele. Esmajärjekorras tuleb kõne alla sotsiaaltoetuste (laste-, toimetuleku- ja eluasemetoetus) süsteemi üleandmine.

Valitsus nimetas järgmise aasta prioriteetideks kulude poolel põllumajandussaaduste ekspordi tugisüsteeme, politseinike, piirivalvurite, tolli- ja maksuametnike ning õpetajate palga tõstmist.

26. juulil olid Eesti maarahva kongressil arutusel maareformi probleemid. Peaminister Tiit Vähi arvates on maareformi kiirendamiseks kaks võimalust: kas eraldada selleks suured summad järgmise aasta riigieelarvest või lihtsustada reformi läbiviimist. Mitu maaelu puudutavat seaduseelnõu on Valitsus juba saatnud Riigikokku ja need ootavad parlamendi otsust.

Valitsus on esitanud Riigikogule ka seaduseelnõu, milles teeb ettepaneku kustutada mitme riigiettevõtte (näiteks Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi) maksuvõlgu. Samuti on eelnõus soovitatud kustutada 1992. aastast pärinevad kolhooside ja sovhooside õigusjärglaste maksuvõla viivised.

Sotsiaalsfääris reguleeriti lastetoetuste ja pensionäride elatusraha suurust. Lastetoetuste määra tõsteti alates 1. juulist 10 krooni võrra. Koos lastetoetusega suurenevad ka muud sellega seotud toetuste liigid. Riiklike elatusrahade osas jäi rahvapensioni suurus endiseks, kuid alates 1. septembrist suureneb pensioniõigusliku tööstaa_i alusel rahvapensionile lisatav osa.

MAJANDUSKASV

Juuni ja juuli

Majanduskasvu indeks eelmise kuu suhtes oli juunis +3,2% ja juulis - 5,2% (vt. tabel 1).

Kõik tuludepoolse kasvuindeksi komponendid olid mõlemal kuul positiivsed (vt. tabel 2). Indeks kasvas peamiselt palgafondi ja sotsiaalkindlustusmaksete lähendmuutuja arvel. See oli seotud puhkuseperioodi sesoonsete väljamaksetega. Tegevuse brutoülejäägi[1] ja kaudsete maksude mõju tulude indeksile oli mõõdukas.

Juulis vähenes majanduskasvu indeks tarbimispoolse indeksi arvel. Põhjuseks oli langus välissektoris, sisemaine nõudlus jäi juuniga võrreldes peaaegu samaks.

Välissektori arengus oli määravaks juulis 1 miljardi krooni piiri ületanud kaubandusdefitsiit. Selle põhjuseks oli ekspordi langus - juulis vähenes välja veetud kaupade maksumus juuniga võrreldes 29%. Ühtaegu alanes ka ekspordihinnaindeks 1,8%, mistõttu ekspordi maht langes võrreldes juuniga pisut üle 30%. Peamiselt hõlmas langus tekstiilitoodete ja toiduainete väljavedu. Ekspordi mahu analoogiline, ehkki väiksem langus toimus ka 1994. aasta juulis.

II kvartal

Käesoleva aasta II kvartali majanduskasvu indeks I kvartali suhtes oli 1,8% ja 1994. aasta II kvartali suhtes -2,4%[2] (vt. joonis 1).

1995. aasta I poolaasta majanduskasvu indeks 1994. aasta I poolaasta suhtes oli 0,3%. Seega oli käesoleva aasta I kvartal majanduse arengu seisukohalt edukam, kui 1994. aasta I kvartal, II kvartali osas oli olukord vastupidine. Seejuures oli 1994. aasta II kvartal aasta edukaim, III kvartalis järgnes langus ja IV väike tõus.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) konjunktuuribaromeetrite koondindeks on viimase poolteise aasta vältel muutunud analoogiliselt majanduskasvu alusindeksiga (vt. joonis 2).

EKI andmeil majanduses käesoleva aasta II kvartalis põhiindikaatorite järgi olulisi muutusi ei täheldatud, kui jätta arvestamata sesoonsed hälbed. Nõudlus märgatavalt ei kasvanud ning ettevõtete küsitluse järgi oli valmistoodete varu ülemäära suur kõigis tööstusharudes, mis viitab sellele, et konkurents on tihenenud. II kvartalis langes ekspordinõudlus mitmes tööstusharus (eriti toiduaine- ja tekstiilitööstuses). Ettevõtete finantsseisundi baromeeter oli analoogiliselt I kvartaliga negatiivne. Sellele aitas kaasa ka tootja- ja ekspordihinna kasvu aeglustumine (II kvartalis tootjahinnad alanesid 0,6%). Inflatsioonitempo langus tootja-, ekspordi- ja avatud sektori hindade kasvu aeglustumise tagajärjel ning konkurentsi kasv viitab sellele, et majanduskeskkond on tänavu muutunud.

Tulude indeksi puhul on II kvartalis jälgitav tegevuse brutoülejäägi lähendmuutuja erinev mõju indeksi muudule sõltuvalt võrdlusalusest. Võrreldes 1995. aasta I kvartaliga on mõju positiivne, võrreldes 1994. aasta II kvartaliga aga selgelt negatiivne (vt. joonis 3 ja joonis 4). Võrdluses käesoleva aasta I kvartaliga viitab tegevuse brutoülejäägi kasvuindeksit suurendav mõju käibe kasvule II kvartalis. Võrdlus 1994. aasta II kvartaliga viitab sellele, et kasvanud konkurentsi ning alaneva inflatsioonitempo tõttu kasum väheneb.

Palgafondi ja sotsiaalkindlustusmaksete ning kaudsete maksude lähendmuutujate mõju tulude indeksile on suhteliselt väike.

Tarbimise indeksi puhul prevaleerib välissektori (kaubandusdefitsiidi) süvenev negatiivne mõju (ca -2 protsendipunkti võrreldes 1995. aasta I kvartaliga ja ca -15 protsendipunkti võrreldes 1994. aasta II kvartaliga; vt. joonis 5 ja joonis 6).

INFLATSIOON

Rahareformijärgsete aastate jooksul on kahanenud peaaegu kõik inflatsiooni iseloomustavad majandusindikaatorid (vt. tabel 3).

Viimasel ajal on töötleva tööstuse tootja-, avatud sektori tarbija- ning ekspordihinna muudud lähenenud. Kuna need majanduse sektorid on väliskonkurentsile avatud, siis on tõenäoline, et nende hindade lähenemisel rahvusvahelisele tasemele alaneb kasvutempo ka edaspidi.

Tarbijahinnaindeks

Tarbijahinnad kasvasid juunis eelmise kuuga võrreldes 2,3% ning juulis 1,7% (vt. tabel 4 ja joonis 7). Tarbijahindade kasv oli seotud eelkõige eluasemekulude ning linnaliinibusside piletihinna kallinemisega. Sesoonselt tasandatud tarbijahinnaindeks oli nii juunis kui ka juulis tegelikust THI-st suurem (vt. joonis 8).

II kvartalis kasvasid tarbijahinnad I kvartali suhtes 6,2%. Kasv oli väiksem nii eelmise kvartali kui ka 1994. aasta vastava kvartali omast (vt. joonis 9).

Majanduse avatud ja varjatud sektori hinnaindeksite analüüsist ilmneb, et analoogiliselt eelnenud kuudega oli ka juunis ja juulis hinnatõusu põhikomponendiks varjatud sektori hinnakasv, eriti administratiivselt reguleeritavate hindade osas (eluasemega seotud kulud ja ühistransport; vt. tabel 4 ja joonis 10).

1995. aasta 7 esimese kuuga kasvasid hinnad varjatud sektoris 3,7 korda rohkem kui avatud sektoris. 1994. aasta samal perioodil ületas hinnakasv varjatud sektoris avatud sektori oma 3,9 korda, kusjuures nii varjatud kui ka avatud sektori hindade juurdekasv oli 1,9-2 korda tänavusest suurem.

Eelmise aasta vastava kuu suhtes kasvasid tarbijahinnad tänavu juunis ja juulis rohkem, kui kolmel eelnenud kuul. Põhjuseks oli varjatud sektori hinnakasv (vt. joonis 11). Avatud sektori hinnakasv eelmise aasta vastava kuu suhtes on viimase 17 kuu jooksul aeglustunud.

Arvestades majanduse avatud ja varjatud sektori kaupade ning teenuste osatähtsust eratarbija ostukorvis, võime leida nende sektorite hinnamuutude mõju THI kasvule (vt. tabel 5).

Hinnatõusu teguranalüüs

Avatud sektor

Hinnatõusule Eestis ja krooni reaalkursi muutumisele avaldab mõju kaks väga erinevat majanduskeskkonda - meie kaubanduspartnerid Läänes oma madala inflatsiooni ja suhteliselt stabiilsete valuutakurssidega ning meie partnerid Idas (eriti Venemaa) oma ebastabiilsete valuutade ja kõrge inflatsioonitempoga.

Seni on sisestuva inflatsiooni kujunemisel prevaleerinud Vene rubla odavnemise ja Venemaa inflatsiooni koosmõju. Kui 1994. aastal oli rubla odavnemine ja inflatsioon Venemaal samas suurusjärgus, siis hiljem on hindade kasv olnud rubla kursi langusest kiirem ning seetõttu on Venemaalt Eesti hindadele lähtuv inflatsiooniline surve tugevnenud. Viimase 3 kuu jooksul on rubla nominaalkurss jätkuvalt tõusnud ja inflatsioon Venemaal jäänud suhteliselt kõrgeks.

Krooni reaalkursi muut Ida partnerite valuutade suhtes juunis mõnevõrra aeglustas hinnakasvu Eesti majanduse avatud sektoris, juulis aga kiirendas seda (vt. tabel 6).

Saksa marga nõrgenemine põhjustas Lääne hindadest lähtuva inflatsioonilise surve väikese kasvu.

Hälbimuslik rahapakkumine, mis peegeldab lühiajalist tasakaalustamatust, mõjutas juunis-juulis Eesti hindu alanemise suunas.

Mudeli kohaselt jääb mõjurite loetelust välja sesoonsustegur. Identifitseerimata tegurite suurt mõju juunis ja juulis võibki seletada sesoonsete mõjudega.

Kokkuvõttes mõjutasid välistegurid juunis-juulis avatud sektori hindu kasvu suunas, samal ajal kui sesoonsustegur ja hälbeline rahapakkumine pidurdasid seda. Tulemuseks oli praktiliselt olematu (juunis) või suhteliselt väike (juulis) hinnakasv.

Varjatud sektor

Varjatud sektori hindu mõjutab enim administratiivne hinnatõus. Juunis oli mõju otsene, kuna mais-juunis oli tehtud otsus üüritariifide ning linnaliinibusside piletihinna tõstmise kohta, juulis aga kaudne, sest jätkus mais-juunis alanud üüritariifide tõus, mis tabelis 6 peegeldub identifitseerimata tegurite real.

Kuna avatud sektori hinnakasv oli juunis ja juulis 3 ja 12 kuu keskmisega võrreldes väiksem, siis oli väiksem ka avatud sektori hinnakasvu mõju varjatud sektorile.

Juunis vähenes peamiselt tootmissisendite kaudu avalduv välishindade mõju varjatud sektori hinnakasvule. Juulis avaldasid need aga inflatsioonilist survet.

Kokkuvõttes oli varjatud sektori hinnakasv tingitud eelkõige administratiivselt reguleeritavate hindade tõusust. Juunis oli see mõnevõrra seotud ka eelmiste perioodide hinnakasvuga avatud sektoris, juulis aga välismaiste hindade tõusuga.

Hinnatõusu komponentanalüüs

Kauba- ja teenuseagregaatidest kallinesid juunis ja juulis enim eluasemega seotud ning transpordikulud (vt. tabel 7 ), mis olid ka suurimad THI kasvu põhjustajad (vt. tabel 8). Samal ajal odavnenud toidukaubad ning alkohoolsed joogid ja tubakas pidurdasid hinnatõusu.

Juuni

Kaupade ja teenuste alagruppide lõikes oli kaalukamaks THI kasvu põhjustajaks ühistransport. Selle alagrupi hinnakasv oli tingitud peamiselt bussipiletite kallinemisest. 1. aprillist tõusis Tallinna ühissõidukites üksikpileti piirhind 2,5 korda. Dotatsioon ühisveondusele säilis, ent taheti luua eeldused erinevate bussiettevõtete vahel konkurentsi tekkeks. 18. mail võttis linnavolikogu vastu määruse, mille alusel linna ühissõidukite üksiktalong kallines 1. juunist 50% ning 30 päeva kaart 37,5%. Juunis tõusid linnaliinibusside piletihinnad ka väljaspool Tallinna. Samuti kallines sõit lähi- ning kaugliinibussides.

Alagrupi üür, vesi, kanalisatsioon kallinemine oli seotud üüritariifide tõusuga jätkuva reformi käigus. Juunikuust tõsteti tariife kahes Tallinna linnaosas ning mõnedes kohtades väljaspool pealinna.

Toidu odavnemine oli põhiliselt seotud hindade sesoonse langusega (olulisemad komponendid olid rasvade odavnemine tänu või hinna langusele ning piima ja piimatoodete odavnemine, mis oli 30% ulatuses tingitud piima, 18% ulatuses juustu ning 52% ulatuses muude piimatoodete hinna langusest).

Juuli

Kaalukamaks THI kasvu põhjustanud alagrupiks oli üür, vesi, kanalisatsioon (46,9% THI kasvust). Alagrupi hinnatõus oli seotud eelkõige üüritariifide kallinemisega. Juulist tõsteti tariife Tallinnas viimasena Haabersti linnaosas ning ka väljaspool pealinna. Kommunaalteenuste kallinemine tingis kokku 21% alagrupi hinnakasvust.

Hinnatõus alagrupis elekter, soojusenergia, küte tingis 36% THI kasvust. 81% ulatuses oli selle põhjuseks gaasi 24,1%-line kallinemine. Juulist tõstis Eesti Gaas elanikele müüdava maagaasi hinda. Seda põhjendati gaasi tarnimise kallimaks muutumisega ning investeerimisvajadusega. Venemaalt ostetava gaasi hind ei muutunud.

Olulisemad hinnalangused toimusid alagruppides puu- ja köögivili (peamiselt värske köögivilja odavnemine), piim ja piimatooted ning rasvad (piima, juustu, või ning muude piimatoodete odavnemine).

Tootjahinnaindeks

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks kirjeldab Eestis valmistatud toodete hinnamuutusi. Juunis tootjahinnaindeks eelmise kuu suhtes alanes, juulis praktiliselt ei muutunud (vt. tabel 9).

Võrreldes tootjahinna kasvu aasta jooksul (1994. aasta vastava kuu suhtes) ilmneb, et juuni-juuli seisuga ületas tootjahinna kasv energeetikas ja mäetööstuses hinnakasvu töötlevas tööstuses ligi 5 korda (vt. joonis 12). Nagu eespool mainitud, lähenevad töötleva tööstuse tootjahinna muutused majanduse avatud sektori tarbijahinna muutustele (vt. joonis 13).

Ekspordihinnaindeks

Ekspordihinnaindeks arvutatakse tollistatistika andmete järgi. Ekspordihinnad kasvasid kiiresti juunis ning alanesid juulis (vt. tabel 10 ja joonis 14 ). 1995. aasta algusest alates on ekspordihinnad kasvanud 5,7%, aastaga (võrreldes 1994. aasta juuliga) 11,4%.

Ekspordihinna muutus eelmise aasta vastava kuu suhtes näitab alanemistendentsi (vt. joonis 15 ; varasema aja kohta andmed puuduvad). Suured kõikumised (+3,4%-st juunis kuni -1,8%-ni juulis) on enamasti tingitud puidu ja puidutoodete hinna muutustest. Mingil määral on kõikumine ka juhuslikku laadi, kuna erinevatel kuudel võib olla tegemist erinevate firmadega ning erineva kvaliteediga eksporttoodanguga.

Krooni efektiivse reaalkursi indeks

Krooni reaalkursi muutuste hindamiseks kasutame reaalse efektiivse vahetuskursi indeksit (REER; reaalkurss). Indeks kirjeldab krooni vahetuskursi muutusi Eesti 8 peamise kaubanduspartneri valuutade suhtes ja Eesti tarbijahindade muutusi nende riikide tarbijahinnaindeksitega võrreldes. Lähtutud on Eesti väliskaubanduskäibe struktuurist.

Juunis Eesti krooni reaalkurss langes, juulis aga tõusis (vt. tabel 11 ja joonis 16 ). Lääne partnerite suhtes on krooni reaalkurss tõusnud peamiselt Eesti inflatsiooni tõttu. Ida partnerite (Venemaa, Läti, Leedu) suhtes on krooni reaalkurss langenud.

Krooni efektiivse reaalkursi komponentide osatähtsus indeksi muudus on toodud tabelis 12.

Juunis oli krooni reaalse vahetuskursi languse põhjuseks kroonides väljendatud välishindade 3,1%-line kallinemine, mis ületas Eesti tarbijahinna tõusu (2,3%). Peamiseks teguriks oli seejuures Eesti krooni nominaalkursi 8,9%-line langus Vene rubla suhtes, mida võimendas Venemaa 6,7%-line tarbijahinna tõus.

Juulis jäi välishindade tõus (1,6%) Eesti THI kasvule (1,7%) alla, mis tingis krooni reaalkursi mõningase tõusu. Analoogiliselt juuniga odavnes Eesti kroon juulis nominaalselt Vene rubla suhtes (2,1%), Venemaa tarbijahinnad kasvasid 5,6%.

Krooni reaalkursi muutuste analüüsi laiendab majanduse varjatud ja avatud sektori hinnaindeksite suhte ehk teise rahvusvaheliselt tunnustatud majandusindikaatori - sisemaise reaalvahetuskursi (internal real exchange rate) - arvutamine. Sisemaine reaalkurss on viimasel ajal muutunud analoogiliselt krooni efektiivse reaalkursi muutumisega (vt. joonis 17).

EELARVESÜSTEEM

Kogu eelarvesüsteemi (riigieelarve, kohalikud eelarved ning sotsiaal- ja ravikindlustus) kohta kokku võib väita, et I poolaasta lõpu seisuga vastasid tulud ja kulud ligilähedaselt plaanitule (vt. tabel 13).

II kvartali tulemuste järgi oli kavandatuga võrreldes olukord kõige pingelisem riigieelarvega, kuhu tänavu peab koonduma 54,3% eelarvesüsteemi tuludest ja kust 20,7% laekumist jaotatakse ümber süsteemi muude lülide vahel. II kvartalis laekus riigieelarvesse vaid 50% eelarvesüsteemi tuludest ning 14% laekumist jagati ümber kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustuse vahel (1994. aasta samal ajal olid need näitajad vastavalt 60,9 ja 17,5%).

Riigieelarve tulude osatähtsus eelarvesüsteemis vähenes seetõttu, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas riigieelarve peamise tulu - käibemaksu - laekumine aeglasemalt, kui töötasult võetavate maksude laekumine. Tänavu moodustas käibemaksu laekum II kvartalis 21,7% eelarvesüsteemi tuludest, eelmisel aastal aga ca 31,3% (vt. tabel 14). II kvartali lõpuks oli käibemaksu laekunud 7-8% kavandatust vähem, sest sisetarbimine ei ole kasvanud nii kiiresti, kui 1995. aasta riigieelarve vastuvõtmisel eeldati. Väliskaubanduse prognoositust kiirem kasv ei ole suutnud seda korvata.

Võrreldes 1994. aasta II kvartaliga olid riigieelarve tulud tänavu II kvartalis 1,18 ja kogu eelarvesüsteemi omad 1,44 korda suuremad. Kulutused olid suurenenud vastavalt 1,51 ning 1,38 korda (vt. tabel 15). Kulude kiirem kasv võrreldes tuludega tuleneb eelkõige võrdlusaluse iseärasusest. Nimelt olid kulutused 1994. aasta I ja II kvartalis oluliselt väiksemad, kui II poolaastal.

1994. aasta II kvartali lõpuks moodustasid riigieelarve tulud 59% kogu aastaks prognoositust. See andis võimaluse välja töötada 2 lisaeelarvet. Tänavu II kvartali lõpuks oli laekunud 47% aastaks kavandatud summast, mis ei lubanud kulutada rohkem kui 42% kogu aastaks kavandatud mahust. Riigieelarve peamisi maksutulusid (ettevõtte tulumaks, isikutulumaks, käibemaks) laekus vähem kui pool aastaks kavandatust. Isikutulumaks pidanuks küündima küll 50%-ni, kuid juuni suurtelt väljamaksetelt laekub tulumaks viitajaga.

Aktsiise laekus üle poole aastaks plaanitust - 53%. Selle põhjuseks oli maksumäärade korrigeerimine ja tõhusam kontroll nende laekumise üle (tubakatoodete maksumärgistamine), samuti uute maksude (mootorsõidukite aktsiis) kehtestamine, millega riigieelarve seadust vastu võttes ei olnud arvestatud.

Riigieelarvest tehtud kulutuste kõrvutamine kinnitab, et eelmise aasta sama perioodiga võrreldes toimunud ligi 1,4-kordne kasv tuleneb mitte eelarvepoliitika muutumisest, vaid kulutuste erinevast jaotusest kuude lõikes. 1994. aastal küündis riigieelarve tulude ülejääk I kvartalis peaaegu 20%-ni. I poolaasta lõpuks jäi tuludest üle veel ligi 12%. IV kvartalis kulutati kogutud varud ning jooksvate tulude-kulude osas lõppes viimane kvartal 13%-lise puudujäägiga. 1995. a. I ja II kvartali lõpul oli tulude jääk minimaalne, vastavalt 4 ja 5%. Ehkki II kvartalis ületasid kogu eelarvesüsteemi jooksvad tulud kulusid 6,2%, kujunes aasta algusest kasvavas kokkuvõttes tulude ülejäägiks II kvartali lõpus 3,4% (1994. aasta samal ajal 8,1%; vt. joonis 18).

Tähtsamate maksude laekumine on tänavu olnud väga lähedane 1994. aasta omale (vt. joonis 19 , joonis 20 ja joonis 21). Maksukorralduse tsüklilisusest tulenevalt suurendasid tulumaksud juulis eelarve tulusid. Majandusliku aktiivsuse langus suvepuhkuste kõrgperioodil aga vähendas käibelt kogutavate maksude laekumisi. Kokkuvõttes on tavaline, et juulikuus ei erine tulude laekumine oluliselt juunikuu omast (vt. joonis 22 ja joonis 23).

Riigieelarve kulud on tänavu suurenenud ühtlases tempos vastavalt tulude juurdekasvule. Aeglane kasv toimus ka juulis (vt. joonis 24). 1994. aastal võimaldasid üleplaanilised laekumised vabamat kulupoliitikat ning lisaeelarve vastuvõtmine tingis juunis kulude järsu suurenemise. Kohalike eelarvete kulud muutusid tänavu 7 kuu vältel kuude lõikes analoogiliselt eelmise aastaga (vt. joonis 25).

VÄLISLAENUD

Riigi poolt võetud ja garanteeritud välislaenude kogusumma suurenes II kvartalis 83,3 mln. USA dollari võrra ehk 27,4%. Ratifitseeritud laenulepingute põhjal lisandus neli uut laenu: Maailmapanga (WB) 18 mln. dollari suurune laen tervishoiusüsteemi ja 10 mln. dollari suurune laen ettevõtluse arendamiseks, Euroopa Investeerimispanga (EIB) 20 mln. eküü suurune laen lennujuhtimissüsteemide uuendamiseks ning riigi garantiiga võetud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) 28,7 mln. dollari suurune laen Tallinna veemajanduse ja keskkonnakaitse projekti elluviimiseks.

Kõik lisandunud laenud on pika tähtajaga: EBRD laenu tagasimaksmine algab 1998., teistel 2000. aastal ning lõpeb järgmise sajandi esimese kümnendi lõpus. Laenude intress on 7-8%.

11. juulil loobus Valitsus EBRD poolt eraldatud energeetikalaenu (kokku 73,5 mln. Saksa marka) 100 mln. krooni suurusest osast. Laenuleping sõlmiti 1992. aastal Eesti energiasäästuprogrammi elluviimiseks ning põhiliselt Eesti Energia ja Eesti Gaasi vajadusi silmas pidades. Võrreldes tolle ajaga on Eesti energiamajanduse olukord paljuski muutunud ja mitmed toonased probleemid lahenenud.

Rahandusministeeriumi andmeil oli ratifitseeritud laenulepingute põhjal riigi poolt võetud välislaenude kogusumma 1. juuli seisuga 355,4 mln. USA dollarit (Eesti Panga 3. juuli kursi järgi) ning garanteeritud laenude summa 120,7 mln. dollarit. Kokku oli välislaene võetud 476,1 mln. USA dollari eest.

Laenudest on 28% ette nähtud energeetika arendamiseks ning küttesüsteemide kaasajastamiseks, 17% teede rekonstrueerimiseks ning transpordi ja side arendamiseks ja 13% hädavajalikeks imporditarneteks. Seega on prioriteetsed ressursside kokkuhoiule ja infrastruktuuri arendamisele suunatud laenud.

Tegelikult oli 1. juuli seisuga välislaenudest välja makstud 246,9 mln. dollarit, sealjuures tänavu II kvartalis maksti välja 18 mln. dollarit (vt. tabel 16). Suuremaid väljamakseid tehti EBRD energeetikalaenust (4 mln. dollarit) ning Jaapani Ekspordi- ja Impordipanga (JEXIM) impordilaenust (4,6 mln. dollarit).

Käesoleval aastal on välislaenude väljamaksmine oluliselt intensiivistunud: I poolaastal oli maksete kogusumma 5 korda suurem kui 1994. aastal samal ajal. Suurenemine on tingitud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) vahendite väljamaksmisest (37,2 mln. USA dollarit), samuti ositi pikemale ajale jagatud (EBRD, JEXIM) laenude väljamaksmise kasvust.

Laenude põhiosadest maksti II kvartalis tagasi USA Põllumajandusministeeriumi ja Finnish Exportcredit Ltd. laenu kokku 2,42 mln. dollarit. Intresse maksti 2,7 mln. dollarit (vt. tabel 17).

Võrreldes 1994. aasta II kvartaliga on laenude kogusumma suurenenud 51%. Suurenemine jätkub, sest avaliku sektori investeerimisvajadused kaetakse eelkõige välislaenude arvel. Laenude teenindamiskulude suhe eksporti on endiselt nulli lähedal, sest praegu moodustavad kulude põhiosa intressimaksed.

Uute laenude lisandumise tõttu suurenes II kvartalis välislaenude kogusumma suhe eksporti, kuid lepingute järgi välja makstud osa (ilma IMF-i vahenditeta) vähenes 38%-ni. Ühelt poolt on see tingitud sellest, et uusi laene II kvartalis veel välja ei makstud. Teiselt poolt on mitmete laenude väljamaksmine veninud: näiteks on oma esialgse otstarbe kaotanud EBRD energeetikalaen, samuti Euroopa Liidu (EU) 40 mln. eküü suuruse laenu teine osa.

Peamised laenuandjad on olnud rahvusvahelised pangad (WB, EBRD, JEXIM). Võrreldes 1994. aasta II kvartaliga on pikemaajaliste projektide krediteerimisega tegelevate rahvusvaheliste pankade osatähtsus suurenenud 26,8%-lt 35,1%-ni. Praegune suhteliselt madal laenukoormus on tingitud sellest, et enne 1992. aastat välislaene sisuliselt ei võetud. Praegused laenud on kumuleerunud viimase 3 aasta jooksul ning nende põhiline tagasimaksmine algab 1998. aastal.

Laenukoormus on madal ka teistes Balti riikides. Eesti, Läti ja Leedu välisvõlg (laenude väljamaksed miinus tagasimaksed) moodustas 1994. aastal vastavalt 7, 9,6 ja 8,7% riigi sisemajanduse kogutoodangust. Endise idabloki maadest, kus välislaene on võetud juba pikema aja jooksul, moodustas Poola välisvõlg 1993. aastal 48%, Bulgaaria oma 99% ning Tšehhimaa võlg 17% riigi SKT-st.

TÖÖTUS

Tööturuameti andmeil jätkus juunis ja juulis töötute arvu sesoonne vähenemine (vt. tabel 18 ja joonis 26 ). Töötuks tunnistatute absoluutarv on tänavu kõigil kuudel olnud varasemate aastate samade kuudega võrreldes mõnevõrra väiksem ning ka selle sesoonne kahanemine tagasihoidlikum (vt. joonis 27).

Võrreldes 1994. aasta sama ajaga vähenes tänavu I poolaastal töötu abirahana välja makstud kogusumma ja suurenesid töötute ümberõppeks, samuti neile ettevõtluse stardirahaks eraldatud vahendid.

Töötu abiraha sai tänavu I poolaastal keskmiselt 14 830 (sh. I kvartalis 14 617 ja II kvartalis 15 042) inimest kuus, s.t. möödunud aasta keskmisest ligi 2,5 tuhande võrra vähem. Abirahaks kulus 1995. aasta esimesel poolel 14,5 (sh. I kvartalis 7) mln. krooni ehk ligi 4 miljonit krooni vähem, kui 1994. aastal samal ajal.

Töötute täiend- ja ümberõppe korraldamiseks on riigieelarvest tänavu eraldatud 17,2 mln. krooni. Sellest kulutati I poolaastal ära 10,1 (sh. I kvartalis 5,5) mln. krooni, kusjuures õppima suunati 5742 (sh. I kvartalis 3613) töötut. Ümberõppestipendiumi maksti I poolaastal kokku 3,1 (sh. I kvartalis 1,4) mln. krooni ja keskmiselt kulutati ühe õppele suunatu kohta 2,3 tuhat krooni (1994. aasta esimesel poolel 0,75 tuhat). Populaarseimad olid töötute toimetulekukursused koos keeleõppega, samuti raamatupidamise, arvutiõpetuse, ettevõtluse ja ärikursused.

Ettevõtlustoetust sai I poolaastal 226 töötut (sh. I kvartalis 80). Oma ettevõtte asutamiseks töötule antava stardiraha suurus on kuni 8000 krooni. I poolaastal maksti ettevõtlustoetusteks 1,75 (sh. I kvartalis 0,6) mln. krooni ehk 4,3 korda rohkem, kui 1994. aastal samal ajal.

Tööandjat võib töötu rakendamise korral toetada poole aasta jooksul miinimumpalga ulatuses ning veel lisaks poole aasta jooksul poole miinimumpalga ulatuses. Sellist tööturutoetust maksti tänavu I poolaastal tööandjatele kokku 185 (sh. I kvartalis 86,4) tuhat krooni, s.t. ligi poole rohkem, kui möödunud aastal samal ajal. Tööturutoetuse abil leidis endale 1995. aasta esimese 6 kuuga rakenduse 78 inimest, neist 60 I kvartalis.

Töötute hulgas on suurenenud pikka aega tööta olnud inimeste osatähtsus. Tööturuameti andmeil oli I kvartali lõpus 61% tööotsijaid kulutanud uue koha otsimiseks alla 6 kuu, 22% 6-12 kuud ja 17% üle 12 kuu. II kvartali lõpus olid vastavad näitajad 46, 32 ja 22%. EMOR-i andmeil oli pikaajaline töötus veelgi kõrgem - tänavu I kvartalis oli neid tööotsijaid, kes üle aasta polnud suutnud leida rakendust, 35% ja II kvartalis 31%.

Tööhõiveametitesse pöördus tänavu I poolaastal mittetöötavaid tööotsijaid oluliselt vähem, kui möödunud aastal samal ajal. Kui 1994. aasta esimesel poolel registreeriti keskmiselt 40,2 tuhat tööotsijat kuus, siis tänavu 36,4 tuhat (sh. I kvartalis 37,1 ja II kvartalis 35,7 tuhat). EMOR-i tööhõiveuuringu andmeil on tänavu kasutanud tööhõivetalituste abi töö leidmisel keskmiselt iga teine tööotsija.

Tööhõiveametitesse pöördunud mittetöötavate tööotsijate osatähtsus tööealisest elanikkonnast oli I poolaastal suurim märtsis - 4,6%. Juulis langes see 3,9%-ni (vt. joonis 28 ). Töötuks tunnistatute arv tööealisest elanikkonnast vähenes juulis 1,7%-ni.

EMOR-i andmeil küündis II kvartalis tööotsijate osatähtsus 6,3%-ni tööealistest (sh. linnas 6,1 ja maal 6,8%), ning tööotsijate arv hõivatute ja tööotsijate üldarvust 8%-ni (sh. linnas 7,8 ja maal 8,5%).

Piirkondlikult vähenes töötus juulis mõnevõrra Põlvamaal, kuid suurenes Läänemaal. Kõrge töötuse tasemega Võrumaal ja Ida-Virumaal ei toimunud märgatavat langust isegi suvekuudel (vt. tabel 19). Töötuse taseme piirkondlikku ühtlustumist piirab tööotsijate vähene mobiilsus.

Tööpakkumisi oli juulis suhteliselt palju Harjumaal ja Pärnumaal. Kagu-Eestis tehtud analüüs näitas, et tööhõivetalituste kaudu pakuti vaid umbes kolmandikku vabadest töökohtadest. Kõige suurem on nõudlus kvalifitseeritud oskus- ja käsitööliste ning kaubandus- ja teenindustöötajate järele. Kõige enam tööotsijaid rakendati juulis Pärnumaal.

Töötuks tunnistatute seas on käesoleval aastal suurenenud naiste osatähtsus - I kvartali 62,7%-lt II kvartali lõpuks 64,3%-ni. Suvel vähenes eelkõige noorte ja keskealiste töötute arv, üle 50-aastaste töötute arv aga kasvas II kvartalis 521 inimese võrra. Eestlaste osatähtsus töötute üldarvus on püsinud ca 54% piires.

PALK

Sotsiaalministeeriumi andmeil oli keskmine brutopalk juunis 2636 ja juulis 2470 krooni. Juunikuus tõusis keskmine palk võrreldes maiga 16% tänu puhkusetasude väljamaksmisele (eriti seoses haridustöötajatele kolme suvekuu eest tehtud ettemaksuga). Sesoonsus mõjutas keskmise palga suurust juunis 8,5 ja juulis 6,5%. Reaalpalk kasvas juunis võrreldes maiga 13,5% ja juulis kahanes võrreldes juuniga 7,9%. Analoogilised muutused toimusid ka 1994. aastal (vt. tabel 20 ja joonis 29).

EMOR-i pere-eelarvete uuringu andmeil oli töötasu ühe palgasaaja kohta juunis-juulis keskmiselt 3-4% suurem, kui Sotsiaalministeeriumi arvestuste kohaselt (vt. joonis 30). Põhjus võib olla selles, et EMOR-i uuringus hõlmab töötasu ka neid individuaalse töise tegevuse tulusid, mis raamatupidamisaruandluses ei kajastu. Teiselt poolt võib Sotsiaalministeeriumi andmeid keskmise kuupalga kohta lugeda esialgseiks nii kaua, kuni selguvad ESA-le esitatavate kvartaliaruannete tulemused.

Tegevusalati on 1995. aastal palgad jõudsalt kasvanud kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses ning muudel teenindusaladel (vt. tabel 21).

Võrreldes teiste Balti riikidega oli juunis Eestis keskmine palk Lätist ja Leedust palju suurem, juulis vahe vähenes (vt. joonis 31).

PEREDE TULUD

EMOR-i andmeil muutusid perede tulud sesoonselt - juunis kasvasid kiiresti tänu puhkuserahade ja preemiate väljamaksmisele, juulis aga langesid umbes aprilli tasemele (vt. tabel 22 ja joonis 32). Sesoonselt tasandatud netotulu aegrida (vt. joonis 33) näitab, et 1994. aasta oktoobrist alanud tulude kasv peatus tänavu aprillis.

Eesti Statistikaamet alustas juulikuust leibkondade eelarvete uuringuid. Juulis oli leibkonna keskmine brutotulu selle ühe liikme kohta 1462 krooni ja netotulu 1306 krooni.

Reaaltulu kasvas juunis võrreldes maiga 14% ja langes juulis võrreldes juuniga 19%. Kuna tarbijahinnaindeks kasvas juunis-juulis suhteliselt kiiresti (vastavalt 2,3 ja 1,7%), siis vastas juuli reaaltulu ligikaudu aasta alguse tasemele ning oli väiksem eelmiste perioodide keskmisest.

Kvartalite lõikes olid perede tulud II kvartalis 1994. aasta sama ajaga ja 1995. aasta I kvartaliga võrreldes suuremad (vt. tabel 23). Seejuures kasvasid need aeglasemalt, kui 1994. aastal. 1995. aasta 7 kuu keskmine reaaltulu oli 1994. aasta sama aja omast 7,2% suurem.

Võrdluses teiste Balti riikidega ületas tulude tase Eestis nüüd ka Läti vastava näitaja - keskmine palk oli juunis Läti riiklikus sektoris väiksem, kui Eestis (vastavalt 2238 ja 2636 krooni). Võrreldes Leeduga on Eesti perede tulud olnud suuremad juba pikemat aega (1995. aasta II kvartalis oli tulu pereliikme kohta Eestis 1266 krooni ja Leedus 672 krooni).

Tulude struktuur juunis-juulis oluliselt ei muutunud (vt. tabel 24). Valuutatulude suurem osatähtsus juunis näib olevat juhuslik hälve. Varasema ajaga võrreldes suurenes veidi töötasu osatähtsus. Kuna sotsiaalkindlustusest saadud nominaaltulu oli suhteliselt stabiilne, siis selle osatähtsus kogutulus oli juunis keskmisest madalam ja juulis ühtis võrreldavate perioodide keskmisega. Suhteliselt väiksem oli juunis-juulis ettevõtlustulu ja muude tulude osatähtsus.

Ka kvartaalselt on tulude struktuur olnud suhteliselt püsiv (vt. tabel 25). Tänavu II kvartalis oli töötasu osatähtsus sesoonselt veidi suurem. Sel aastal on täheldatav raha paigutamise tulude osatähtsuse kasv. Pensionide ja muude sotsiaalkindlustuse tulude kasv on aasta jooksul maha jäänud teiste tulude kasvust. Kuna tootmistegevuse tulu kajastab põhiliselt talunike tulusid, siis selle tululiigi osatähtsuse vähenemine viitab põllumajanduslike tulude suhtelisele langusele.

Võrreldes Eesti pere tulude struktuuri II kvartalis Leedu pere omaga, näeme, et neil oli suurem kätte saadud töötasu ja sotsiaalkindlustuse tulude osatähtsus (Leedus vastavalt 72 ning 14,9% netotulust, Eestis 69 ja 14,5%).

Tulude jaotumuse erinevus oli 1995. aasta II kvartalis väiksem, kui 1994. aastal samal ajal (vt. tabel 26 ja joonis 34). Juunis-juulis tulude erinevus veidi suurenes puhkuste perioodist tingitud töötasu ebaühtlase väljamaksmise tõttu. Puhkuse tõttu sai suur osa peresid juulis väga vähe raha, mida näitab asjaolu, et neid peresid, kelle tulu pereliikme kohta jäi alla miinimumpalga, oli peaaegu 2 korda rohkem kui juunis.

Leedus oli tulude jaotumus II kvartalis veidi ühtlasem kui Eestis (Gini koefitsient 0,344, vaesema 40% perede tuluosa 18,7%, rikkama 20% perede tuluosa 42,2%).

Võrreldes erinevate tulukomponentide osatähtsust netotulu diferentseerumisel 1994. ja 1995. aasta II kvartalis (vt. tabel 27), näeme, et käesoleval aastal kasvas tunduvalt kätte saadud töötasu osatähtsus, kahanes aga raha paigutamisest saadud tulu ja eriti muude tulude osatähtsus. Sotsiaalkindlustuse tulude nivelleeriv mõju kogutulule suurenes veidi.

ERATARBIMINE JA SÄÄSTMINE

EMOR-i andmeil muutus perede tarbimine juunis-juulis analoogiliselt tuludega (vt. tabel 28), kuid aeglasemalt. Nagu 1994. aastal, nii ka tänavu kasvas tarbimine juunis ja kahanes juulis. Nominaalne tarbimine vähenes juulis rohkem kui 1994. aasta samal kuul, reaaltarbimises oli langus väiksem. Välistades tarbimisest aga sesoonsed mõjud (vt. joonis 35), näeme, et ka nominaalne tarbimine on stabiliseerunud.

ESA leibkonna kogutarbimine oli juulis 1243 krooni selle liikme kohta. Reaalne tarbimine oli 1994. aasta II kvartaliga võrreldes tänavu keskmiselt 1,7% suurem (vt. tabel 29).

Koos tulude suurenemisega on kasvanud ka säästude osatähtsus. Raha paigutamise näitaja langus 1994. aasta II kvartaliga võrreldes oli tingitud sellest, et muutus EMOR-i küsitluste metoodika.

Juulikuu tarbimise struktuur (vt. tabel 30 ) vastas madala sissetulekuga kuu struktuurile, kus toit on suhteliselt suure osatähtsusega. Keskmisest suuremad olid kulutused veel transpordile ning alkoholile ja tubakale, sesoonselt väike aga eluasemekulude osatähtsus. Võrreldes keskmist tarbimise struktuuri kvartalite lõikes, näeme, et eluasemekulude osatähtsus on suurenenud. Vähenenud on toidu ja transpordikulude osa.

Leedus oli keskmine tarbimine pereliikme kohta tänavu II kvartalis 503 krooni. Tarbimise struktuur oli järgmine: toidukaubad 58,9%, eluasemekulud 14,2%, transport 5,9% ja garderoobikaubad 10,4%. Seega on Leedus toidukulud suhteliselt suured ning transport ja eluase suhteliselt odavad (tugevasti doteeritud).

Eluks hädavajalike kulutuste arvutamisel lähtutakse tegelikest kulutustest põhilistele kauba- ja teenusegruppidele ning hinnatakse nende muutust vastava hüvisegrupi hinnamuudu suhtes. Kuna juulis toidukaubad odavnesid ning eluasemehindade tõusule järgnes hoopis tegelike kulutuste langus (võlgnevuse muutust pole arvestatud), siis eluks hädavajalikud kulutused võrreldes mai ja juuniga kahanesid ning moodustasid 360 krooni pereliikme kohta. Kaubagrupiti suurenesid vaid hädavajalikud kulutused garderoobikaupadele.

Füsioloogilise toidukorvi maksumusest (juulis 331 krooni inimese kohta) kulutas toidule rohkem 70% peresid, s.t. maiga võrreldes 20% ja juuniga võrreldes 18% enam.

Eesti sotsiaalabisüsteem[3] on suhteliselt ebaefektiivne.

Ajutiselt tuluta jäänud või vähese tuluga peresid toetatakse toimetuleku- ja eluasemetoetustega ning töötu abirahaga. Seda liiki toetuste osatähtsus moodustab ka kõige vaesemate perede (I tuludetsiil) netotulust vaid 7,2% (II detsiilil 4,7%). Suhteliselt väike on toetuste osatähtsus III detsiilil (2%), mis on isegi pisem kui IV ja V detsiilil. Kuna III detsiilis on ülekaalus pensionäripered, siis on toetuste saamise süsteem nende jaoks arvatavasti liiga keeruline.

Kuigi eluasemetoetust saab sõltuvalt sissetulekust, on isegi jõukaima - X detsiili - perede kogutulus eluasemetoetuste osatähtsus 0,1%.

Hinnatõus mõjutas vaesema 20% perede tegelikku ostukorvi juunis-juulis vähem, kui rikkama 20% perede oma (vt. tabel 31). See oli tingitud toiduainete odavnemisest suvekuudel. Vaesemate perede ostukorvis on toidu osatähtsus palju suurem kui rikaste omas.

Urmas Sepp
Andres Kerge
Ilmar Lepik
Tiiu Luks
Andres Saarniit
Natalja Viilmann

[1] Tegevuse brutoülejääk hõlmab kasumit, segatulu ja amortisatsiooni.
[2] Korrigeeritud andmeil oli 1995. aasta I kvartali majanduskasvu indeks 1994. aasta I kvartali suhtes 2,7%. Võrreldes endise Idabloki maadega oli kasv pisut aeglasem, kui Tšehhi Vabariigis (3,9%), Slovakkias (5,8%) ning Sloveenias (4,3%). Muude endiste nn. sotsialismiriikide ning 1995. aasta II kvartali kohta puuduvad EP makromajanduse osakonnal andmed.
[3] Pensionid ja lastetoetused kuuluvad sotsiaalkindlustuse süsteemi.